Shoppamine ja Kohv

Käisin pühapäeval kohalikus Hüpermarketis kaasaga nodi ostmas. Poleks pidanud minema, sest suutsime suurema vajaduseta tarbijatena ameerika majandust rohkem kui $250-ga toetada. Ehkki oleme enda arust mõistlikud, ikka kipub nii juhtuma, et märkad poes miskit huvitavat ja head, mida nähes tekib mõte, seda võiks vaja minna. Nii saigi ostetud Austraalia lambavilla tekk, suusasärk, riidetükke naisperele ja toidukraami. Arve kipub millegi pärast alati negatiivsest küljest üllatama, seekord vaatasin tükk aega tähelepanelikult tshekki, kas tõesti saab mitmest pisikesest summast ainuüksi liitmistehte abil nii suure kokku panna.

Poes pakuti maitsmiseks igatsorti delikatesskohvi, mis muidugi hüperhinnaga. Proovisin paljukiidetud Jamaica Blue Mountaini ja Hawai Kona sorte, kuid mulle tundus esimene veidi liiga kaua seisnud tavalise kohvi maitseline ja teine pikalt üle kõrvetatud. Ainus suhteliselt hea kohv oli firma enda "Hommiku segu". Muidugi on võimalik, et kuna kodus olen harjunud jooma värskelt ubadest jahvatatud kohvi, siis tunnen iga veidigi seisnud kohvi juures kopitanud maitset, ükskõik kui hea see kohv siis ka poleks.

Siin muidugi kivi reklaamijate kapsaaeda, kui ikka tahad kallist kohvi müüa siis maitsmiseks pakkumisel ole kindel, et selle maitseomadused ka välja tulevad mitte ei peitu seisnud lakke meki taha. Sellise hinnaga (300 EEK kilo) ei osta ju tavaline inimene, ikka kas gurmaan või kõrgema sissetulekuga kiht. Aga võib-olla mängitakse publikule, kellel vajadus lihtsalt näidata kui kallist kohvi nad joovad ise maitsetaju omamata, ka siinmaal on see grupp piisavalt arvukas. Neile võid Maxwell House nina alla panna, ja kui hinna ikka neljakordseks keerad, siis ostavad kindlasti, niikuinii maitsel vahet ei tee, peaasi, et kallis ja uhke pakend veel boonuseks.

Pärast läksime IKEA'st läbi, sealses pisikeses toidukaupade osakonnas, kust tavaliselt Kalle kaaviari ja pohlamoosi ostame oleks peaaegu märkamata mööda jalutanud seinakarva beezhist "IKEA Food" nime kandvast praktiliselt disainita kohvipakist, millelt lähemal uurimisel võis enamuses Euroopa keeltes (kuid mitte Eesti keeles) järgmised andmed välja lugeda: 250g , Mellanrost, 90% Arabica, 10% Robusta. Kahepoole dollarine hind oli soodne ja otsustasin proovimiseks ühe paki võtta. Rootslased kui tuntud kohvijoojad loodetavasti ei hakka vaeva nägema päris pasa pakendamisega. Kodus selgus, et jahvatatud kohvi kohta on tegu täitsa tasemel kraamiga, igatahes kõigist neist kallitest kohvidest parem.