Eesti venelane ... või hoopis eestlane ?

Pealkirja lugedes ilmselt eeldate, et tuleb mingi rahvuslik materdamine. Ehhee, paraku eksite, hoopiski sain eriliselt positiivse elamuse hommikul kui Facebookis Väliseestlaste grupi postitusi lugesin.

 

Ühe naise postituse teema oli:

Mind huvitab selline küsimus, mis puudutab Eesti sündinud vene rahvusest inimesi. Kui Te viibite väljaspool Eestit, siis kuidas määratlete oma rahvust, kui Teie isa ja ema olid venelased ja Te ise sündisite Eestis, siis välismaal suheldes, kas nimetate end eestlaseks või venelaseks?

 

Vastuseid oli mitmesuguseid ja palju juttu teemast kõrvale aga enamus nii segaperedest kui isegi eesti venelasi nimetavad end välismaal eestlaseks. Väidetavalt kas selle pärast, et siis ei pea selgitama pikalt kes nad täpselt on või siis põhjusel et tõepoolest peavad end Eesti kodanikena eestlasteks. Mulle oli see teatav üllatus.

 

Eriti tore aga ühe vene neiu vastus:

Mõned inimesed ei tea Eesti ja Vene ajaloost mitte midagi. Ning kui ütlesin, et tegelikult olin venelane Eestist, siis sain 100001 küsimuse "kuidas on see võimalik? nalja teed? kindel oled? mida arvad sellest, mis toimub Ukrainas?" jne. olin nagu alien inimeste jaoks. nüüd ütlen, et olen Estonian, sest et nii on kirjutatud passis. mul on Eesti kodakonsus, elasin siin 19a, mul on C1 ning ma väga austan ja armastan Eestit. ning pärast ülikooli lõpetamist ma tulen tagasi Eestisse, et teha midagi head OMA riigi jaoks. kuna sain hästi palju riigist juba. nüüd on minu kord.

 

Siit kõlab läbi ehtvenelik paatos, mida eestlane üldiselt naerualuseks muutumise kartuses ei julgeks öelda isegi kui nii mõtleks. Uurisin nats neiu tausta ja selgus, et pärineb Ida-Virumaalt, praeguse seisuga vene asulast Ahtmest. No kui isegi sellise tagapõhjaga venelane nii positiivselt Eestisse suhtub on täitsa lootust, et pikapeale venelased tõepoolest integreeruvad.

 

Saatsin talle lühikese postituse:

Sa Marina oled rohkem eestlane kui nii mõnigi teine siin grupis!

Millele tulid õige mitme inimese positiivsed vastukajad like näol.

Vastuseks sain:

Olen väga tänulik sellise meelituse eest!

 

Põhjuseks, miks ma nii kirjutasin on mõne üksiku kibestunud eestlasest grupiliikme suhtumine Eestisse, kus kõike Eestiga seostuvat muudkui häälekalt maha tehakse. Küsimus oli, millist maad sa kodumaaks nimetad ja siis saad paarilt pesueht eestlastelt sihukesi vastuseid:

    Kodumaa on koht kus tuntakse end kui kodus. Eesti suhtes seda tunnet ammu pole.

    täitsa mõtetu maa kus ära kasutamine hoos

    Mina ei syndinud Eestis vaid ENSV-s,mis oli ju okupeeritud maa, mis hiljem muutus röövkapitalistlikuks riigiks ja kuigi käin seal olude sunnil ysna tihti,siiski eriti hästi seal ennast ei tunne...Minu kodumaaks kujunes Soome mitmete asjade kokkulangemise t6ttu

Lihtsalt turri ajab mõni tüüp, kes muud ei tee kui hädaldab kuidas teda taga kiusati ja riik ei aidanud ja siis kiidab kui hea kusagil mujal on. Õnneks on selliseid siiski vaid ühe käe näppudel üles lugeda grupi umbes 6000 liikme juures.

 

Muidu oli meil pühapäev super ilm, askeldasin aias, käisime rattaga karate trennis, mugisime emme tehtud toitusid ja surfasime netis. Lapsed tegelesid ka õppimisega, eksamiperiood ülikoolis läheneb. Karates juhendas ukrainlanna, kes lisaks faktile, et valdab ala väga hästi on õpetamisstiili põhjal otsustades ilmselt mingid kursused läbi teinud või isegi ülikoolis kehakultuuri õppinud. Järgmine kord uurin välja. Igatahes väga head kaks ja pool tundi intensiivset vabavõitluse treeningut.