Hõissaa Hõbepulmad!

Kui ma ei eksi siis nimetatakse veerand sajandilist ametlikku kooselu just selle terminiga. Igatahes täpselt 25 aastat tagasi 29 Aprillil kell 17:15 (nagu mu ema meelde tuletas:) panime kaasaga teineteisele Tallinna Õnnepalees suguvõsa kullavarudest valmistatud sõrmused sõrme. Pulmapidu peeti Saku mõisas ja siis suundusime nädalasele "pulmareisile" ... suvilasse :) Ajad olid sellised, et Pariisi või Fiji saartele ei saanud. Aga meil oli väga tore, no mida muud kaks noort inimest ikka tahavad kui teineteise kaisus olla, ümbrust pole aega nagu tähele pannagi :)

Aga nüüd on veidi teised võimalused ja seetõttu hakkasin uurima võimalikke huvitavaid kohti kuhu oleks tore koos minna. Teades veidi kaasa maitset tundus sobivaim Bermuuda, pole liiga palav nagu paljud teised lõunamaa piirkonnad, lisaks ka suhteliselt rahulikum, kultuursem ja turvalisem paik. Paraku paistab, et see reis ei saa toimuma enne sügist, sest kevadel ja suvel oleme oma aja nii ära planeerinud, et nädalast lisapuhkust sinna kuidagi ei mahutanud. Aga ongi hea novembrikuu vihmadest korra rannale lesima sõita.

Tagasi vaadates olen veendunud, et tegin parima võimaliku valiku. Kaasa käest ei julge küsidagi, mis tema mõtleb :). Ju ma siis täiesti väljakannatamatu pole, kui ta nii pika aja vastu on pidanud. Nende 25 aasta jooksul on kõike ette tulnud, aga oleme kenasti koos elumere tormidest läbi purjetanud. Tegelt on tormideks palju nimetada, pigem ehk tuulepuhanguteks, mis vahel veidi purjekat sasinud kuid samas ka hoogu juurde andnud,

No ja kuhu me siis jõudnud oleme - igav väikekodanliku ideaali tüüpnäidis. Meil on kaks last, kes enam-vähem normaalselt koolis hakkama saavad ja seni suuremaid probleeme pole tekitanud. Koer, keda tuleb pidevalt jalutamas käia ja kaks kassi, kelle tagant koristada. Pisike maja aialapiga normaalses piirkonnas, pisike mahtuniversaal pere vedamiseks ja töökohad, mida aeg-ajalt kirume aga mis tegelikult on kindlasti keskmisest paremad pakkudes suht mugavaks äraelamiseks piisavat sissetulekut.

Kokkuvõttes ei mingit erilist põnevust, aga meie vanuses eriti seda taga ei ajagi. Nooruses oli põnevust piisavalt, et teistelegi jagada. Nüüd hea meenutada vana hiina needust: "Soovin et elaksid huvitavatel aegadel." :)

Momendil lesime voodis ja lapsed teevad meile hommikusöögiks pannkooke! Elu on lill :)

Tähtsusetus

Viimasel ajal tuleb pea iga kuu mingi põrutav uudis astronoomias ja üsna tihti on see seotud planeetide või elu võimalikkusega kosmoses. Viimaseks oleks siis meile tuntud eluks teoreetiliselt sobivate planeetide hulga ootamatult järsk kasv. Artiklid BBC uudistes ja Space.com veebilehel väidavad, et sellist tüüpi planeete peaks olema ainuüksi meie galaktikas miljardeid. Põhjuseks avastus, et umbes 40% punase kääbuse tüüpi tähtedest omab planeete, mis tiirlevad vedela vee temperatuuri tsoonis.

Punased kääbused ise on aga kõige tavalisemate tähtedena palju arvukamad kui meie päikese tüüpi G-klassi tähed. Meie galaktikas leidub neid eeldatavasti 160 miljardi ringis. Teine oluline positiivne moment on punaste kääbuste pikem iga, mis annab rohkem aega elu tekkimiseks. Samas on mitmeid eluks sobivust piiravaid ja ilmselt kohati välistavaid momente. Kuna punased kääbused on palju väiksemad ja jahedamad, siis on ka planeetide eluks sobivate orbiitide piirkond palju kitsam ja lähemal tähele, mis kutsub esile kaks märkimisväärset probleemi.

Esiteks põhjustab oluliselt tugevam gravitatsiooniline side suure tõenäosuse, et planeedid on alati sama küljega tähe poole (viimastel andmetel vähendab seda efekti teiste planeetide olemasolu). Taoline olukord teeb planeedi ühe poole väljakannatamatult palavaks jättes teise poole väga külmaks. Teiseks saab planeet oma tähelt aeg-ajalt tugevat ultraviolett ja isegi röntgeni kiiritust kuna punased kääbused pole väga stabiilsed kiirgusallikad. Kaitsemehhanismiks võib siin osutuda planeedi võimas magnetväli või sügav ookean.

