Karate Sügisturniir 2011

Seekord võtsid meie perest võistlustest osa vaid kaks nooremat liiget. Mina olin umbes kuu aega tagasi oma vasaku jala puusa ning põlve vigastanud ja ehkki käin trennis edasi ei saa eriti mugavalt jalalööke teha. Ilmselt on tegu vähe tõsisema kõõluste venitusega, sest kergemad lähevad tavaliselt paari nädalaga üle. Pean lihtsalt rahulikumalt võtma ja laskma paraneda nagu arst soovitas. Tolle vigastuse tõttu olin sunnitud ka oma teise astme musta vöö eksami kevadele edasi lükkama. Tegelikult päris hea, sest nii saan rahulikult katasid harjutada ja vigastust ravida. Õige loll oleks olnud võistlustuhinas jalale uuesti haiget teha, nii võiks hooaja suusapiletid ja suusapuhkus minna vett vedama.

Aga nüüd võistlustest endist, mis toimusid Jaapani kultuurikeskuses ja mida ametlikult nimetatakse Shito-Ryu Itosu-Kai Canada sügisturniiriks. Osavõtjate arv oli seekord väiksem kui tavaliselt, kevadised meistrivõistlused on alati rahvarohkemad. Kümmekond klubi oli oma esindajad võistlustulle saatnud ning mõnes grupis oli päris tihe rebimine. Alguses pidulik sissemarss ja Canada hümni laulmine, sissejuhatavad kõned ning kohe anti teada, et võistkondliku kata esitajad end valmis seaks. Järgnes eri vanusegruppide laste võistlus nii katades kui kumites. Nagu piltidelt näha on nooremad osavõtjad päris pisikesed aga sellele vaatamata hingega asja juures.

Minu plikadel oli aega, sest mustad vööd võistlevad viimases järjekorras. Nad läksid suurde saali oma katasid üle kordama ja vabavõitluse kombinatsioone lihvima. Pisem käis vahepeal ka puhvetis abis. Peale lühikest vaheaega toimus demonstratsioonesinemine, kust tüdrukud osa võtsid esitades kolmekesi Awayagi kata. Demonstreeriti erinevate traditsiooniliste Jaapani relvade kasutamist ja enesekaitse võtteid.

Eriti muljetavaldav oli ühe pisikese hiina tüdruku esinemine, kes olevat lausa käsitsivõitluse "olümpiaadil" esimeseks tulnud. Tema esitust filmisin, mistõttu ainus pilt on suht mittemidagiütlev. Siinkohal tahaks rõhutada, et ka enda plikade esinemisest pilte minimaalselt, sest tegelesin filmimisega. Video monteerimisega ei viitsi suurt õiendada, selle töö lubas kaasa teha ja vastavad videolõigud enda blogi varsti üles riputada.

Ja kutsutigi juuniorid mustad vööd katasid esitama. Katade puhul võistlevad musta vöö kandjad poisid ja tüdrukud vanusest sõltumata ühes grupis. Pisem plika tegi hea esituse, mille põhjal lootsin nii kolmandat-neljandat kohta. Päris suure üllatusena sai ta jälle esikoha. Minu arust olid paar teist paremad, aga kes olen mina, et vaielda viie kõrgema astme mustast vööst kohtunikuga;) Alloleval pildil kiirustab tüdruk oma medalit vastu võtma.

Vanema tüdruku kata esitus toimus õnneks enne noorema vabavõitlust. Täiskasvanud mustad vööd esinevad kahes voorus. Esiteks kohustuslik kata, milleks Bassai-dai või Seienchin. Neli paremat saavad järgmisse vooru kus kata on vabal valikul, kuid ei tohi korrata eelnevalt esitatut. Vahel tuleb ka kolmas voor kui võistlejad sama arvu punkte kogunud. Minu tüdruk läks teisena põrandale, mis on hea, sest siis ei ole muret, et jääd istudes kangeks, ning pole ka aega närvitsemiseks. Ta valis esimeseks Seienchini, mis päris ilusti välja tuli. Ei ühtki suuremat apsakat, andes lootuse teise vooru pääsemiseks.

Allolev pilt tehtud tavalisest võistluste vahele jäävast miljööst, kus keegi ei poseeri, sest ei tea, et pildi tegin:)

Ja läkski nii, ta kutsuti uuesti välja. Teiseks kataks oli suhteliselt keerulisem Matsumura-bassai, mida kõvasti dojos harjutatud. Seegi õnnestus kenasti, ei mingit koperdamist ega pausi valel ajal. Peale kõigi esinejate nägemist oli ta minu hinnangul kolmandat või neljandat kohta väärt. Üks võistleja oli selgelt parem, teine ka aga kolmas tegi mõned vead. Paraku antakse mustade vööde autasud kätte alles lõpus, seega jäime esialgu teadmatusse.

