Üheksa polti, kui keeruline see ikka saab olla?

Kõik valmis elu esimeseks autoremondi katsetuseks

Mul viimased päevad koroonakarantiini minna, suurest igavusest otsustasin aega viita kasulikult ja esimest korda elus autoremondiga tutvust teha. Et päris algusest alustada, pean ka vanema tütre sisse tooma. Kevadel nimelt oli talle Mazda esinduse autoteeninduses teatatud vajadusest piduri klotsid ja kettad vahetada - lubati soodsalt teha, ainult $1300 kui miskit muud pole vaja putitada. Tütar võttis selle peale mobla välja, googeldas veidi ja teatas siis otsusest ise teha. Viisakusest jättis lisamata, et vaatamata blondile juuksevärvile ei taha lasta end nii alatult tüssata. Kodus lapse lugu kuulates pidin punastades tunnistama: nelja aasta eest maksin sama hinna, ehkki süda tilkus verd. Aga tütar mul kange, oli youtubest vaadanud piduriketaste ja klotside vahetamise videot: vaja vaid 9 polti lahti keerata. Kettaid ja klotse üle kontrollides selgus tehase spetsifikatsioonide alusel tõsiasi: neid pole enne sügist kindlasti vaja vahetada. Pealegi sõiduga ei saanud üldse aru, et piduritega miskit problat oleks. Igasugu kemikaalid ja muu vajaliku kraami tellis siiski varakult üle neti ära, mis nüüd marjaks ära kulusid.

Minu 10 aastat vana massina juhipoolne (piltidel enamasti kõrvalistuja poolse pidurisüsteemi vahetamine) tagumine pidur võdistas juba mõnda aega, eelmine aasta taheti kogu pidurisüsteem hingehinnaga vahetada. Ootame nats, äkki müün enne maha oli mu vastus. Puhkuse ajal keegi küll ei sõitnud suurt, paraku pidurid iseenesest ei paranenud ära. Mõtlesin mis ikka: kui tütar arvab, et saab hakkama küll saan mina ka. Vaatasin youtubest videot kuidas pidurisüsteeme vahetada, neil tüüpidel oli igatahes käkitegu. Lihtsaim oli algajale (loe idioodile) mõeldud Insane Oil video. Tõepoolest vaid 9 poldi lahti kruvimine, paari osa maha tõstmine, puhastamine, uute klotside ja ketta peale panemine ja ongi valmis proovisõiduks.

HULL ROOSTE! Ratas, caliper maas, piduriketas veel peal.

Ma üldse ei saa aru mille kuradi pärast inimesed pidurisüsteeme ise kodus ei vaheta kui see nii lihtne on😏 Tööriistadest vaja lihtsaim amatööri mutrivõtmete komplekt ja paar kruvikeerajat lisaks veel pihustiga mingi piduri puhastamise vedelik ja roostes mutrite lahti kruvimise lihtsustamiseks teine kemikaal. Ostsin tagumiste rataste pidurikettad ja klotsid ära, natu üle kahesaja taala kulus keskmisest parema kvaliteedi peale.

Kõigepealt võtsin käsile selle juhipoolse, mis koledat häält tegi. Tõstsim massina tungraudadega üles, ja toetasin kindluse mõttes vundamendiblokkide peale mõlemalt poolt. Esimesed viis polti oli naljategu, need nimelt hoidsid ratast all😜 Peale ratta eemaldamist avanes üsna sünge vaatepilt, piduriketas oli ikka väga läbi, ilmselgelt polnud mõeldud talvel Kanadas kasutatava soolahulga jaoks. Roostes nagu sajandeid merepõhjas vedelenud laevaankur. Nagu video õpetas, tuli järgmisena "caliper" maha kruttida. See judin surub piduriklotse ketta vastu. 14 mm poldid olid roostes aga jõudu rakendades õnnestus lahti keerata.

Piduriketas maas, trummelkäsipidur näha

Süda hüppas rõõmust, ainult kaks veel. Caliperi katet hoidvad pidid olema tugevamini kinni, lasin juhendit järgides roostesurma peale, ootasin viis minti ning üritasin esimest keerata. Minu keharaskusest igatahes ei aidanud, polt kui kinni keevitatud. Pikemat käepidet ei saanud kasutada, sest auto polnud ju kanalil. Ainus lahendus haamriga mutrivõtme pihta taguda. Kerge toksimine ei aidanud aga kui südametäiega viimase paugu virutasin andis sutsu järgi. Mõned korrad veel ja läkski liikuma. Kaheksas lahti keeratud hakkasin viimast otsima. Kui lõpuks leidsin ei suutnud oma silmi uskuda: erinevalt videol nähtud kergest juurdepääsust oli see stabilisaatori ülemise hoova taha paigutatud. Tee mis tahad, ligi ei pääse ilma hooba lahti võtmata. 