Tegelikult suudame praegu vaid väga umbkaudu ennustada eluks võimalike planeetide arvu ja iga uus avastus võib seda suurusjärkudes alla või üles viia. Samas on selge, et ei meie maakera ega ka päike pole unikaalsed elu seisukohast. Pole ka mingit põhjust arvata, et meie päikesesüsteem kõige ideaalsem mõistusliku elu arenemiseks oleks, ainuüksi tõenäosusteooria praktiliselt välistab selle. Seega saime jällekord kinnituse kui tähtsusetud oleme kõiksuse seisukohast kui isegi meie galaktikas esineb miljardeid eluks sobiva keskkonnaga planeete. Külm loogika väidab, et mõistuslik elu peaks neist õige mitmel olema.

Paraku on need kõik ainult ennustused, esimeseks kindlaks tõestuseks oleks siiski kas signaali saamine kusagilt väljastpoolt meie päikesesüsteemi või lausa "ufolastega" kohtumine. Elu esinemise tugevaks kinnituseks oleks aga mõne lähema tähe ümber tiirleva planeedi atmosfääri koostise määramine. Olemasoleva tehnoloogiaga võimalik, kui mõni neist oma tähe eest läbi lendab, võimaldades teostada spektraal analüüsi.

Mis muud kui jääme küüsi närides uusi uudisi ootama lootes, et elame sellel ajajärgul kui esimest korda leiab vastuvaidlematut kinnitust maavälise elu olemasolu.

Maailma parim plaadikook

Teisiti ei oska ma seda hõrgutavat küpsetist nimetada. Ja ma pole üksi taolise arvamusega, lapsed noogutasid ning mõmisesid täissuuga nõusolevalt kui kaasat õnnitlesin tema eriliselt õnnestunud koogi puhul. Ma ei saa aru, miks ta küll nii kaua seda saladust hoidis, ma pidin veerand sajandit kannatama enne kui sihuke superküpsetis välja käidi. Täna koju jõudes avastasin, et plaadikook, või õigemini nii palju kui tast järgi jäänud, oli salakavalalt tavalisega võrreldes poole väiksemateks kohvikumõõdus tükikesteks lõigatud. On küll naiivne loota, et niisuguse taktikaga küpsetis kauem vastu peaks :) Kes tunneb sügavamat huvi, peab ise autoriga ühendust võtma.

Cascadia maavärin - Hüperkatastroof

Sattusin raamatukogus Jerry Thompsoni huvitava hiljuti ilmunud geolaagiaalase raamatu "Cascadia's Fault" peale, mille põhiteemaks oodatav võimas maavärin Kanada ja USA läänerannikul. Samal teemal on Discovery ja Nova peal paar telesaadet olnud. Oodatav maavärin pole lihtsalt võimas vaid julgelt üle 9 pallise magnituudiga võimalikult viimaste aastasadade võimsaim. Kui juhtud elama ligi 1500 km pikal rannikualal San Francisco ja Vancouveri saare vahel, on põhjust muretsemiseks, eriti ookeaniäärseis madalais piirkondades, kus lisaks maavärinale ka hiigeltsunami oht.

Nagu keskkoolist peaks mäletama on enamuse tugevate maavärinate põhjuseks maakoore plaatide vaheline liikumine, täpsemalt järk-järguline nihkumine. Laias laastus jagunevad maakooe plaadid kontinentaalseteks ja ookeanipõhja plaatideks. Maavärinad toimuvad nende plaatide kokkupuute piirkondades, kusjuures põhimõtteliselt on kolm võimalust. Otsekokkupõrkes plaatide äärealad deformeeruvad moodustades kõrgeid mäestikke (Himaalaja), üks plaat libiseb teise alla (enamus ookeani ja maismaa plaatide kokkupuutepiirkondi), plaadid liiguvad paralleelselt vastupidistes suundades (San Andrease murranguvöönd Californias).

Cascadia piirkonnas on tegu suhteliselt väikese Juan De Fuca plaadi libisemisega Põhja Ameerika kontinentaalplaadi alla. Seda piirkonda peeti kuni viimase ajani peaaegu et maavärina vabaks, sest eurooplaste asustuse aja jooksul pole ühtegi märkimisväärset maavärinat esinenud. Lähimad San Francisco ja Los Angelese värinad olid lokaalse iseloomuga ja põhjustatud San Andrease murrangu nihkumisest, aga isegi need tõid kaasa tugevaid purustusi.

Kui kogu Ameerika mandri lääneserva ja Vaikse Ookeani "tuleringi" piirkonnas toimuvad maavärinad, siis miks üle tuhande kilomeetri pikkusel alal Cascadia piirkonnas pole esinenud maavärinaid. Põhjuseid sai olla kaks: kas on tegu erilise juhtumiga ja plaadid nihkuvad sujuvalt või on maavärinate vahel nii suur ajaline intervall, et me lihtsalt ei tea millal eelmine oli. Mida rohkem olukorda uuriti, seda ärevust tekitavam see paistis. Kokkuvõttes avastati, et viimane erakordselt võimas maavärin oli sealses piirkonnas 27 jaanuaril 1700 aastal, kui eurooplasi neil aladel veel polnud.

