Sõbrast

Täna kolmkümmend aastat tagasi nägin vaeva ühe suvila tagant metsast toodud kadaka oksa kallal. Lõikusin ja viilisin ja andsin liivapaberiga viimast lihvi. Sõbrapäevast ei teadnud me tol ajal midagi. Valmistasin kingitust oma tüdrukule sünnipäevaks, mida esimest korda koos tähistasime. Olin ju vähem kui aasta tagasi temaga tuttavaks saanud. Ene oli esimene, kellest hakkasin 

Veidi tuhmunud kuupäev ja süda varrel

mõtlema kui potensiaalsest tulevasest abikaasast. Sõpru oli mul ennegi tüdrukute hulgas olnud aga ei kedagi, kellega vaatamata erinevustele nii hästi kokku sobisime. Ja eks see sõprus olegi üks ülioluline asi, mis inimesi nii pikalt ja kindlalt seob. Nagu näete on see toidutegemise "labidas" pidevas kasutuses pidanud 30 aastat vastu ilma suurema kulumiseta nagu meie sõpruski :) 

💖💖💖  Head sõbrapäeva !!!    💖💖💖