Eelmine lõik oli siiski vaid sissejuhatuseks, sest sattusin järgneva piltpostituse peale, mis pani sügavalt mõtlema.
Englesmanni keelega mitte kõige paremini sina peal olevate kodanike jaoks lisan omapoolse vaba tõlke:
Mis on privileeg?
Privileeg on see kui jalas 200 dollarised tossud ehkki pole kunagi tööl käinud.
Privileeg on kui sotsiaalabist elades kannad 300 dollarisi Beatsi kõrvaklappe.
Privileegiks on nutimobla pakend mille eest ise ei pea kunagi maksma.
Privileegiks on sotsiaalmajas elamine kus sa ei maksa vee eest, kus maksude, üüride ja elektri hinna tõus ei oma mingit mõju toidu hulgale, mida võid lauale panna.
Privileegiks on võimalus minna tänavale avalikult meelt avaldama kõige vastu, mis pähe tuleb muretsemata tööaja kaotuse või demonstratsiooniga kaasnevate tegajärgede pärast.
Privileeg on saada nii palju lapsi kui isu sõltumata töö olemasolust ning võimalus neid lasteaeda või kooli saata ise sentigi maksmata.
Kostab nagu kommunism😜 ainult selle vahega, et keegi teine siiski peab selle kinni maksma kuna raha puu otsas ei kasva ja kui kasvakski siis keegi peaks seda korjama. Tõepoolest, tavakodanikust maksumaksjat priviligeeritud miljonärivõsukese käitumine ei puuduta rohkem kui kõmuajakirjade kaanepiltide kaudu. Samas ühiskonna parasiteeriva kihi elamiskulud maksame kinni just meie, igal päev tööl käijad.
Ameerikas on töötuks olemine ja sotsiaalabi toetusel elamine saanud tervete ühiskonnakihtide tavaliseks seisundiks. Nõuka ajal räägiti "töölisdünastiatest" - perekondadest, kes generatsioonide kaupa sama ametit viljelesid. Siinmaal on tekkinud lausa "töötudünastiad", põlvkonnad, kelle elustiiliks ongi abirahade toel olelemine. Raske oleks neid hukka mõista, süüdi pigem ühiskond, mis seda võimaldab.
Originaalselt oli sotsiaalabi mõeldud neile, kes mingil põhjusel (haigus või puue) ei saanud töötada. Praeguseks on heaoluühiskondades ja isegi USA's muutunud teatud seltskonnale eluviisiks kuna saadav toetus mitte ainult ei võimalda hädapärast hakkama saada vaid suhteliselt mõistlikku äraelamist. Tihtipeale ei tasu madalapalgaline töö üldse ära kui ise pead igasugu kulusid kandma, mis sotsiaalabi saajail tasuta. Kokkuvõttes ei usu ma "kodanikupalga" võimalusse, sest kardetavasti oleks selle väljavõtjate hulk liiga suur võrreldes ühiskonna osaga, kes viitsiks tööl käia.
Inimene on põhiloomult laisk, tee mis tahad. Eks isegi ootan pikisilmi "priviligeeritud" positsiooni jõudmist, ehk siis pensile jäämist kui võid rahulikult lebotada ja nuts muudkui iseenesest laekub arvele. Vahe vaid selles, et minu penss väljateenitud, õige mitu aastakümmet selle nimel tööl käidud.
Just kostab kära sotsiaalse ebaõigluse teemal. Toetan täiega, ehkki kardetavasti mõistan seda terminit erinevalt kui üldine mass. Sotsiaalne ebaõiglus on see kui keegi teine peab sinu eest töö ära tegema ja sina lillegi liigutamata tema töö vaeva naudid, mitte see et kodanik kes rohkem pingutab saab ka paremini tasutud. Mille kuradi pärast üldse peaksime käima koolides ja ülikoolides õppimas, hiljem tööl ennast katkestama - kas selle nimel, et ehitada juurde turvalisi süstimiskohtasid ja maksta kinni joomahullude ravi eest või selleks, et endal oleks parem elu? Ma ei väida, et nõrgemaid ei peaks toetama kriisi hetkedel aga olen vastu sellele, et toetustel logelemine eluviisiks muuta.
Või mis teie arvate?
Kõik mis teed, teed endale. Tegelikult probleem on selles, et kui pole võimalik asju tarbida, siis kelle jaoks neid toodetakse? Tulebki inimestele raha anda, et töölised sa saaks tööd teha.