Sündmuse dateerimist sellise täpsusega võimaldas vanade ürikute uurimine teisel pool ookeani, Jaapanis. Nimelt oli 1700 aasta 28 jaanuari öösel 5 meetri kõrgune tsunami laastanud Jaapani rannikut kuid sellele eelnevat maavärinat polnud esinenud. Võib vaid ette kujutada, kui võimas seesama tsunami pidi olema Põhja Ameerika rannikul, mille vahetus läheduses ta tekkis. Hirmuäratavaks võrdluseks, ehk fakt et viimase Jaapani maavärina tsunami, mis Jaapani rannikul ulatus 10 - 12 meetrini, jõudis Ameerika läänerannikule vaid 25 - 40 sentimeetrisena!

Kui lõpuks oli kogu teadaolev info kokku pandud ei paistnud situatsioon eriti roosiline. Nimelt järeldati ookeanipõhja mudaproovide ja mandril leitud tsunami jälgede põhjal, et keskmiselt toimuvad katastroofilised maavärinad selles piirkonnas umbes 300 aasta tagant. Ei pea olema just matemaatika geenius, mõistmaks olukorra tõsidust kui eelmine toimus aastal 1700! Samas ei tähenda toodud fakt, et maavärin kindlasti juhtub lähema paari aasta jooksul. Juttu on keskmisest intervallist aga ajalooliselt on see ulatunud 100'st aastast 600'ni.

Kokkuvõttes võib ajaloo võimsaim maavärin toimuda sel aastal, järgmisel, 10 aasta pärast, paari sajandi pärast või TÄNA, keegi ei oska seda praeguste teadmiste valguses ette ennustada. Ainus kindel asi on, et pauk juhtub varem või hiljem ja pigem varem. Seega on sealkandis elamine nagu püssirohu tünni otsas istumine, mille süütenöör põleb aga nööri pikkust ei tea keegi. Ning nagu inimloomusele omane, proovitakse edasi elada ohtu ignoreerides ning jaanalinnu kombel pead liiva alla peites. Alloleval pildil vaade Seattle kesklinnale 9.5 pallise maavärina puhul.

Raamat annab hea üldülevaate maavärinate põhjustest, tekkemehhanismidest, kulust ja olulisematest suurtest ajaloolistest värinatest. Lisaks kirjeldus sellest kuidas arenes arusaamine maavärinate olemusest. Lõpupeatükis ülevaade kuidas oodatav megatõukest põhjustatud maavärin võiks läänerannikul kulgeda ja mida endaga kaasa tuua. Tegu oleks tõenäoliselt suurima katastroofiga, mida Ameerika ja võimalik et inimkond kogu maailmas on üle elanud. Finantsilisest küljest annab hea vihje ennustus, et maailma suurimad kindlustusfirmad kuulutavad sellisel juhul välja pankroti, sest pole kuidagi võimelised kulusid katma.

Päris hea tunne elada Torontos, mis asub stabiilse Canada kilbi äärealal, kus suurimateks looduskatastroofideks on olnud äikesetormid ja suured lumesajud.

Arvutiasjanduse asjatundlikkus.

Mulle ikka meeldib inglisekeelsetele terminitele iseäralikke tõlkeid välja mõelda. Tegu on muidugi väljendi "Computer Proficiency" tõlkega. Meile nimelt anti tööl kätte ankeedid, millele pealinna härrased soovisid ülemuse sõnul ausaid vastuseid. Juhtkond tahtvat teada millisel tasemel on töötajate arvutialased oskused, mis eesmärgil jäi igatahes saladuseks.

Lehed jagati kätte, esimese küsimuse peale pööritasin silmi aga teiseni jõudes vaatasin kella pealt, mis kuupäev on. Ei olnud aprilli viimane päev, mis oleks andnud lootuse, et tegu ebaõnnestunud aprillinaljaga. Nüüdseks olid enamus kolleegidest ankeedi sisust aimu saanud ja vaatasime arusaamatuses üksteise otsa. Järgnesid kommentaarid: See on mingi loll nali, jah? Keegi on vist pealinnas liiga palju kanepit suitsetanud. Mida kuradit sellise paberiga meie aega raisata. See on puhas solvamine. ... ja nii edasi.

Ülemus muigas ning rõhutas, et tema pole seda välja mõelnud, juhendid tulnud kõrgemalt poolt. Täitku me lihtsalt see ankeet ära, vaevalt niikuinii keegi kunagi loeb. Praeguseks on lugejal ilmselt tekkinud õigustatud uudishimu, mis kutsus meis esile sellise reaktsiooni. Ei miskit muud kui küsimused ise. Kokku oli neid kaheksa kuni kümme, kõik ei jäänud meelde aga parimad pärlid toon siin välja:

Mis tasemel on teie hiire kasutamise oskus?

Kuidas hindate oma võimet arvutit sisse ja välja lülitada?

Kui hea on teie oskus "aknaid" avada ja nendega manipuleerida?

Kas suudate programme käivitada ja sulgeda?

Vastata tuli tõmmates ring ümber numbrile, mis iseloomustas oskust: 1 - ei oska, 2 - natukene oskan, 3 - rahuldav oskus, 4 - professionaalne oskus.

