Täna käisime meie lemmikrannas Awendas. Nii hilja sügisel polegi sinna enne juhtunud. Aga kui ilmad sellised juulikuised, et linnas temperatuur lausa üle +30C ja samas vabad päevad, siis ei saanud ju minemata jätta. Esimene asi oli ka vesi varbaga ära proovida. Soe just polnud aga karastatud eestlase jaoks täiesti ujutav. Hinnanguliselt nii +17C ringis. Meie perest läksid ujuma Koko ja mina, vanem tüdruk oli algul ka tulija aga peale jalgupidi vees sulistamist mõtles ümber - loodetavasti pole muutunud ärahellitatud canadalaseks:)
Peale minu ja koera käisid mõned veel vees, aga enamus rahvast eelistas ennast niisama rannaliival praadida. Peagi hakkas igav ja kuna keegi teine ei viitsinud suurt liigutada, võtsin koera jalutuskäigule kaasa. Kõmpisime liiva ja kive mööda kaugel asuva neemiku tippu välja. Seal tundsin mõnusat rammestust peale tulevat. Ilmselt aitasid kaasa paar eelnevalt neelatud õllekest ja fakt, et öösel poole kolmeni mängisin arvutil Battlefieldi nagu mingi teismeline.
Igatahes kui leidsin ilusa päikese poole kaldus suurema kivi, viskasin sirakile ning panin silmad kinni. Värskendava tuule ja parajalt sooja päikese käes ning lainete kohina saatel tuli uni kiirelt. Ärkasin täiesti värskena alles poolteist tundi hiljem koera norskamise peale. Imelik küll aga kergelt konarlikul kivil magades polnud üldse aru saanud, et ase kuidagi ebamugav oleks, kodus oma voodis ärgates olen hommikul tihtipeale kangem. Ei tea kas peaks magamistuppa killustikku põrandale laotama:)))
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!