ReplyDeleteVõi siis pole vaja asju toota lihtsalt tarbimise jaoks. Tegelt väga suur osa toodetud kraamist pole sugugi mitte eluks hädavajalik vaid ainult mugavamaks tegev või lihtsalt silmale ilus vaadata. Kitsastesse oludesse sattudes loobumegi vähehaaval just sellest üleliigsest, probleemid hakkavad tekkima kui loobumisvajadus jõuab hädavajaliku kraamini. Paraku enamus lääne inimesi ei oska vahet teha hädavajalikul ja üleliigsel, sest pole kunagi olnud olukorras, kus ainult hädavajalikuag vaja läbi ajada.
DeleteSeda on raske kommenteerida, sest sotsiaalabi on riikides väga erinev. USA-s ja UK-s elatakse tööturahadest ära, Eestis saab töötu hetkel 186 eurot kuus. Eeldusel, et ta ise lahkus, mitte koondati. Koondamise korral saab ikka rohkem.
ReplyDeleteOlen nõus, et töötu olemisel võiks olla mingi piir, ütleme 6 kuud või maksimaalselt aasta. Aastate kaupa töötu olla tundub ka vale, kui sellel just mingit konkreetset põhjust pole (tervis, pere eest hoolitsemine).
Täpsustus: Jutt on sotsiaalabist. Töötuse toetus on piiratud ajaks, enamasti sõltub eelneva palga suurusest ja tööl käidud aja pikkusest, vähemalt Kanadas. Tegelikult tegu "töökaotuskindlustusega" sest tööl olles maksame kõik sellesse fondi. Sellest toetuse saamise vastu pole mul midagi, sisuliselt sama mis iga kindlustuse puhul.
DeleteSotsiaalkindlustus on hoopis teine ooper, seda saad alati, sõltumata tööl käimisest või enesepoolsest panusest.
Kui jutt on sotsiaalabist, me räägime sotsiaalkindlustusest. Sotsiaalabi alla kuuluvad muidugi väga erinevad toetused ja hüvitised, vähemalt Eestis Mu esimene kommentaar oli ka Eesti, mitte Kanada kohta. Töötutoetus oli lihtsalt näide.
Delete''Eesti sotsiaalkindlustustusskeemid on pensionikindlustus, ravikindlustus, töötuskindlustus, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus.''
Töötuskindlustus läheb Eestis sotsiaalkindlustuse alla. Kui töölt ISE ära minna, siis ükskõik mis palga puhul on see ikka 186 euri kuus. Koondamise puhul saad kindla % palgast ja sõltub tööl käidud aja pikkusest. Seda erinevust ma esimeses kommentaaris ka mainisin.
Võibolla mõtled sa sotsiaalabi all rohkem töövõimetoetust? See on Eestis näiteks 14,89 eurot päevas, seda siis puuduva töövõimega inimestel. Osalise töövõimega inimene saab veel vähem raha, nt kui on haigus mis raskendab tööl käimist.
Mu pika kommentaari mõte oli see, et Eestis toetustega ära ei ela. Paljud pensionärid käivad tööl selleks, et lisa teenida. Muidugi on mõnevõrra erinev, et kas sind koondati, tulid ise ära, saad osalist või puuduva töövõimetoetust.
https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoimetoetuse-saamise-tingimused
Ma ei tea, mis imeline sotsiaalkindlustus Kanadas on, sest Eestis peab paraja kadalipu läbi tegema selleks. Niisama ei maksta kellelegi midagi ning toetused on ka väiksed. Tean seda teemat, sest üks-kaks tuttavat saavad toetusi (osalise töövõime oma) ja ennast ka huvitab, kuhu riigis sotsiaalmaks läheb.
Muidugi ei pea sa Eesti sotsiaalabist ega sotsiaalkindlustusest nii palju teadma, sest elad mujal. Aga ei tasu kohe parandama hakata, kui tegelikult töötutoetus oli igati teemasse :)
Deletehttps://www.mylifeelsewhere.com/compare/estonia/canada
Veel üks huvitav link. Kanada kulutab tervishoiule 1,6x rohkem ning ühtlasi 2x vähem inimesi elab allpool vaesuse piiri võrreldes Eestiga.