Esialgu muidugi ladusime pead vangutades ringid neljadele ümber, sest kuidas kujutavad ette pealinna ülemused, et me hooldame arvitijuhtimise all olevaid masinaid oskamata hiirega ümber käia, sealjuures on enamus meist keskarvutisüsteemi kursused edukalt läbinud! Tegelikult ei suuda ma aru saada, mis mõttes saab olla hiire kasutamises või arvuti sisse lülitamises professionaalne??? Võib-olla selles mõttes, et oskad viie hiirega korraga zhonglöörida neid maha pillamata :)))

Kokkuvõttes ei suuda mind varsti enam miski üllatada. Nagu Einstein olevat kunagi öelnud: "Ainult kaks asja on piiritud, maailmaruum ja inimlik lollus, aga esimeses pole ma päris kindel."

Windows 8

Nädalavahetusel saime veel ühe meeldiva tehnoloogilise kogemuse. Kuna kaasa läpakal oli seoses originaalselt kaasas olnud Vistaga (või liigse hulga programmidega) pidevalt järjest rohkem probleeme otsustasime midagi kardinaalset ette võtta. Oli võimalus parandada op süsteemi installatsioon või teha puhas uus paigaldus. Teades aga, et Vista niikuinii niru on, uurisime võimalust täiesti uue op süsteemi peale panemiseks. Windows 7 maksab $100 aga kuna on teada, et Windows 8 tuleb peagi välja kaalusime ka seda varianti.

Avastasin, et vaatamata läpaka kohta soliidsele kolmeaastasele vanusele vastab kaasa riistvara lõdvalt Windows 8 nõudmistele. Milleks siis üldse panna "seitset", parem juba kohe viimase peale hüpata, tuliuue installatsiooni puhul pole ju vahet. Viimase tõuke andis asjaolu, et Windows 8 testversiooni (Windows 8 Consumer Preview) pakutakse tasuta, ja allalaadijail on võimalus ka lõppversiooni puhul seda kas hinnaalandusega või isegi täiesti tasuta saada. Kaasa võttis kõik olulised andmed maha ning laadisime uue op süsteemi alla. Natu pani mõtlema kõrvalolev naljapilt, loodetavasti siiski see tõeks ei osutu. Igatahes asjatundjate arvustused on enamasti kiitvad olnud.

Pühapäeval oli see suur hetk kui lõime alla kaks korda "enter" klahvi vastates jaatavalt hoiatusele, et kõik meie info sellel arvutil kustutatakse seoses uue op süsteemi paigaldamisega. Ekraan läks pimedaks, siis tuli ilus sinine ette ja algaski installatsioon. Läks ootamatult valutult ja kiiresti, ainult paar korda oli vaja enter klahvi toksata, kõik muu automaatne. Kartsin, et draiveritega tuleb probleeme, nagu see tavaliselt kipub olema, aga ei miskit. Poole tunniga kargas windows 8 ekraan ette. Veidi harjumist uue paigutusega aga muidu tundus asjalik olevat.

Kippusin ise põnevusega torkima kuid kahjuks kaasa läpakas, olin sunnitud talle eelisõiguse andma. Kokkuvõttes paistab läpakas oluliselt paremini ja kiiremini funksivat tundes praktiliselt kõik lisaseadmed automaatselt ära. Kõige üllatavam oli asjaolu, et enam ei seganud mikrolaineahju peale lülitamine interneti ühendust. Täielik müstika, sest minu arust ei saa see kuidagi olla sõltuvuses ühest võrgu arvutist, ikka wifi ruuterist. Aga fakt jääb faktiks, ainus loogiline võimalus, et arvuti vahetas wifi ruuteri kanalit, pean seda veel üle kontrollima.

Kokkuvõttes oleme seni (kaks päeva :) paksult rahul ja julgen kõigile soovitada, kes kaaluvad op süsteemi vahetust ja kelle riistvara selle välja kannatab ja kes ei karda aeg-ajalt miskit uut proovida.

Veel Nutikast

Mulle ikka hirmsasti meeldib moodne tehnoloogia. Muidugi tuleb juttu moblast, mille vasikavaimustuses omanik olen vaid veidi üle kahe nädala olnud. Mulle isiklikult tundub, et Samsung on Galaxy Nexuse puhul suutnud samasse seadmesse kokku keevitada Apple ja Nokia head omadused. Igatahes nüüd saan aru oma Eesti sõpradest, kes ütlesid, et kui tööle sõites mobla on maha jäänud siis keeravad kas või hiljaks jäämise hinnaga tagasi, sest ilma moblata elu pole võimalik. Nii ekstreemselt vajalikuks pole mu mänguasi veel muutunud aga mugavust lisab küll oluliselt.

Erilise rahulolu põhjuseks asjaolu, et enamus funktsioone on ääretult loogiliselt üles seatud. Isegi algajal ei teki vajadust kasutaja juhendi järgi. Muideks mobla tuligi ilma paberkandjal juhendita (veebist on see muidugi saadaval). Pidin juba poodi õiendama minema, aga laps rahustas, et sul pole seda vaja. Tõepoolest, kui ta oli mulle "asjatundjana" (Nexus S omanikuna) paariminutise lühikursuse andnud kujunes edasine käkiteoks.

