Amatöör arboristid

Zoomitult samas

Kolmeharuline lepp, tütar tipus

See postitus on ammusest ajast suvel kui veel kodumaal viibisin. Eelmine aasta sai suures koguses (ehkki mitte piisavalt) õunapuu oksi lõigatud, see suvi pidin asuma suvilas suurte puude kallale, mis kippusid endast majale ja naabri autole ohtu kujutama. Kümmekond aastat tagasi sai pirakate leppade tipud maha võetud, kuid vahepeal toimus vägev juurdekasv. Naaber oli kutsunud ametliku arboristi. Tema väite peale, et odavalt sai - vaid 70 - 100 euri puu noogutasin kaasa aga sisimas pööritasin silmi. Mis mõttes, minu plaanitud 5 puud läheks koos maksudega viis sotti. Loomulikult teen ise, esiteks olen ihnuskoi aga lisaks meeldib kõrgetes kohtades turnida, paneb vanainimesel vere käima. Pealegi sattus tütar vaimustusse kui kuulis, et saab puu otsa ronida😁

                            Kolmeharulise pügamine, ärge teie nii tehke😜

Esiteks läksin maja juures oleva kolmiku kallale. Seal suht lihtne lõigata, sest kolm suurt tüve nii koos, et ühe pealt sai teisi saagida. Kasutasin elektrisaagi kuna bensukat polnud, juhtme kaasa vedamine veidi tülikas aga saag ise hästi kerge. Üles saamine polnud just lihtsamate killast, vahepeal polnud poolteist meetrit ühtki oksa. Netist arboristi ronimisvarustust vaadates tundus see ülehinnatud olevat kui vaid kord kümne aasta jooksul vaja läheb. Kui oksi pole tuleb ise teha, garaazhi alt suuri naelu otsides jäid metallist prussikinnitus nurgikud silma - ideaalsed jalatoed. Natukese ajaga sai neli jalatuge tüve külge naelutatud, mugav ronimistee valmis - insener leiab alati lahenduse.

                           Vaade ümbruskonnale kolmeharulise lepa otsast

Seon allatõmbamiseks nööri puu külge

Jäme nöör ümber keha, et üles jõudes oleks lihtne saag ja pikendusjuhe järgi sikutada. Tipus oli ikka õige kõrge, alt tundus oluliselt madalam kogu asi. Igaathes esimene päev kulus ettevalmistamisele ja katseks ühe haru saagimisele. Järgmine päev tulid tütred kaasa, saime kõik rohkelt ronimise ja saagimise lõbu. Pilte ja filmi tegime nii ülevalt kui alt. Õhtupoole käisime rannas, põletasime lõket ja küpsetasime vorste. Kaks suuremat ja problemaatilisemat puud jäid järgmiseks korraks.

Üks neist kasvas otse väravas, üle 20 meetrise lepa oksi ja latva tuli ettevaatlikult pügada, sest nii maja lähedal. Auto parkisin eemale, et mõni oks kogemata katusele ei kukuks. Kui parasjagu kõige tipus jalgadega kinni hoides ja ühe käega mootorsaega küünitades kaugele ulatuvat pirakat oksa saagisin jäi naaber vaatama. 

Väravaäärne puu, arboristihakatise leiate?

Sul ikka ohutusvahendid on??? No muidugi vastasin, kaks õlut julgestuseks rinnus ja teravad varbaküüned😁 Tüüp ainult vangutas pead, pidas mind ilmselt hullunud enesetapjaks. Tegelt muidugi miskit ohtlikku ette ei võtnud, ehkki alt vaadates võis selline mulje jääda. Vaid üks kord kadus ronides jala alt ootamatult kõdunenud oks. Kuna ronides peab alati kolm toetuspunkti olema jäin lihtsalt kätega rippuma ja käisin matsti rinnaga vastu tüve.

Kui ise väsisin läks tütar üles ja lõpetas töö. Tema pärast polnud vaja muretseda, plika on ju tegelenud boulderdamisega ja teab mis teeb. Vahe ainult selles, et seinal pole riskimomenti, kui kukudki siis paksu mati peale. Viimaseks ettevõtmiseks jäi suure metsaaluse lepa täies koosseisus maha võtmine. Oli teine hakanud vanaema 40 aasta eest istutatud seedrit liialt varjama. Jällegi tagusin jalatoed külge, et üles saada. Oksi pidin seepärast maha võtma, et puu kukkudes liialt seedrit ei rüüstaks. Kinnitasin ka pika köie üles, millega puud õiges suunas pikali tõmmata.

Tütar sama puu tipus turnimas

Kõigepealt saagisin suure hamba soovitava kukkumise suunas, siis läksin ise köiest sikutama ja andsin tütrele austava ülesande puu teiselt poolt läbi saagides langetada. Hoiatasin, et niipea kui hakkab liikuma tõmbaks sae välja ja laseks jalga, kui saag peaks kinni jääma ärgu muretsegu, jooksku minema. Teise plika panime ohutusse kohta ajaloolist momenti videole jäädvustama. Tüve saagimine võttis ootamatult palju aega, puu liiga heas tasakaalu asendis. Sikutasin ja sikutasin, vahepeal juba tahtsin vaatama minna mis toimub kui kostis esimene kerge raksatus ja tundsin, et köis hakkab järgi andma. Tütar pani plehku mina sikutasin puud pool sekundit enda poole ja kihutasin siis risti kukkumise suunaga metsa. Mõlemad olime omale "põgenemistee" eelnevalt ette valmistanud, et viimasel momendil mõne oksa peale ei komistaks või segadusse ei satuks.

Puu tuli hirmsa ragina ja mürtsuga maha, pea täpselt sinna kuhu tahtsin, ainult üks vana ploomipuu sai veidi räsida. Noorem tütar sai kõik kenasti filmi peale. Laasisin suuremad oksad ära aga tüvega ei viitsinud jamada, seda saan järgmine suvi jupitada paraja pikkusega palkideks lõkke ääres istumiseks. Ongi kergem ja kuivem, puu jäi nimelt kenasti kahe oksahunniku peale meetri jagu maapinast kõrgemale. Igavene lahe metsamehe töö, äkki pensile minnes hakkangi hobiarboristiks seni kui ronida jaksan ja meeldib😜

                           Nii pirakat puud pole me kumbki enne langetanud.