Hoova taga all caliperi katte poldipea

Jupp aega kaalusin kas riskin, lõpuks võtsin südame rindu. See oli muidugi kümnes polt, 17 mm ja hoopis tugevamini kinni. Roostesurma peale ning peale mõningast vaevanägemist hakkas mutter liikuma. Polt tuli haamriga ettevaatlikult välja taguda, põhiline mure kas hiljem suudan ta tagasi sisse ka lüüa??? Aga selle üle muretsen hiljem, praegu oli vaja teine caliperi kattepolt lahti saada. Veits tagumist ja tuli seegi. Viimane operatsioon piduriketta eemaldamine osutus ainsana lihtsamaks kui videos nähtu. Eelmine vahetaja oli rummu ja ketta vahele vasepastat pannud, ketas polnud kinni roostetanud ja tuli lihtsalt ära. Äge - lahti igatahes sain kõik jupid, nüüd ootas ees vastik roostese kolu puhastamine.

Kokku panemisel tekitas probleemi hullult roostes trumlitüüpi käsipidur. Puhastasin seda kuis sain aga ikka ei tahtnud hästi tsentrisse minna. No ma ei tea, vaatame hiljem (hiljem selgus, et video õpetuses oli käsipiduri pingutamine valepidiselt näidatud, seda avastasin kui hakkasin loogiliselt uurima, mis toimub seadistushammasratta keeramisel). Caliperi katte sisse läksid uued piduriklotsid koos plekist hoidjatega, siingi oli vaja viiliga paksem rooste eemaldada.

Kardetavasti on nii roostes piduritega sõitmine kriminaalne

Süsteemi kokkupanemine algas uue ketta rummule asetamisega ja kahe pisikese kruviga kinnitamisega, panin veits vasemöksi rummu ja ketta vahele, ehkki vaevalt mina praeguse autoga seda tööd enam teen. Caliperi kate klotsidega peale, kruvid sisse. Nüüd saabus moment, mida olin kartnud - kas saan stabilisaatori hoova tagasi ja poldi sisse. Täiesti üllatavalt ei tekkinud erilist probleemi, täpselt õigesse asendisse suutsin hoova suure kruvikeerajaga väänata. Kerged tonksud poldipea pihta ning oligi paigas. Edasi lapsemäng: caliperi silinder sisse suruda, et uued klotsid vahele mahuks ja caliper peale panna ning kahe poldiga kinnitada. Lõpuks ratas peale ja masin alla lasta, sest ei viitsinud teist poolt enam teha. Kokku kulus oma pool päeva aga esimese proovi kohta pole ju paha.

Oleks ma teadnud, mis ootab ees teise poole tagumise rattaga. Algus läks kiirelt, sest nüüd teadsin täpselt, mis vaja teha. Caliperi katte puhastamise juures avastasin probleemi: üks juhtpolt, mis peaks vabalt liikuma oli kinni roostetanud. Ja mitte lihtsalt niisama vaid täiesti totaalselt. Nägin paar tundi vaeva, ei miskit. Poldi sain lõpuks küll ringi käima aga mitte edasi tagasi liikuma. Täielik müsteerium, sest tegu sileda keermestamata poldiga, mis peaks lõdvalt edasi-tagasi liikuma. Lõpuks lõin käega, pean uue caliper coveri ostma. Paraku kõik poed kinni, enne ei saa seda tööd teha kui uue jupi saan kätte. Loodetavasti ikka on saadaval.

Kokkuvõttes hea meel selle töö ette võtmise üle, tõestasin endale, et häda ja igavuse korral saan hakkama. Siikohal sobiv tänada tütart, ilma temata poleks mulle pähegi tulnud ise auto pidurisüsteemi kallale minek.

Mida ma õppisin:

1. Youtube videod võivad küll väga õpetlikud olla aga tegelik elu kipub mõnevõrra erinema:

( Minu auto tagumine pidurisüsteem vastas hoopis 2008 mitte 2012 versioonile. Erinevus ilmselt tingitud universaalkerest võrreldes sedaaniga. )

2. Rooste hulk masina all oli üüratult hullem kui ühegi video peal, mis näitasid vanemaid mudeleid. Kas tegu Kanada teede ülemäärase soolamise või millegi muuga ei oska kommenterida.

3. Amatööri tööriistakomplektiga võib üritada, aga igasugune tegevus hullult aeganõudvam ja raskem kui profi riistadega. MacGyveri oskused hädavajalikud.

4. Paljud tööd on tänapäeval ise tehtavad kui vaid piisavalt julgust ja ettevõtmist, viitsimisest ja ajast rääkimata. Oskuste koha pealt piisab inglise keelest ning mõningasest loogikast ja ruumilisest ettekujutusvõimest. Auto puhul peab arvestama ka suht räpaste tingimustega, mul läks tonnide viisi kummikindaid ja paberrätikuid.

Momendil pole auto sõidukorras, sest ootab puuduvat osa. Õnneks töötab tütar kodust mistõttu mingit hullu kiiret pole, tööl käimiseks saan tema masinat kasutada.