Julgelt tunnistan, et see on esimene tehnoloogiline vidin, mis pole veel kordagi frustratsiooni esile kutsunud. Natuke muretsesin mobla abil arvuti internetti ühendamise üle aga piisas paarist nupuvajutusest moblal ja arvutil võrguühenduseks loa andmisest ning voilaa!!!, surfasingi netis. Turvalisuse mõttes tarvitasin USB juhet mitte Wifi't ega Bluetoothi.

Nutika funktsioonidest kasutan põhiliselt internetis surfamise võimalust, tekstsõnumeid ja emaile, google kaardiprogramme, eesti raadio kuulamist ning kalendrit. Klassikalise telefonina, millest ta välja kasvanud, leiab see seade minu puhul suht harva kasutamist. Lapsed ei viitsi helistada, tekstivad vahel. Kaasaga ikka paar korda päevas jutustan, lisaks veel mõned asjaajamise kõned ja ongi kõik. Õnneks pole reklaamiagentuurid veel numbrile jaole saanud. Üritan seda üsna salajas hoida, et teine liiga tihti taskus pirisema või paugutama (SMS'i signaal :) ei hakkaks.

Komeetide romuralli

Sellise pealkirja all tutvustab Space.com hiljutist avastust, et ühe meie lähema (25 valgusaastat) ja samas väga noore (paar miljonit aastat võrreldes päikese ligi 5 miljardi aastaga) tähe Fomalhaut ümber asub vöönd, mis arvutuste kohaselt sisaldab triljoneid komeete (260 miljardit kuni 83 triljonit sõltuvalt suurusest). Põnevaks teeb olukorra see, et nii suure komeetide hulga korral on nende kokkupõrked vältimatud ja kui me asuks tähe ümber tiirleva planeedi pinnal, siis paistaks taevas pidev ilutulestik. Nimelt eeldatakse päeva jooksul toimuvat umbes 2000 kokkupõrget kilomeetri suurusjärgus olevate komeetide vahel. Kuidas taolise numbrini jõuti: Arvukad komeetide kokkupõrked on nimelt ainus loogiline seletus tohutule tolmuhulgale, mille tähevalgus muidu kiirelt tähtedevahelisse ruumi hajutaks, lisa tuleb pidevatest kokkupõrgetest.

Fomalhauti ümber olev tolmu ja komeetide vöö sarnaneb meie päikesesüsteemi Kuiperi vööga, kuid 110 maa kogumassiga on oluliselt massiivsem. Ehkki täht ise on päikesest ligi 2 korda raskem annab ta huvitava pildi sellest kuidas meie päikesesüsteem võis varases nooruses välja näha. Tähe ümber tiirleb vähemalt üks Saturni suurusjärgus planeet ja suure tõenäosusega teisi väiksemaidki, mida praeguse tehnikaga pole veel võimalik tuvastada. Samas jagub komeedivööndis materjali terve hulga pisemate planeetide jaoks. Võib-olla saab just see tähesüsteem olema esimeseks väljaspool meie oma, mida inimkond kunagi asustab kui enda oma tuksi oleme keeranud. Astronoomilises mõttes on ta ju kiviviske kaugusel.

Leopardikutsikad

Tallinna loomaaias on jälle leopardil kutsikad. Kui elu igavaks läheb ja miskit muud teha pole või lihtsalt pakuvad pisikesed leopardid huvi, siis Digisilm pakub võimalust leopardikutsikate ja nende ema tegevust otseülekandes jälgida. Mäletan, et varem olen vaadanud veebikaameraid, mis üles sätitud metssigade söötmiskohta, kotkapesasse ja ka hüljeste lesilasse. Pikalt huvitavam kui mõne linna veebikaamera pilt.

Euroopa Viimane Suvi

Üle pika aja kirjutan lühikese loo läbiloetud raamatu teemal. See ei tähenda sugugi, et poleks viimasel ajal raamatuid lugenud, lihtsalt pole viitsinud neist kirjutada. Endiselt käime neljapäeviti raamatukogus ja seegi kord sai kaks uut teost välja võetud. Geoloogiaalane "Cascadia's Fault" ja sõjaajalooline "German tanks at war". Lugemine on vaatamata interneti pealetungile siiski jäänud minu lemmik lõõgastusvahendiks kui looduses kolamine ja õlle mekkimine kõrvale jätta.

Sedakorda sai David Fromkini I Maailmasõja teemaline analüütiline kirjutis ette võetud. Kui nooremana ma suurt huvi ajaloo vastu ei tundnud, siis nüüd loen mõnuga selle teemalisi arutlusi. Tegu on sõja põhjuste ja algatajate analüüsiga. Üsna veenvalt tuuakse esile mõte, et tolle aja Euroopas ja tolle aja mõtteviisi alusel oleks sõda varem või hiljem niikuinii puhkenud. Kusjuures laialt levinud arvamus, et süüdlased olid teljeriigid ei vasta sugugi tõele. Enamus suurriike olid sõjast erinevail põhjustel huvitatud ja Ferdinandi tapmine oli lausa taevast kukkunud ettekäändeks sõja alustamiseks. Kummastav sealjuures, et kõik pooled nägid oma vaatevinklist algavat taplust tõsimeeli kaitsesõjana. See tuletab meelde nõuka aegset ütlust: "Võitleme rahu nimel niikaua kuni kivi ei jää kivi peale" :)

Ajaloost ja suurest poliitikast huvitatuile asjalik lugemine! Praegu on küll olud mõnevõrra muutunud aga paljud tolleaegsed arusaamised suurriikide mõtteviisis kahjuks samaks jäänud.