Kohe algas pisema lapse vabavõitlus, milleks valmistuvatest osavõtjatest tegin kiirelt foto enne madina algust. Esimeseks vastaseks sai ta endast oluliselt suurema tüdruku, keda küll kevadel võitnud. Mulle paistis, et läks mütsiga lööma ja enne kui arugi sai oli 0:2 taga. Kohe võttis küll kena löögiga punkti tagasi aga siis tegi rünnakule minnes vea ning kaotas matshi 1:3, sest seekord oli võistlus kolmanda punktini. Edasisest konkurentsist hoobilt väljas. Mõnes mõttes hea, sest viimasel ajal on ta end minu arust põhjendamatult heaks pidanud, ehk hakkab rohkem õpetusi kuulama.

Järgmiseks oluliseks momendiks oli vanema tüdruku vabavõitlus täiskasvanud naiste mustade vööde kategoorias. Esimeses ringis tal vedas, sest sai vastaseks enda vanuse tüdruku. Too oli küll hea aga minu "laps" surus peale tasavägist 2:2 algust enda ründava stiili peale ning võitis kokkuvõttes 6:2. Sellega oli auhinnaline koht kindlustatud kuna osavõtjaid vaid kuus, mitmed naised loobusid vabavõitlusest osavõtust viimasel momendil erinevatel põhjustel. Teise koha matshis läks tüdruk millegipärast pingesse, mis muudab automaatselt aeglaseks. Iseenesest polnud kõrvaltvaadates vigagi, aga vastane sai algul paar punkti. Siis tabas minu plika veidi liiga tugevasti pähe saades hoiatuse. Nüüd muutus ettevaatlikuks ning kaotas kaks vaieldavat punkti.

0:4 seisus polnud miskit kaotada aga hea kombinatsiooni lõpetas ta jällekord sutsu tugeva sisselöögiga teenides teise hoiatuse, ning sellega oligi matsh läbi. 0:6 kaotus paraku ei peegeldanud tegelikke jõuvahekordi. Ehkki vastane oli võidetav kasutas too oluliselt osavamalt olukordi ära. Kokkuvõttes jäin nii kolmanda koha kui esitusega rahule. Päev enne võistlusi kui dojos harjutasime avastasin äkki, et tüdruk on just vabavõitluses suure sammu edasi teinud. Liikumise kiirus ja kordinatsioon märgatavalt paremad kui alles paari nädala eest. Aga eks see võtab veidi aega, et vabavõitluses alati lõdvalt aga kindlalt esineda. Vähemalt nüüd ta teab mis tunne on kui keha kiirelt ja täpselt tahtele allub. Siitki pole pilte, ei viitsinud videost välja lõigata, küll kaasa teeb selle ära:)

Järgnes meeste mustade vööde vabavõitlus. Mul ikka kangesti sügeles sekka lüüa, olin kindadki igaks juhuks kaasa võtnud;) Õnneks võitis külm kaalutlus, küll jõuan kevadel. Sain mõned hea situatsiooniga aga viletsa kvaliteediga fotod. Miks osa alavalgustatud või udused ei oska öelda, ei tea kas välk jupsis või ajas fotoka automaatrezhiimi heledate tulede valgus sassi, aga korralikke pilte ei saanudki. See eest jäädvustasin mitmed videolõigud, mis väärt ülevaatamist.

Lõputseremoonial anti vanemale tüdrukule kolmanda koha medal nii vabavõitluse kui ka kata eest nagu olin arvanud. Lisaks sai ta parima naissoost juuniori karika, sest oma vanuse poolest on ta tehniliselt ikkagi veel 16 aastasena juunioride klassis ehkki võistleb täiskasvanutega.

Pisem plika sai oma suureks rõõmuks ka karika "sportsmanshipi" eest. Ei suuda korralikku eestikeelset tõlget selle kohta välja pakkuda, sest ei oska öelda mille eest talle taoline autasu anti. No imelik oli küsima ka minna:)))

Alumisel pildil antakse vanemale tüdrukule vabavõitluse kolmanda koha medal üle, millele järgneb kõigi mustade vööde käepigistus.

Sellega polnud päev veel läbi, sest suundusime tuttavate juurde nende lapse sünnipäevale. Krabasin poest kasti head õlut kaasa. Kohale jõudes rüüpasin kiirelt paar tükki kerre ja kuna kogu päeva polnud praktiliselt miskit söönud hakkas see mugavalt pähe. Nojah, oli lõbus aga kui peale neljandat või isegi viiendat õlut kümne paiku lahkusime andsin autovõtmed igaks juhuks kaasale. Kodus polnud und ja kobisin alla arvuti taha mängima, kus libistasin tapatalgu käigus huvi pärast veel ühe hiina õlle. Mänguoskusele paistis alkohol pigem positiivselt mõjuvat. Aga kokkuvõttes tähendas selline nali, et hommikul polnud mitte ainult kaasal vaid ka minul peavalu:( Mida kuradit, õllest ju olla ei saanud, seda oli liiga vähe, aga äkki see viimane "hiinlane" oli miski mürk. Igatahes aiamaale kaevama jõudsin alles peale kella ühe paiku lürbitud "hommikukohvi" :)))