Ukraina ja Rootsi, mõlemad sini-kollased

Canada valitsus võttis vastu otsuse riigipea (Briti kuninganna nimelt on Canada riigipea) surma ja matuse puhul anda kodanikele vaba päev leinamiseks. Mulle sobib, vaba täies ulatuses tasustatud päeva olen valmis vastu võtma igal suvalisel põhjusel, kahju et siin oktoobri revolutsiooni aastapäeva ei tähistata😜 Kannatamatult ootan millal idanaabri diktaatori päevad loetud saavad, selleks puhuks kavatsen ise töölt vaba päeva võtta kui riiklikult ei peaks antama ja sõprade keskis vägeva peo shampuse ning ilutulestikuga maha pidada💥 

Nädalavahetusel toimus igati sobivalt iga-aastane Ukraina festival. Miskit muud targemat teha polnud, läksime kohale. Bloor, üks ida-lääne suunalistest peatänavatest nii kildi ulatuses suht meie lähedal liikluseks suletud. Üritus ise tüüpiline tänavapidu nagu neid suvel pea iga nädalavahetus Torontos kusagil toimub. Seekord seoses sõjaga muidugi tähelepanuäratavam kui muidu. Bändid, toidu ja joogi telgid, tänavamüüjad, igatsorti lõbustused, nagu mini tivoli. Minu lootus mõne puruks lastud vene tanki taustal selfi teha ei täitunud, ukrainlased polnud viitsinud nii kaugelt rauda kohale vedada.

Pühapäeval käisime noorema tütre juures korteris veidi aitamas üht kui teist sättida. Tegin talle magamistoa ukse sisse kassiaugu, et plika ei peaks kogu aeg öösel ust avamas käima kui kiisudel soov välja-sisse käia. Kassid algul võõrastasid, suurem togis käpaga, nuuskis ja uuris enne kui julges läbi pugeda. Pisemat pidi maiusega meelitama ja paar esimest korda käsitsi läbi toppima aga täna olla mõlemad iseseisvalt käinud. Uks muideks ilus kuid igavene haltuura, kahelt poolt liistude peale löödud vormitud soome papp. Köögikapi ukse hinge keerasin kinni nohisedes, et sellega saaksid küll ise hakkama. Teadagi need IKEA reguleeritavad hinged, googeldama oleks pidanud kui kohe ära ei jaganud. Samas polnud tal õige otsikuga kruvikeerajat.

Jooksmisega läheb normaalselt, reedel esimest korda kilomeeter alla nelja minuti (3:58) ja selleks oli veel seitsme kildi distantsi viimane kilomeeter. Keskmine tempo kujunes ka päris viisakaks 4:31 km peale. Ainult viiekat pole see aasta veel alla 22:30 jooksnud. Kümps paar korda napilt alla 48 minuti. Rattaga pole suvel rohkem sõitnud kui mõned korrad niisama tuuritanud ja poes või raamatukogus käinud. Üksi igav ja tütar ei taha oma vana rattaga kaasa tulla, otsib praegu endale uut. Raamatukogust tõin paar populaarteaduslikku ja kergemaks lugemiseks Grishami "Sooley" - täitsa hea ajuvaba lugu oli, tüüp oskab pea igal teemal nii kirjutada nii, et tahad lõpuni lugeda. Lisaks raamatud samblikest, mineraalidest, parasvöötme ürgmetsast ja Arktikast.

Kaasa näitas ühe rootslanna videot (tal neid hulgi) sealses looduses elamisest. Hästi mõnus vaatamine, lausa teraapia😆 Tuletas elavalt "vana head Rootsi aega" meelde - seda meie noorepõlve Rootsi-aega mitte toda ajaloolist Põhjasõja eelset😉 Vat sellist elu hakkan elama kui pensile lähen!