Laupäevahommik

Laupäeva hommikusöök

Ei saa salata, et mulle meeldivad laupäeva hommikud, kohe väga ja isegi siis kui õues sajab vihma ning pole mugav tagaaias kohvi juua. Korraks ajasin silmad pilukile poole kaheksa ajal kui vanem laps ülikooli tõttas, võtab miskit lisakursust, et lastaks aerospace klubi liinis peenmehhaanika tööriistade kallale. Muidu ikka laupäev tal ka vaba. Viskasin korra pilgu moblale kontrollimaks, kas miskeid ülemaailmseid mullistusi pole vahepeal juhtunud ega olulist FB teadet saabunud. Liiga vara et ärgata, nihutasin end vaikselt kaasa vastu sooja, kes oma tableti pealt raamatut luges, ja vajusin unne.

Unenägudega on nii, et mäletad ju vaid neid, mis just enne ärkamist silmi ees või ajus võbelesid. Enamasti näen toredaid juhtumisi, päevatemaatilisi või siis tavalist seosetut saba ja sarvedeta jura. Suure osa moodustab igas astmes porr nagu see meeste puhul tavaline aga lugejate (ja osaliste:) pettumuseks, või kergenduseks ma siinkohal pikemalt peatuma ei hakka ;) Õudukaid pole kunagi näinud, jubedaim meenub teemal eelolev kõrgema matemaatika eksam aga ma ei mäleta midagi ... Appi!!! Täna näiteks oli ülikooliteemaline, kus pidin bussiga pikalt sõitma ja pärast ei leidnud oma ühikatuba üles. Kummaliseks nüansiks mingil momendil riiete puudumise avastamine, mis teatavat ebamugavustunnet põhjustas, ju vist avaldub siin peidetult alateadvuses kristliku kasvatuse mõju:)

Aga tagasi nädalavahetuse juurde. Kui sajab vihma siis taolise tühise asja pärast ma nutma ei puhke, lihtsalt tuleb kohvi köögilaua taga luristada ise läpakaga internetis surfates. Täna sõin hommikusöögiks vikerforelli mitte lõhe küpsiseid nagu kaasa mind parandas, kõrvale Presidentti kohv, mida viimase inventuuri alusel veel vaid kuus pakki ehk kolm kilo järgi. Kohviga on üldse nii, et siinmaal müüdavatest kõlbab ainult üks sort: "Pride of Arabia" oad, ülejäänu on täielik rämps, või poliitiliselt korrektselt mainituna, ei vasta eurooplaste arenenud maitsemeelele:)

Värske Vikerforell tilliga Vinta 8-vilja küpsisel 

Järjekordselt sain kinnitust kui tegime laste järelsünna ja kuna ei viitsinud spetsiaalselt kohvi ostma minna võtsin lolli peaga kilo "Starbucksi" ubasid lootuses, et nii kallis ja kuulus mark peaks juua kõlbama. Eksisin, kohvi oli vaatamata "Light roast" sildile ülekõrvetatud, lisaks kumas läbi mingi nõudepesu vee mekk. Kohvi Põhja-Ameerika mandril ei tunta ega osata hinnata, aga kui keegi teab veel mingit joodavat kohalikku marki, andke teada. Mina olen 20 aasta jooksul ainult ühe, selle eelpoolmainitu avastanud.

Eile oli kavas see postitus üles riputada aga ei jõudnudki, vahele tuli allruumi remondiks ettevalmistamine ja paar tunnikest BF4 mängimist. Laps jõudis õhtul koju ja kuna paar tema sõpra samuti mängivad, siis lõime kampa. Mul oli küll veidi imelik kui kutsuti lahingusõbraks, aga plika arvas, et siis saan tihemini meeskonnas mängida, kui tal endal ei peaks aega olema. Olevat oma sõpradele rääkinud, et isa ka mängib, need ohanud, küll mõnel ikka veab :D Tüdruk näitas ka vana Xcom UFO Defense - Enemy Unknown strateegiamängu, mis uude kuude (vingem graafika) riietatud aga idee sama mis enne. Tüdruku üllatuseks mainisin, et originaalversiooni mängisin juba enne kui tema sündis. Kas tõesti nii iidne mäng, ei jaksatud ära imestada. Tänapäevase ürikiire tehnoloogia ja mängumaailma arengu juures tõepoolest haruldane, noh 20 aastat vana arvutit millel toda mängiti küll kusagilt ei leia, isegi mitte taaskasutuskeskusest. 

Õuna mini kroissandid ... mmm ... pühap hommikul

Et juba pühapäeva hommik, siis panen teie ärritamiseks üles ka tänase hommikusöögi pildi. kohv on sama, teises tassis, ja seda mitte põhjusel et eilne pesemata oleks. Aga näksiks sain värskelt küpsetatud õuna mini kroissante, nimi on minu väljamõeldud. Ma tõesti ei tea mida eile tegin mida pole osanud eelnenud kooselu jooksul ette võtta, et alles nüüd sihukesed hõrgutised välja käidi. Vahemärkusena pean lisama, et piltidel jäädvustatud kogused ei kajasta kaugelti einestamise jooksul söögitorust alla minevate küpsetiste hulka.

See ruum tuleb muuta elamiskõlblikuks ja õdusaks 

Totaalseks maitseelamuse alahindamiseks oleks väide, et viivad keele alla, pigem tegu narkotsile sarnase mõnu-uimaga momendil kui saiake keele maitsenäsasid puudutab. Olen neist täielikult sõltuvusse sattunud.

Hiljem veel lubati kolesteroolipommiga kostitada, mis kujutab endast praemuna peekoniviilude ja rasvas praetud musta seemneleivaga, ei jõua ära oodata. Sellised ilusad hommikud siis siin:) Aga nüüd pean minema alla betoonblokkidest seina pealt pudedat kihti ja vana värvi maha kraapima, et niiskuskindla seguga katmiseks ette valmistada.