Ma tõepoolest pole Eesti süsteemiga üldse kursis ja ega eriti ka Kanada omaga enam, sest viimati läks neid teadmisi vaja üle 10 aasta tagasi. Eesti ja Kanada (või üldse kahe riigi) puhul võrdlemine on üks kahtlane asi, sest andmeid kogutakse erinevalt ja termineid ("vaesuspiir") defineeritakse erinevalt. Ma jupp aega tagasi kirjutasin Toronto ja Tallinna võrdluse kohta, mis tundus olevat üsna objektiivselt koostatud. http://ttlogi2.blogspot.com/2020/01/elukallidusest-ja-pettekujutlustest.html
DeleteAga kui tööd lihtsalt ei õnnestugi saada? Seadustame eutanaasia? Üle kuue kuu töötu ja pannakse riigi kulul magama?
ReplyDeleteSaan töö eest tasu, aga elan ikka külmas ja pimedas kuuris. Või olen töötu ning elan külmas ja pimedas kuuris. Kas on vahet?
Või peaks seadustama uuesti orjapidamise, sest siis hoolitses peremees orja eest - vähemalt katus ja toit oli olemas. Praegu tuleb madalapalgalisel valida kumb on pakilisem.
Ei, kindlasti ei poolda mingit töötute eutanaasiat. Minu kommentaar oli rohkem selle teise äärmuse kohta, kus inimesed ei käi laiskusest tööl.
DeleteKui põhjus olemas (tööd ei leia), siis pole midagi teha... Muidugi on väga kurb. Tean, kui raske on head tööd leida. Huvitav oleks kuulda, mida postituse autor arvab.
Igaks juhuks rõhutan veel kord üle töötuse toetus ja sotsiaalabi on kaks väga erinevat asja. Töötuskindlustuse oled välja teeninud eelnevalt tööl käies fondi tehtud sissemaksetega! Sotsiaalabi on mõeldud kodanikele, kes mingil põhjusel ei saa tööl käia aga ei tohiks katta olukorda kus lihtsalt ei viitsita tööl käia.
ReplyDeleteTegelt on vabu töökohti alati. Küsimus on selles, kas kodanik soovib mitte kõige mugavamat tööd mitte kõige vingema palga eest teha või mitte. Seega suhtumise küsimus.
Ma ise olen päris hea näide. Olles töötanud laborijuhatajana ühes USA suurimas paberitööstuse ettevõttes läks see masu ajal pankrotti, töö kadus momentaalselt. Aastakese istusin koondamiskompensatsiooni ja töötu abiraha peal. Vaatasin veits ringi. Olukord oli selline, erialale vastavat tööd lihtsalt ei olnud, neelasin uhkuse alla ning läksin riigiasutusse tööle, vedas et sedagi sain. Takkajärgi ei kahetse, stress null, hüved mõnusad, puhkuse pikkuse saab keevitada ulmeliseks. Ametinimetus ainult ei vasta haridusele, no ja mis siis, ega ma selle pärast lollim pole ;)
Selliseid vabu töökohti, kus töölkäimise kulud ei ole palgast kaetavad on tõesti alati. Ma ei tea, kuidas Kanadas, aga Eestis küll.
DeleteTuled töötust Lõuna-Eestist nt Tallinnasse tööle ja elamispind on voodikoht. Transport, toit. Kõik. Rohkema eest maksta ei jaksa. Kõrvus tööandja suhtumine:" Turuhind! Teed küll head tööd, aga miks ma peaks rohkem maksma?" Just a business.
Ah et õppima?
"Meil makstakse töötamise, mitte õppimise eest"
Töötuna sai tõesti mingeidki kursuseid. Tõsi, egas tööle ikkagi võeta, sest 120 tundi ei asenda 3+2 aastat. Enese näitel - AutoCAD kursus. Väidetavalt vajalik oskus tööturul. Ja üllatus - tööd ei saa, sest kogemust ju pole! Kuid kogemusega inimesigi on ukse taga järjekord ümber maja kui elamisväärset tasu pakutakse.
Praktika? Tasuta muidugi meie riigis.
Oot, aga kuidas ma söönuks saan ja katuse eest maksan kui tasuta praktiseerin?
Ma ei julge öelda, et asi on viitsimises. Ma näen väga palju kahepalgelisust ja sellest tulenevat allaandmist. Töötava inimesena supiköögis süüa ja kodutute varjupaigas elada on väga karm valik. Miks siis üldse tööd teha.
