Põnevust ka meie tänaval.

Auto kaameraga jäädvustatud plahvatuse moment.

Põletan mina aias vaarikaid kui tuleb naabri vanatädi väravale ja ütleb, et ära mine oma autoga sõitma. Mis mõttes ei saa ma aru, tema juures lekkivat gaasitoru. Selle pärast ma siis gaasilõhna vahepeal tundsin, ise veel mõtlesin et keegi on oma gaasigrilli peale pannud. Oi kurat, vaarikate põletamine oleks ka vist mõistlik pooleli jätta taipasin järsku.

Läksime koos maja ette, kuna tahtsin igaks juhuks toas olevat peret hoiatada. Siin oli päris vägevat vihinat kuulda, gaasitoru pidi ikka täiega lekkima. Küsisin tädilt, et mis juhtus. Umbkeelsed remondimehed olid keldri seina niiskuskindlust parandanud kui ilmselt kuidagi gaasi toru vigastasid. Tüübid olla autosse hüpanud ja kabuhirmus minema kihutanud. Ei noh tore küll. Tädi helistas gaasifirmasse, kust vastati, et saadavad kellegi asja uurima kui aega saavad. Mis mõttes, kui aega saavad ei uskunud oma kõrvu.

Suurest kahekordsest majast pole miskit järgi jäänud

Võtsin telefoni ja helistasin hädaabinumbrile. Torust kostus tüüpiline teade: Kõik klienditeenindajad on hõivatud, oodake kuni esimene vabaneb ja vaikus. Ime et veel rahustavat ukulele muusikat ei lastud vahepeale. Täitsa uskumatu, rippusin oma kaks minutit toru otsas enne kui operaator vastas. Oleks mul tõepoolest kiire olnud, mis siis? Kirjeldasin kähku probleemi, ok ma ühendan tuletõrjesse. Need õnneks võtsid kohe toru aga jutu pidin uuesti üle rääkima. Kolme minutiga olid nii tuletõrje kui kuulivestides politsei kohal. Tänav blokeeriti ja nalja tipp oli see, et kui gaasifirma mees hiljem kohale jõudis ei saanud ta majale ligi.

Tuletõrjujad läksid oma spetsriietuses hapnikuballoonid seljas asja uurima ja peale väikest nakitsemist keerasid peakraani kinni. Tädi pidi kõigile seletusi jagama, mida politsei agaralt märkmikku kirja pani. Lastel oli lõbus, plõksutasid mobladega pilte läbi akna. algul olin küll kõik akende juurest minema ajanud, sest kui kõmakas käib lendavad klaasid sisse. Hiljem tööl kuulsin, et sihuke nali läheb ehitusfirmale oma tuhat dollarit kui mitte rohkem maksma. Mõni ime, et hommikuks oli ehitusfirma silt kui tina tuhka kadunud ja töö pooleli jäetud. Ainult üks murtud varrega labidas vahtis pooleldi kinni aetud kraavist vastu. Loodetavasti tädi ei maksnud neile raha ette ära.

Meie maja ees oli küll politsei ja tuletõrjeautosid aga õnneks liiga põnevaks ei läinud

Järgmine päev nägin uudistes, mis oleks võinud juhtuda. Linna teises otsas lendas maja õhku tänu lekkivale gaasitorule. Täitsa uskumatu pilt, maja oli kui pühitud minema ja ühtlaselt pisikeste juppidena üle ümbruskonna puistatud. Hulk naabermaju sai kannatada aga surma vaid majaomanik ise. Meil muidugi sihukest ohtu polnud, sest leke väljas ja gaas hajus tuulega. Kui aga gaasi leke majas sees, siis mingil momendil on gaasi ja õhu segu perfektne pomm, mis vajab vaid sütikut, milleks kas või sädet andev lambi lüliti, mis annab sädet. Niipea kui gaasi lõhna sees tunned, tuleb kohe välja minna ja alles õuest ohutu kauguse pealt gaasimeestele helistada ja loota, et neil ikka aega on vaatama tulla :)