Juuksuris

Eelmine nädalavahetus käisime mina ja koer juuksuris. Tehniliselt korrektsem oleks siiski väljend, et koera talvekasuka ajasime meie kaasaga kahepeale maha ja enda karvastikust sain habemepiiraja abil suht lihtsalt jagu. Ka juuksed lasin peegli ees sama aparaadiga sentimeetri pikkuseks, noh need mis veel kõrvade ääres vaevaliselt hingitsevad:) Kaasa piiras selja tagant kaela pealt sirgeks, sealt ise ei näinud.

Koko panime lauale seisma, tema pulstunud karvastikust jagu saamiseks kulus oma kaks tundi tihedat tööd ja pool kotti koera maiuspalasid eluka meelitamiseks. Ta on meil ses suhtes hea iseloomuga, et isegi ebaameeldivad toimingud kannatab suurema kurtmiseta välja, kuid kaks tundi oli liig mis liig. Lõpuks kippus kutsa mööda mind üles ronima ja lausa kaelast kinni hoidma. Aga kui protseduur läbi sai nägime mõlemad palju paremad välja ja võime nüüd julgelt rannahooajale vastu minna:) Ainult järgmisel hommikul oli harjumatult jahe välja minna. Pildil üritab loom minu kui karja liikmega sotsiaalselt suhelda esihammastega habemest söödikuid naksides.

How Stuff Works

Kui tahad teada kuidas miski värk funksib, on suure tõenäosusega abiks veebileht nimega howstuffworks.com Tegu on põnevalt ja tavakodanikule arusaadavalt üles riputatud entsüklopeediaga, kuhu kokku kogutud inimtsivilisatsiooni teadus, tehnika, finants, kultuuri, meelelahutuse, sõjanduse, jne ... alane mahukas informatsioon.

Lisaks artiklitele saad vaadata videosid ja telesarju, lugeda blogisid, lahendada mõistatusi või isegi mänge mängida ja alla laadida. Tegu on nii laiahaardelise info kogumikuga, et igaühele leidub midagi. Kaasa võib leida uusi kokandusealaseid fakte, lastele näitasin artiklit "10 kevadkoristuse nippi", mis paraku millegipärast neis erilist vaimustust ei tekitanud:) Endal võtab tõenäoliselt rohkelt aega muu tegevuse kõrvalt, veebileht sai kohe bookmargitud ja mugavaks ning kiireks juurdepääsuks brauseri ülaäärde aukohale paigutatud.

Paar näidet: Sain teada lisaks ühe tuntuima lõhkeaine C-4 koostisele (RDX - 91%, Di(2-etüülhexüül) sebacate - 5.3%, Polüisobutüleen - 2.1%, Mootoriõli - 1.6%) ka põhikomponendi RDX keemilise valemi ja hüüdnime "Royal Demolition Explosive". Püromaanide kurvastuseks pean mainima, et loomulikult ei jagata seal ettevaatuse mõttes teadmisi kuidas ainet valmistada.

Kas teadsite, et aprillinaljade tegemise traditsioon sai alguse 16 sajandi Prantsusmaalt seoses Julianuse kalendri väljavahetamisega Gregoriuse kalendri vastu, mis viis aasta alguse aprillist jaanuari nagu praegu kombeks. Inimesi, kes polnud kuulnud kalendri vahetusest ja tähistasid uue aasta vastuvõttu aprillis nöögiti ning kutsuti Aprilli lollideks. Ei tea kas siin on ka mingi seos raamatupidamisega, kus uus finantsaasta algab samuti aprillis:)

Rohkem näiteid ei viitsi tuua, lugege ise ja avastage põnevaid ning üllatavaid fakte elust ja loodusest, mida varem ei teadnud. Vajalik on teatav inglise keele valdamine, aga tänapäeval ei osutu see enam eriliseks takistuseks. Nagu olen aru saanud tuleb noortel inglisekeele oskus arvutimängudest iseenesest samamoodi kui meie põlvkonnal omal ajal Soome keele oskus teleka vaatamisest.

Blondid Euroopas

Avastasin netist huvitava kaardi, mis näitab blondide protsentuaalset arvukust Euroopas. Esimesel pilgul on kohe selge, et suures plaanis kajastab kaart aastatuhande tagust Viikingite mõju. Oli ju tolle aja sõdalastel lausa aukohuseks oma geene vallutatud aladel või ka lihtsalt röövretkedel lahkelt jagada tundmata huvi selle vastu kas taolist kingitust ka vastu sooviti võtta:)

Igatahes on blondide vastuvaidlematu keskus Rootsi-Norra keskosa ja Soome põhjaosa kus osakaal üle 80%. Balti riikides, ülejäänud Skandinaavias, osal Venemaast ja Inglismaast on blondid ikka veel ülekaalus peegeldades nende piirkondade asustatust põhjamaalaste järglaste poolt. Samas näitab blondide jaotustihedus kui tehislikud geneetilises mõttes on tänapäeva rahvuspiirid, paljud riigid on jagatud blondiinide hulka arvestades. Eestiski julgen arvata, et saared , Põhja-Eesti ja rannikualad on heledapäisemad kui ülejäänud piirkonnad vihjates omaaegsele tugevale seotusele viikingitega.