Minu eksämm jäi töötutoetusest ilma, sest "keeldus talle pakutavat töökohta vastu võtmast". Mitte kedagi ei huvitanud see, et töökoht asus linnast väljas ja autota inimesel oleks sinna tööle käimine juba suure osa selle est pakutavast miinimumpalgast ära söönud. Rääkimata sellest, et ega need pole ainsad kulud, lisaks ka tööriided, toidule oleks rohkem kulunud (sest kööki vms, kus kodust kaasa võetud suppi soojendada, polnud). Jah, inimene lihtsalt ei tahtnud tööd teha, laisk ilmselgelt.
DeleteNüüd töötab ta juba astaid välismaal, huvitaval kombel pole seal keegi teda laisaks pidanud, vaid ülemused on temaga väga rahul. Eestis käis ainult inimestele närvidele oma nõmeda eeldusega, et tööl käimine võiks töörõõmule lisaks natukenegi raha ka pakkuda.
Mõte on selles, et kui laod on kaupa täis, aga kellelgi pole raha, et neid tühjaks osta, kuhu siis edasi olgu see kaup missugune tahes. Teiselt poolt see kaup on toodetud laenude, "tehnoloogia arengu" ja palju muu arvel, mida on vaja tagasi maksta. Palgatõus on ju puhas inflatsioon. Mingi hetk tekkib olukord kus kallimalt enam asju müüa ei saa, sest kellelgi pole raha, ehk kasvada pole kuhugi "game over" tsükkel läbi kõik seiskub. Huvitav kauaks seda koroonastiimulit jätkub.
ReplyDeleteKoroona on viinud maailma majanduse "avastamata territooriumile" nagu paljud asjatundjad hirmuga tunnistavad. Välja on antud meeletutes kogustes katteta raha (stiimulid). Normaalselt tooks see kaasa räige inflatsiooni koos laenuprotsentide kiire tõusuga. Keskpangad ei saa seda lubada, sest protsendi tõustes ei jaksaks riik riigilaenu protsente tasuda ja läheks pankrotti. Peale pankroti oleks lahenduseks rahareform (hoiused kirjutatakse korstnasse), tavaliselt juhtub vaid sõja või totaalse majanduskatastroofi korral. Keegi kurat ei oska ennustada millisel momendil usk turgudel lõplikult kõikuma lööb. Hinda lähevad püsivad väärtused, paber ja numbrid pangakontol kipuvad olema vaid virtuaalne reaalsus mis võib hiireklikiga kaduda.
DeleteNeed asjatundjad ole eelmisi kriisi, siis näinud, aga kriisid on kõige valusamad peost-suhu elajatele, siis nad on kohe rahatud. Kuskohast see kate rahale tuleb kui "jumala" käest laenatakse ja mida siis panti pannakse. Kes on tuule ja päikese omanikud ja kes vastutab selle eest kui neid pole?
DeleteEestis nagu ka mujal maailmas on tohutult rämpstööd. Selle tööga ei ela korralikult ära. Korralikult selles mõttes, et maksad mingi korteri üüri, elektri ja saad natuke süüa ja toidad ära näiteks ülalpeetavad (lapsed). Selle nimel, et saada sellist tööd, mis toidab ära, on meil Ukrainast maasikakasvatajad ja eestlane läheb hambad ristis Soome. Tore on olla postiljon, aga ainult siis, kui kusagil on rahatrükkimise masin või on mingid muud lisatoetused. oled näiteks invaliid, pensionär. kuidagi nii.
ReplyDeleteSee kasutatakse tööandjate poolt ära, rämpstood, s.t. tööd, mille pealt makstav tulu ei kata selles ühiskonnas (aga näiteks Ukrainas kuidagi katab) ära. Ja ongi rendifirma platsis ja oma eesti ehitajad kolige minema. töölepingud olgu paindlikud (see tähendab mõiste püsitöökoht kaob), isegi püsitööaeg kaob. on "tööampsud". sellisel hakitud, ajutisel tööturul opereerimine on äärmiselt närvesööv, eriti, kui seda tehakse aastaid. Ja ma näen inimesi, kes küll on olnud juuksurid, kosmeetikud ja nüüd ... õpetavad keevitust (naised). Tööd on vähem, kui inimesi ja seda peab reguleerima. Ainuke õiglasem kapitalistlik meede oleks tööpäeva pikkuse regulatsioon ja lõpuks on ikkagi nii, et ülejäänutele peab selle raha, et ta kuidagigi elada saaks ja mässama ei hakkkaks, niisama kätte andma. See nähtamatu käsi ulatub varsti kõikjale. Ega Helmes ilmaasjata Valgevene progejate poole ei ole pöördunud. Ja progejaid kunagi loeti väga hästi tasustatud klassiks. Õpetajaid juba loetakse heal järjel olevateks, hoolimata sellest, et nad on allpool MEDIAANI. Lugege Treffi diret, õpetaja palk 1315 eurot, NORKOORMUS 22, mis sotsialismi 18 normkoormuse pealt ütleb, et normaalse palga eest peab õpetaja tööd tegema 50 tundi. Endal tehtud läbi.
