Reedel peale tööd sõitsin pangast läbi, korjasin kaasa ja tsheki ostusummaga peale. Kui kellelegi on üllatuseks, siis Ameerikas kasutatakse ikka veel üsna tihti suuremate ostude puhul antiikset tshekisüsteemi, Eestis on see vist üsna tundmatu makseviis nagu olen aru saanud. Kirjutad lihtsalt panga poolt väljastatud oma arvenumbriga paberilipakale summa ja ongi tehtud. Autoostu puhul peab siiski kaasnema panga kinnitus, et sul niipalju raha arvel ka on. Poole kolme paiku liitusime linnast välja lääne poole suunduva autodevooluga, mis liikus kiirteel enamuse ajast tüüpilise ummikutempoga ehk 5 - 30 km/h. Seetõttu kulus umbes 40 km läbimiseks poolteist tundi. Mõnes mõttes hea, sest muretsesin ikkagi esilaagrite pärast. Loll küll kui need oleks autot ostma sõites kinni jooksnud, aga alla 70 km/h sõites ei tee laagrid erilist häält.
Aotopoes selgus, et vaatamata meie täpsele saabumisele polnud müügitädi veel valmis. Ta tegeles alles eelmise kliendiga, kellele müüdaval masinal olid mõningad muudatused võrreldes sellega, mis too oli soovinud osta. Et saaksime aega parajaks teha anti meile võtmed kätte ja juhatati müügisaalis või pigem varjualuses garaazhis auto juurde. Kaasa esimene huvi oli näha milline numbrimärk, kas ikka lihtsalt meelde jääv nagu vanal autol, oli küll. Mina asusin kindlaks tegema, millise mudeli margiga täpselt tegu. Ust avades tõmbasin mõnuga kopsu seda mõnusat "uue auto lõhna", mida pidavat isegi deodorantidena müüdama. Olles piisavalt nuuskinud asusin masinat lähemalt uurima. Kerget segadust tekitas asjaolu, et lisaseadmeid tundus rohkem olema kui ette nähtud. Istmel lebava tavaliselt klaasile kleebitava hinnasildi peal oli aga see "tegelik" 2012 aasta mudeli hind, $800 kõrgem kui meie lepingus.
Ütlesin kaasale, et kui nad peaks üritama hinda kuidagi kokkulepitule juurde keevitada siis hakkan küll kõva häälega protestima. Naine rahustas, et numbrit lepingus ei hakata muutma, aga no lepingus oli ka teistsugune mudel kirjas paraku. Igatahes otsustasin hinnaküsimusega siis tegelema hakata kui see üles kerkib, seni uurin hoopis masinat. Olime nagu pisikesed lapsed (eriti mina:) ronisime autos ühelt istmelt teisele, vajutasime nuppe, avasime laekaid, kruttisime rooli, .... kange tahtmine oli suuga "prrrrrrr....." autosõidu häält teha:) Tagaistmel vedelev katuseraam kinnitas, et tegu oli ikka meile mõeldud autoga. Masin oli pargitud kõrvuti "Tucsoni" sport-crossover mudeliga nii, et mugav võrrelda. Päris sarnased, Tucson lihtsalt Touringu kokkusurutud ja kõrgem versioon. Leidsime, et tegime õieti Touringut valides.
Saime end tüdimuseni autos lõbustada, lõpuks kobisime tagasi kontorisse kui tunni aja jooksul ikka veel müügitädi end näole ei andnud. Ta saatis just eelmisi ostjaid võtmed pihus välja ja astus siis ligi vabandades viivituse pärast ja küsides kas meil on mingeid küsimusi tekkinud. Oli jah: esiteks, kas katuseraami pakendi karpe peaks kaks olema kuna seal seisis peal "package 1 of 2" - ei sest neile oli lihtsalt tulnud 2 komplekti raame. Teiseks, kas ikka saame kaks võtit kaasa - jah muidugi. Kolmandaks, miks numbrimärgi klepsul on ainult selle aasta automaksu kleps - nende viga, annavad $74 selle raha tagasi.
Ja siis saabus suur moment, käidi leping välja mainides, et nad olid sunnitud mõningaid muutusi sisse viima. Ma juba hakkasin kopse õhku täis tõmbama aga õnneks viskasin pilgu lõppnumbrile enne kui jõudsin protestima hakata. See igatahes polnud muutunud, ehkki alghind oli tõusnud $800 võrra, seega tegelikule tasemele. Müügitädi hakkas meile numbreid seletama, kuidas ta lõpptulemuseni tuli ja uuris siis kas meil on mingeid küsimusi. Vaatasin kiirelt kaasale otsa ja ütlesin rõhutades, et MEIL ei ole mingeid küsimusi, oleme rahul. Olin nimelt märganud, et katuseraami hinnanumber oli sattunud valele reale, mistõttu meile tehtav hinnaalandus tõusis kokkuvõttes üle $2100, lisaks veel see $800'ne alghinna vahe viisakalt meile tehtava soodustuse otsa liidetud. Nii saame tuttuue 2012 aasta auto, millel on rohkem varustust ja ekstra katuseraam soodsama hinna eest kui eelmise aasta kasutatu eest küsiti.
Kirjutasime siva lepingule alla, andsime tsheki üle ja istusime autosse. Võtme pöördega käima, käik sisse ja garaazhist välja enne kui nad ümber mõtlevad. Nurga taga lasin kaasa välja, kes meie vana masina koju pidi sõitma. Lasin ta ette, et oleksin jaol kui miskit peaks juhtuma. Tegelikult muidugi ülemäärane muretsemine, Ford sõidab ilmselt veel mitutuhat km enne kui parandada vaja. Esimene mulje Elantras veidi pikemalt sõites oli positiivne, juhikohal tundus ruumi pigem rohkem olema kui vanas autos. Madalal kiirusel kostis mootorimüra rohkem. Gaas ja pidurid harjumatult tundlikud. Armtuurlaua sinine kuma meeldiv ja raadio asjalik. Eks ma kirjuta veel, kui oleme rohkem sõitnud.
Põhilised tehnilised andmed vastavalt Hyunday esindusele (Canadas pole ikka 2012 aasta mudeli infi veebis veel ülal):Mootor: 4-cyl, 2.0L, 138hj bensiinimootor
Bensukulu, maantee/linn: 6.5/8.7 l/100km
Käigukast: Automaat-4 käiguline
Esirattavedu, 15 tollised rattad,
ABS ketas pidurid, Elektrooniline pidurdusjõu jaotus
Veojõu kontroll (traction control)
Elektrooniline stabiilsuskontroll,
Kliimasüsteem, kesklukustus, ...... jne
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!