Seega ei paista suurt tõele vastama müüt blondiinide rumalusest, lollid poleks ju suutnud tillukeselt tuumikalalt alustades lõpuks domineerida nii laias piirkonnas. Olgem siis uhked oma sõjakate heledapäiste esivanemate üle ja hoidkem üleval nende arvukust. Kõrvalolevat pilti vaadates pole ilmselt põhjust karta, et see raske saaks olema:) Ei saa salata, et teema südamelähedane, minulegi on alati blondiinid sümpatiseerinud, isegi naine sai blond võetud:) Parafraseerides nõuka aja hüüdlauset: Kõik maailma blondid, ühinege!!! :)

Püha mis väärt tähistamist:)

Täna hommikul Facebook'i avades sain hariva üllatuse osaliseks. Kuna minu religiooni puudutav haridus pole mitte lihtsalt nigel vaid puudub hoopis, olen seni lihavõtteid seostanud munade, shokolaadi jäneste ja mitme vaba päevaga. Olen küll kuulnud, et sel päeval ka miski usuline tähendus, aga seni polnud vastav info oma ebaolulisuse tõttu mu aju tulemüürist läbi murdnud või siis otse spami prügikasti rännanud.

Mis ma siis lugesin FB'st - täna olevat Jeesuse Kristuse tapmise päev. Mulle kui loogiliselt mõtlevale inimesele tundub kuidagi kummaline. Ma saan aru, et kristlased tema sünnipäeva tähistavad, aga suure pidulikkusega ära märkida päeva mil mende iidol mättasse löödi??? Pigem võiks sihuke üritus olla vanatühja enda poolt inspireeritud. Üldse tundub kuidagi metsik ja poliitiliselt mitte korrektne kellegi tapmist pühitseda, seda enam jumalapoja enda nottimist. Aga, mis sa ikka tahad, usust pole ju mõtet loogikat otsida.

Seega soovin kõigile "HEAD JEESUSE KRISTUSE TAPMISE PÄEVA" - sõnasõnaline tsitaat tänasest Facebooki postitusest. Edaspidi pühitsen minagi "võitleva ateistina" seda päeva vääriliselt! Kahjuks küll mitte nii vägevalt kui vanad roomlased omal ajal, aga õlled igatahes läksid juba külma:)

Androidi Rakendused

Kokkuvõte Androidi op süsteemi rakendustest, mida olen esimese nädala jooksul maha laadinud ja kasutama asunud. Kohe peaks mainima, et kõik mis olen tõmmanud on tasuta saadaval ja maha laaditud ametliku Google Androidi rakenduste poe "Google Play Store" kaudu. Olles uhiuus nutifoni kasutaja pean endaga võitlema, et mitte iga põnevana tunduvat rakendust alla tõmmata vaid ainult endale kõige olulisemad.

AVG - Tuntud viirustõrje programm. Praegusel ajal hädavajalik nutitelefoni juures. AVG on tasuta pakutavaist üks parimaid ja peaks olema piisav kui ise mõistlikult käituda.

BookMyne - Kohalik raamatukogu rakendus, saan tuhnida kataloogis, tellida huvipakkuvaid ajakirju ja raamatuid, pikendada laenutustähtaega, jne.

Delfi - Eesti Delfi uudisteportaali rakendus, minu arust mugavam kui täielik versioon, kuna puudub igasugune segav reklaam.

Earth - Google Earth rakendus kuhu GPS funktsioon lisatud. Just täna jalutasin väljas ja jälgisin kuidas meid tähistav sinine punktike majade vahel liikus - vägev.

Easy Battery Saver - Nagu nimest näha on ette nähtud patarei kasutamise optimeerimiseks. Paraku ei andnud minu puhul erilist efekti, sest esiteks kulub mul enamus voolust ekraani peale (ka manuaalselt seatud 20% heleduse puhul) Wifit ja GPS'i hoian niikuinii sees vaid otsesel vajadusel.

ES File Explorer - Failidega õiendamiseks just nagu windows explorer.

Flashlight - Fotoka välgul põhinev taskulamp koos mõne lisafunktsiooniga.

Google Play Store - Google ametlik androidi rakenduste pood.

Google Sky Map - Tähistaeva kaart reaalajas. Asjaarmastajast astronoomiahuvilisele väga lahe kaaslane, lisaks tähtkujudele on ka hulgal heledamatel tähtedel ja isegi galaktikatel nimed juures.

Instagram - Fotografeerimis, töötlus ja eelkõige jagamisprogramm.

Maps - Google Maps mobla rakendus.