On veel kriimsilmade ameteit. Politsei lööb minema 55 vanuses. Need on kindlad turvafirma kandidaadid, kes viletsale pensile lisa teenivad. Häid töid klassikalises mõttes on väga vähe ja neid jääb vähemaks. konkreetne kool, konkreetne eriala (automehhaanik), konkreetne hinnang eriala kestmiseks (automehhaanik kestab vahest veel 20 aastat). Või IT magister minimaalselt, karjääri lõppedes läheb väga tihedaks AI rebimise tõttu. Ei mingeid semiootikuid, vanasõna uurijaid, füüsikuid (ise), või on nende vallas ülikonkurents. on olemas üks õukonnaorkester ja seal 2 viiuldajat. kõik. AI näitab ära kapitalismi tegelikku jätkusuutmatust, tee mis sa teed.
Ja see vähk nügib töökohti maha KÕIKJALT.
Kui õieti aru saan pead "vähiks" kõiksugu tehnoloogia arengut ja eriti AI, mis inimestelt töö ära võtavad. Ajalooliselt on iga uue tehnoloogia tulekul sama jutt olnud, seni pole töökohad kuhugi kadunud, lihtsalt muutunud.
DeleteMuidugi ei tähenda see absoluutselt kindlalt, et nii ka edasi läheb. AI võib tõepoolest tekitada sellise kvalitatiivse muutuse, mida varem pole olnud.
Kui kapitalism on jätkusuutmatu, milline ühiskonna mudel oleks jätkusuutlik? Mulle kipub tunduma, et on küll halb aga ülejäänud on veel halvemad.
kuna see sõna oli selleaastases e-etteütluses, siis mõtisklen juba märtsikuust saadik, kuidas on inimeste pähe tekkinud sõna "priviligeeritud" - keegi ei ütle/kirjuta ju "priviliig"? Inglise keele mõju ei saa nagu süüdistada, seal on ka "privileged", mitte "priviliged". Huvitav.
ReplyDeleteSest hääldus on "privili-". Vastupidi sinule arvan, et mitte keegi ei häälda "privilegeeritud".
Deletehttps://opleht.ee/2018/03/keelekaste-kolm-vaanikut-voorsona/
ise sa oled "privili-". Ma olen eluaeg hääldanud e-ga, ja usun pealekauba, et niiviisi veel vähemalt kogu rahvas, kellel on mingeid juuri Pärnumaal (vbla aitab Läänemaa ka). Või kogu see regioon, kes ei suuda isegi e-kõrgust täishäälikut välja öelda ja kellel vajub see a-ks (kiva, käsa).
Delete(see siis märkuse kohta, et "mitte keegi ei häälda "privilegeeritud"
Delete")
ma sain alles e-etteütluse järgsetes aruteludes teada, et on inimesi, kes hääldavad "privili-". no tõesti elus poleks selle peale ise tulnud. sest... miks?
DeleteMul tekkis hüpotees: järsku on tegemist inimestega, kellel on selles sõnas rõhk nihkunud esisilbile. ja kui kiiresti hääldades kipuvad rõhuta silpide täishäälikud teistega assimileeruma, siis assimileeruvad nad kõige rõhulisemaga.
