Tuesday, August 18, 2020

Miks Valgevene shansud pole kiita

Viimastel päevadel toimub Valgevenes massilisi presidendivalimiste vastaseid meeleavaldusi, demonstratsioone ja isegi streike. Lääne ja ka meie meedia on joovastuses: kohe-kohe saab Valgevene vabaks ja Euroopa eelviimane (viimane oleks siis Vladimir Vladimirovitsh) diktaator kukutatakse võimult. Pidage nüüd hoogu ja vaadake olukorda realistlikult mitte läbi soovunelmate prisma. Miks Valgevene pöördumine näoga läände ja muutumine demokraatlikuks riigiks on äärmiselt vähetõenäoline.

Esiteks ei saa seda Kremli boss lasta juhtuda. Ukraina libises Putini ajal ootamatult ja osaliselt just tänu Venemaa vigadele käest. Valgevene küsimus on Putinile eksistentsiaalne - mõlema olulise slaavi "venna" kaotamist ei antaks talle andeks. Kui Valgevene langeb tuleb Putini rezhiimi kestust hakata lugema kuude mitte enam aastatega. Seda mõistab pealik hästi, momendil ilmselt mängitakse palavikuliselt läbi erinevaid stsenaariume. Venemaa ei soovi militaarselt "rahuvalve vägedega" sekkuda aga viimases hädas kõhklema ei löö.

Teiseks ei saa seda ka Lukashenko lubada nii palju kui see tema võimuses on. Järgi andmise puhul pole miskit head loota. Kui teda just maha ei lööda või kinni ei panda siis ootab ees eluaegne pagendus mõnes sõbralikus diktatuuririigis.

Kolmandaks on Valgevenes hulk kõrgel positsioonil kodanikke suures osas tänu Batkale osutatud teenetele. Revolutsiooniga kaotaks nad nii oma raha kui mõjuvõimu, paljud ilmselt ka vabaduse. 

Eelnimetatud kolm põhjust kaaluvad üles nii rahva kui ka demokraatliku välismaailma tahte, sest rahval pole mõjutamiseks piisavat jõudu ja läänel julgust.

Imepisike võimalus tekkiks kui suur osa jõustruktuuridest ja sõjaväest Lukashenko hülgaks. Sellisel juhul peab Venemaa ahvikiirusel reageerima, et endale sobivat tüüpi esile tõsta. Võimalus veneustavate ohvitseride abil kiire riigipööre korraldada ja tülikas batka maha võtta on samuti mõeldav. Venemaad huvitab Valgevene kui lojaalne puhvertsoon, juhi nimi pole oluline.

Ma siiski arvan, et Valgevene tüüp saab küll rappida aga jääb võimule. Ainus küsimus kas vene või kodumaiste tääkide toetusel. Kindlasti ei jäta Venemaa anschlussi võimalust kasutamata kui see peaks avanema.

6 comments:

  1. Ma lugesin kellegi kokkuvõtet ühe erusõjaväelase oletustest, et batka on väed Leedu piiri äärde viinud just sellepärast, et kardab, et sõjavägi ei ole nõus oma rahva vastu minema ja sellise käsu korral läheks meeleavaldajate poole üle. Parem rünnata demonstrante Venemaalt tulnud jõududega, kellel seda probleemi ei ole, ja oma sõjavägi selleks ajaks läänepiiri äärde jalust ära toimetada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks ta ole, et väljastpoolt on väga raske hinnata kohalike tegelikku meelsust. Rahva arvamus suurt korda ei lähe, tähtis on jõustruktuuride oma. Samas nagu Süüria näitest näha, võib isegi sõjaväe juures ebapopulaarne diktaator võimule jääda kui saab piisavat välisabi.

      Delete
  2. Mina olen ülevaadetest välja lugenud pigem selle, et ka opositsioon on venemeelne, seega riigipööret ses mõttes ei toimu. Nad jääksid edasi Venemaa mõjuvälja ja SRÜsse jne.
    Mulle tundub, et ajend on praegu rahva solvumine. Et kaua võib näkku valetada, ne uvazajes?
    Kui Lukashenko oleks pisut kavalam, oleks ta saanud selle olukorra enda kasuks pöörata. Aga no võim ja võimupimedus..:)

    Samuti arvan ma ka, et valgevenelane nagu ka venelane ei oskagi demokraatias elada. Lihtsalt üks tsaar vahetatakse teise vastu. Ma loen praegu geniaalset raamatut "Härrasmees Moskvast",
    Venelane on venelane. Nad rahunevad maha ja elavad samamoodi edasi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See seletaks ka Venemaa pealtnäha ükskõiksuse, pole vahet kas Batka või keegi teine, kõik on Kremliga suuremal või vähemal määral semud.

      Delete
    2. Tihhanouskaja liin promob küll Venemaast eemaldumist.

      Delete
    3. Täna tuli inf, et võim võtab karmima positsiooni, eks paari päeva jooksul paistab kui karmi.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!