Eelmine nädalavahetus käisime mina ja koer juuksuris. Tehniliselt korrektsem oleks siiski väljend, et koera talvekasuka ajasime meie kaasaga kahepeale maha ja enda karvastikust sain habemepiiraja abil suht lihtsalt jagu. Ka juuksed lasin peegli ees sama aparaadiga sentimeetri pikkuseks, noh need mis veel kõrvade ääres vaevaliselt hingitsevad:) Kaasa piiras selja tagant kaela pealt sirgeks, sealt ise ei näinud.
Koko panime lauale seisma, tema pulstunud karvastikust jagu saamiseks kulus oma kaks tundi tihedat tööd ja pool kotti koera maiuspalasid eluka meelitamiseks. Ta on meil ses suhtes hea iseloomuga, et isegi ebaameeldivad toimingud kannatab suurema kurtmiseta välja, kuid kaks tundi oli liig mis liig. Lõpuks kippus kutsa mööda mind üles ronima ja lausa kaelast kinni hoidma. Aga kui protseduur läbi sai nägime mõlemad palju paremad välja ja võime nüüd julgelt rannahooajale vastu minna:) Ainult järgmisel hommikul oli harjumatult jahe välja minna. Pildil üritab loom minu kui karja liikmega sotsiaalselt suhelda esihammastega habemest söödikuid naksides.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!