DeleteMina hääldan seda rõhuga pika e peal, nii et mul kipuks kolmas silp ilmselt assimileeruma sellega, isegi kui norm näeks ette "privili-"
Mugavuspagulasel vist ei sobi kurjustada, et keegi naudib teiste loodud heaolu? :D
ReplyDeleteTäiega nõus, mugavuspagulasel tõepoolest😉
DeleteEestis ei saa vist väga toetuste najal elada, sest neid toetusi lihtsalt pole saada. Eeldus on ikka vägagi olemasoleva perekonna ja sugulaste poole kaldu, et kui omal ulualune ära kaob, siis keegi ikka annab öömaja, ja kui oma eakas ema või isa vajab voodikohta hooldekodus, siis ei maksa mitte riik, vaid lapsed. Eesti probleem on, et paljudes asjades jõudsime meie laua juurde siis kui kätte jõudis arve aeg - hüvesid väga nautida pole saanud. Või teisalt - selleks, et hüvesid saada, peab tegema roppumoodi tööd, samas kui vaatad kõrvale naabrite poole ja vesistad, sest neil on nn hüved juba välja teenitud (nt Soome ja Rootsi). Isegi inimesed, kes Eestis on pikalt ja korraliku palgaga tööd teinud, saavad töötuks jäämise puhul tegelikult ju ainult natuke aega raha - kui ikka paari kuu möödudes saab inimene 40% eelnevast sissetulekust, siis kvalifitseerub see osaliselt mõnitamiseks. Arusaadav, et eesmärk on inimene uuesti kiiresti tööturule saada, aga seal ei näi olevat eesmärk, et inimene saaks ka tööd, millega ta võiks õnnelik olla, vaid peaasi, et ta riigi kulult kaoks. Ja õnneliikkusega - nii ühiskonnas kui tööpostil - on Eestis suuri probleeme.
ReplyDeleteMinu arvates on ka veel nii, et tegelikult sellise nö lihttööga Eestis ikkagi ära ei ela, suurem osa siiski vireleb (ega asjata Eesti mediaanpalk ei ole keskmisest 200-300 väiksem - ehk kui keskmine on 1300/1400 piirimail, siis mediaanpalk on 1000/1100 BRUTO ehk maksud veel maha). Kusagil väiksemas linnas, kus elatakse oma majas, kus tellitakse palju kaupa Hiina netipoodidest, käiakse ehk veel Lätis või Venemaal kütust, toitu, ja ehitusmaterjale vms ostmas, saab hakkama, aga Tallinnas on selline palk siiski pigem raskem elu. Ja sellist palka saavad ja said veel alles hiljuti ka inimesed kellel on elupäästev funktsioon - medõed, politseinikud, päästeameti töötajad, rääkimata neist, kellel on magistrikraad või kõrgem ja töötavad muuseumites jne. isegi väiksema palgaga. Muidugi saab alati öelda, et õppige inseneriks või arvutiteadust või arstiks, reaalsus on aga see, et maailmas on alati olnud ja saab alati olema neid, kes seda ei taha ega isegi suuda õppida, aga kes on väga head milleski muus, või kes ongi lihttöölised. Ajalooliselt on suur osa inimesi siiski elanud vaeselt - lihtsalt moodne ühiskond on harjunud sellega, et elu läheb alati paremaks, iga põlvkond on edukam kui eelmine, elu on turvaline ja hea. Praegune suur küsimus ongi, et mis saab siis kui see otsa saab? Anglo-kultuuriruumiga riikides on see terav küsimus, sest elukalliduse tõus ei käi koos sissetulekute tõusudega ja nende riikide noored on esimesed, kes arvatavasti pigem elukvaliteedis peavad vähemaga leppima kui nende vanemad - see on mõru suutäis. Ühiskonnana tuleb leida vastus küsimusele, et kas lepime, et tuleb uus korraldus, kus võidavad vähesed ja virelevad paljud, või üritame lahendusi leida. Eestis - näib - on pigem see probleem, et me tahame kuuluda Põhjamaade heaoluriikidega samasse gruppi, ilma, et me teeks samasuguseid kulutusi ja pingutusi, hoides oma sotsiaalsete kulutuste ja majandusliku mõtlemise poolest pigem mini-USA kursil; sellega pole me aga ei siin ega seal.
"...või üritame lahendusi leida"
DeleteAnonymous oleks võinud paar-kolm vihjet ka anda, sest muu jutt on ju meediast kõigile ammu teada.
aer, tahtsin sama öelda, et mis lahendusi leida soovitakse! Kui nn social justice leksika vallast, siis tänan, ei.
DeleteEi teadnudki, et kui jutt on meediast teada, siis arvamust avaldada ei tohi - nüüd siis tean, et kommenteerima tohib tulla vaid siis kui ministeeriumist arengukava on letti võimalik lüüa :)
DeleteKonkreetsed soovitused?
