Mendelejevi Tabel

Novembrikuu "Discovery" ajakirjas oli eelviimasel leheküljel välja toodud mõningaid kilde Mendelejevi ja tema kuulsa tabeli kohta, millest polnud mina ja ilmselt ka paljud teised kunagi kuulnud. Keemia oli mul kooliajal reaalainete hulgas kõige nigelam ja seega ei pakkunud erilist huvi, aga mõningad põhiteadmised on ikka siiani meeles tänu erikooli süsteemile.

Eks enamus mäletab Mendelejevi tabelit rippumas keemiaklassi seinal aga kas keegi ka kunagi sellele mõtles, et tegu oli ju legaalse superspikriga, kui seda vaid lugeda osata. Elementide keemilised omadused on suures osas määratud väliskihis olevate elektronide arvuga, mistõttu klassikalises tabelis ongi kaheksa tulpa. Moodne tabel on keerulisem, sest esiteks on maksimaalne väliskihis olevate elektronide arv määratud lihtsa valemiga 2n² kus n on kihi number. Teiseks ei määra kõrgema aatommassiga elementide puhul keemilist aktiivsust mitte ainult välimises kihis olevad elektronid. Kolmandaks muudavad olukorra keerulisemaks nii mõnedki erandid.

Aga aitab populaarteaduslikust lobast, toon välja pigem mõned põnevamad ja kasulikumad faktid. Lihtne viis otsustamiseks, millised ained teineteisega reageerivad: Lõika moodsast tabelist keskmised elemendid välja, järgi jääb 8 tulpa. Voldi 4'da elemendi juurest kokku ja kõik teineteisele langevad elemendid reageerivad aktiivselt teineteisega. Põhjus lihtne, sest nende kombineerumisel täitub väline elektronkiht täpselt 8 elektroniga, mis on stabiilsuse tunnuseks. Neljanda tulba elemendid aga reageerivad omavahel moodustades kristalle (räni), ahelaid (süsinik), ...

Mendelejev oli agar kaardimängija ja leidis, et elementide organiseerimiseks on mugav neid ja nende omadusi kaartidele kirjutada. Mõningase sarnaste omaduste kombineerimise peale laduski ta seitsmetulbalise pasjansi:) Ise oli kaardimängu analoogiast nii sisse võetud, et ei tahtnud kaua aega tunnistada inertgaaside olmasolu, sest need ei sobinud tema pasjansi süsteemi nõudes kaheksandat tulpa.

Viimased avastatud ja ikka veel ametliku nimeta elemendid on 114 ja 116 aga eeldatakse, et teoreetiliselt on viimane võimalik element massinumbriga 137, seega peaks uute elementide avastajatel veel küllaga tööd jätkuma.