Noise Meter - Helitugevuse mõõtja, hea kasutada kui tekib väitlus teemal, et telekas liiga valjusti lõugab:)

Science Magazines - Eriliselt asjalik teadusajakirjade kogumik, kokku vist neljakümne ringis kusjuures esindatud Nature, Science, American Scientific, Discover, ....

Skype - Ei vaja kommentaare, ehk vaid seda, et ka videokõne võimalus olemas.

Speed Test - Netiühenduse kiiruse mõõtja.

TuneIn Radio - Ülemaailmne netiraadiojaamade kataloog, kus ka Eesti raadiod esindatud.

TWN - Ilmajaam

Wifi Analyzer - WIFI signaali tugevuse mõõtja ja ühenduse parameetrite info. Hea kasutada nii enda majas ruuterile soodsa koha välja selgitamiseks kui ka mujal vabade jaamade avastamiseks.

YouTube - YouTube mobla rakendus, kiirem ja mugavam kui üle netilehe seda teha.

Zedge - Taustapiltide ja helinate ülimahukas pood.

Lisaks neile enda poolt maha laadituile oli moblas paarkümmend hädavajalikku ja ka mõni mõttetu rakendus juba ostes installeeritud. Kuna alles õpin telefoni võimalusi tundma, siis avastan pidevalt sisseehitatud funktsioone, mis muudavad nii mõnegi rakenduse mittevajalikuks. Näiteks selgus mulle ootamatult, et täpitähtede jaoks pole vaja klaviatuuri rakendust maha laadida, piisab näpu veidi kauem tähel hoidmisest ja hüppabki üles täpitähtede valik, kust saad näpuotsa libistades soovitu valida.

Soojalt androidipõhist nutikat soovitades ja õhinal oma uue mänguasja veel leidmata võimalusi avastama tormates.

Nutifon Galaxy Nexus

No nii, lõpuks siis sai ka endale siinmaal korralik mobla muretsetud. 600$ on pea sama palju kui maksime sügisel hea nutiteleka eest, aga õigustasin ostu nii vajaduse, mugavuse kui kokkuhoiuga. Vajaduse koha pealt on lihtne - eestlasena tunnetan, et pidev internetiühendus on inimõigus, mida siin tagurlikus Kanadas häbematult jalge alla tallutakse:) No kujutage ette, töö arvutitega netis surfamine pole lubatud. Selle küsimuse peaks lausa ÜRO's üles tõstma, hea võimalus meie diplomaatidel maailma rambivalgusse sattuda:)

Mugavuse koha pealt on nutifoniga muidugi pikalt mõnusam talitada, kui pead aeg-ajalt ringi liikuma. Läpakat tüütu pidevalt kaasas tassida. Ekraan ja klaviatuur pisikesed aga kaasaskantavuse vajaduse tõttu tuli kompromissile minna. Hea meelega oleks momendil suurima 5.3"-se ekraaniga Samsung Note võtnud, kuid soodsa operaatori võrgus töötavat Note veel ei tehta ja rohkem ei viitsinud oodata. Tuli leppida suuruselt järgmise multifunktsionaalse ja sama lahutusvõimega 4.65"-se ekraaniga Samsung Nexusega. Minul kui Nokia patrioodil oli seda otsust natu ebamugav teha, paraku Nokialt miskit võrreldavat polnud pakkumisel.

Kokkuhoid tuleb pikas perspektiivis, sest seni maksime mobiilse interneti ja kogu pere telefoniühenduse pealt $115 kuus (3 moblat, lauatelefon ja netipulk), kaasal polnud moblat. Nüüd hakkame maksma $85 kuus koos kaasa moblaga (4 moblat, 2 neist netiühendusega). Ja isegi kui ilmselt lähemas tulevikus lisame nii pisemale plikale kui kaasale mobiilse interneti, ei tule see rohkem kui $100 kuus. Kokkuhoid mõtte kaotanud lauatelefoni ja netipulga arvelt. NB! Täpsuse huvides rõhutan, et kõigile toodud summadele tuleb 15% käibemaksu lisada.

Oma moblaga olen paksult rahul. Esialgne mure netisurfamise mugavuse üle kadus peale 10 minutilist kasutamist. Tekst on lugemiseks piisavalt suur kui telefon külili keerata ja HD videote vaatamine on lausa nauding. Ainult teksti toksimine veidi tüütu seoses minu suurte näppudega, samas tööl ma niikuinii eriti kirjutada ei viitsi ja FB või Skype jaoks piisab täiesti. Viimased paar päeva olen tegelenud igasugu põnevate androidi APP'ide uurimise ja mahalaadimisega. Androidi maailma uustulnukana imponeerib mulle tõsiselt igasuguste pisiprogrammide rohkus ja võimaluste avarus. Pildil on muideks temaatiline mobla taustapilt, mille laps mulle saatis.

Neist kirjutan hiljem veidi pikemalt, sest see teema on vääega pikka ja lai. Ainus värk, mis sutsu segab, on täpitähtede puudumine. Olen juba uurinud mitmeid Keyboard APP'e aga tegelt ei soovi kogu keyboardi muuta, ainult üksikuid tähti, sest olen Põhja-Ameerika klahvistikuga harjunud. Äkki keegi oskab soovitada sellist APP'i mis võimaldab ainult paari tähte muuta.