Ümberõpe kättesaadavaks, tasuta, ning ümberõppijale õppimise ajal miinimumpalga ulatuses elatis - nõudega, et koolitus/kursus tuleb lõpetada nominaalajaga ning on nõutud ainealane praktika. Ümberõpe peaks olema valdkondades, mida on PÄRISELT vaja, mitte tüüpiline juuksur/puhastusteenindaja/müüja jms kutseõpe, mida tegelikult massiliselt juurde toota ei ole vaja.
Ümberõpe peab olema kättesaadav ja mitte ainult tõmbekeskustes Tallinn-Tartu-Pärnu, vaid ka mujal Eestis. Praegu on paljudel valida - kas töö või õppimine, kahte tihti korraga ei saa. Paljud valivad töö, sest õppimine võib olla tasuta, aga elada õhust ja õppimistuhinast ei saa. Riik võib ju pakkuda, et kui makstud töötuaeg on möödas ning uut tööd leitud ei ole, siis saadab riik selle inimese ümber õppima - maksab õppimise ajal elamise miinimumpalga järgi kinni. Kui ei lõpeta programmi nii ära nagu ette nähtud, ei saa ka mitte ühtegi töötutoetust, sest sellisel juhul inimene ei taha mitte õnge, vaid kala.
Muidugi võib samamoodi edasi minna nagu praegu - laiutagem käsi ning öelgem, et turumajandus ning ukse taga on järjekord. Siis aga ei tasu kurta, et inimesed massiliselt Soome ja Rootsi ja mujale tööle lähevad - kummalisel kombel ei pelga eestlased seal mujal lihttööd ja ka musta ning ebaosobivat tööd teha; tasus on küsimus. Soomes-Rootsis on ka ümberõpe inimestele kättesaadav ja tasustatud, aga meil räägitakse suurte sõnadega ümberõppest ja ümberõppest, aga tegelik olukord on selline, et õppima saab minna pigem ikka see, kellel kas rahapott kodus või kellel on ülilahke ülemus või kelle õppimise-elamise maksab keegi teine kinni (abikaasa, vanemad). Paljud inimesed teevad tööd, mis varsti ära võib kaduda, sest neil polegi võimalik oma töölt end lahti võtta, et uusi oskusi juurde õppida.
"kui ministeeriumist arengukava on letti võimalik lüüa :)"
Deleteei, mitte kava, vaid raha :)
Anonüümse kommentaatori jutuga enamasti nõus. Paraku lisaks omalt poolt mõne killu juurde:
Delete1. Palgakääride probleem on sarnane enamuses riikides. Eesti on kõrgkvalifitseeritud kaugtöö (IT, raamatupidajad, insenerid, projekteerijad, EU bürokraadid, ...) koha pealt eelistatud olukorras, sest koha peal saab tööd teha välisfirmadele ja saada samas sealsele vastavat palka, Eesti elamiskulud aga oluliselt madalamad.
2. Ümberõppe võimaluste pakkumine ja sel ajal toetus peab kindlasti paranema. Samas, kes on see tark kes oskab ennustada, milliseid ameteid 5, 10, 20 aasta pärast vaja, eriti pealetuleva AI tingimustes. Muutused maailmas aina kiirenevad, edukad on need kes kas õnnega pooleks õige valiku teinud või kes kohanemis ja õppimisvõimelised. Viimaseks annab eelduse laiapõhjaline haridus.
Hariduse koha pealt arvan, et asume olulise murrangu perioodis. Tavapärane koolides ja ülikoolides kohalkäimine asendub järjest enam kaugõppega. Ma ei imestaks kui peagi soovivad firmad tööle võtmisel näha põhihariduse dokumenti lisaks teatava hulga just neile vajalike kursuste läbimise tõestusega.
Eesti eelis on väiksus, hea tahtmise korral muutusi võimalik palju kiiremini ellu viia kui suurtes riikides.
Money spent on the brain, is never spent in vain. /proverb/
DeleteÕppimisele kulutatud raha pole kunagi raisatud raha.
Kuna õige mitmed kommentaarid võrdlevad Eestit ja Kanadat annan siin viite oma blogipostile, mis just sellest räägib. http://ttlogi2.blogspot.com/2020/01/elukallidusest-ja-pettekujutlustest.html
ReplyDeleteÜllatus, üllatus - rohi on teispool ookeani vaid nõksukene rohelisem. Probleemid sarnased igal pool, ehkki numbrid erinevad.
TT, palun ära aja vett sogaseks Eesti ja Kanada võrdlemisel, mõistad ju, et 2 täiesti võrreldamatut ühiskonda. Muidu sa ei elaks seal ja ei naudiks mõnetunniseid tööpäevi ja rohkem puhkepäevi aastas kui tööpäevi. Ja palgaraha on nii hea, et mõned korrad aastas lennureise lubada puhkuseks soojale maale ja Eestisse.
ReplyDeleteKaht eri ühiskonda saab võrrelda ainult numbrites. Näiteks kui palju inimesi protsentuaalselt elab allpool vaesuspiiri. Vaesuspiir on muidugi vaieldav mõiste, aga kõik ometi teavad kes "vaene" on. Ma jään oma esialgse väite juurde, et Eestis on 2x rohkem inimesi allpool vaesuspiiri kui Kanadas. Alles oli artikkel, et meie pensionärid on ühed Euroliidu vaeseimad.
ReplyDeleteSeda enam üllatab mind, et inimene peab Torontot ja Tallinnat või Kanadat ja Eestit sarnasteks. Kui reaalselt Eesti on alles rühkimas heaoluühiskonna poole, Kanada juba on heaoluühiskond.
Ilmselgelt pole mõtet vaielda kus ja kui palju parem elu on. Ega inimene enne ei usu kui ise järgi proovib. Statistika üldistab ja võrdleb keskmist, muidugi on erialasid, millega Kanadas elades kõrgem elukvaliteet nagu ka neid millega Eestis parem.
ReplyDeleteMinul konkreetselt lihtsalt on vedanud roppu moodi, ehk mitte nii palju kui lotovõiduga aga võrreldes keskmise Kanadalasega kindlasti. Kanadas elab allpool vaesuspiiri 8.7% elanikkonnast, Torontos 11.3%. Korrusemajas kus tütar elab on väikese kolmetoalise korteri üür metroo lõpp-peatuses $2600 kuus.
Lisaks muidugi mõistavad inimesed elukvaliteedi terminit väga erinevalt.
Eestis elab suhtelises vaesuses iga viies inimene (21,7% elanikkonnast) ja absoluutses vaesuses 2,4% inimestest. Suhtelise vaesuse netosissetulek on väiksem kui 569 eurot kuus ja absoluutsel vaesusel alla 215 euro. Ehk iga viies Eesti elanik peab hakkama saama väiksema kui 600-eurose palgaga, seejuures korterite üürid on 300-500 eur kuus.
DeletePositiivne uudis on see, et suhteline vaesus on viimase 10-15 aastaga vähenenud, aga heaoluühiskonnani on pikk maa veel minna. Väga põnev teemapüstitus igaljuhul. Kui inimesed niimoodi vaidlema hakkavad, siis puudutasid olulist punkti. :) Eestlase kadedus võib ka rolli mängida. Kes siis ei tahaks Kanadas elada?
Ma ei kahtlegi, et kadedus mängib igal pool maailmas suurt rolli :D Esineb kahte sorti kadedust: edasiviiv - "naabrist parem" ja nõukalik - "kõik peame võrdselt vaesed olema".
ReplyDeleteTavakodaniku nägemus Kanadas elamise kohta võib tõepoolest unistusena tunduda. Paraku tean üllatavalt paljusid kes on siin mõnda aega elanud ja tagasi Eestisse läinud, eriti viimasel ajal. Kaugelt vaadates tundub ilus, tõrvatilgad meepotis ja rääsunud lehk ei hakka silma. Olen Marko Matverega samal arvamusel, mida rohkem maailma mööda rändad seda paremini saad aru kui hea on tegelikult Eestis elada.
Kanadas on aastal 2020 riigi poolt makstav maksimaalne vanaduspension 613CAD (umbes 400EUR) kuus. Kui oled tööl käinud saad lisaks töökoha pensioni, mille suurus sõltub palgast, ettevõtte soliidsusest ja suurusest. Paljud väiksemad ettevõtted ei paku pensioni võimalust. Kolmandaks ja oluliseks sissetuleku allikaks on enda poolt tehtud investeeringud. Vanainimesed, kel pole kahte viimast saavad lisaks sotsiaaltoetust, sest ilmselgelt paljalt vanaduspensioniga ei ole võimalik ära elada.