Teadvus on see, mis kaob jäljetult, kuid täiesti võimalik, et millalgi suudetakse ka teadvust säilitada. Kui praegust arengut jälgida siis võibolla mitte nii kauges tulevikus. Tehisintellekti ehk inimloodud riistvarapõhise mõistuse loomine oleks suureks sammuks sellel teel. Järgmiseks ülesandeks mälu maha ja ümberlaadimine inimeste ehitatud mälupankadesse. Kui need kaks ühendada, võibki inimkond murda välja bioloogilise keha vanglast kolides teadvused ümber pilveserveritesse. Kostab ulme, kuid tegelikult pole vastuolus ühegi tuntud füüsikaseadusega, järelikult tegu vaid lahendamist vajava keerulise inseneriülesandega. Traditsiooniline ja moodne tehnoloogiline ettekujutus pilveelust veidi erinevad nagu ülalolevatelt piltidelt võib näha.
Kui rääkisin neist mõtetest tütrega oli temagi samal arvamusel ja väitis, et koliks kõhklemata ümber tülikast ja pidevalt hooldust vajavast füüsiliselt kehast pilves asuvasse mälupanka. Aga muidugi mitte esimeste hulgas, IT spetsina leidis, et enne laseb teistel katsetada ja koodis esinevad vead parandada. Igasugu toredad füüsilised tegevused alates suusatamisest ja ronimisest ning lõpetades maitsva toidu nautimise või romantilise kaaslasega hullamisega on simuleeritavad nii hästi, et teadvus ei tee vahet.
Tegelikult kogeme ju kogu füüsilist maailma ja ka sellega interaktiivselt suhtlemist vaid ajus tekitatud peegeldusena tegelikkusest. Aga milleks piirduda tegelikkusega, arvutisse kolinud teadvuse ainsaks piiriks oleks fantaasia. Raamatud, filmid, arvutimängud, unenäod, narkotsid on esimesed arglikud sammud, neid nautides astume momendiks välja igavast reaalsusest piiramatu fantaasia maailma. Kas poleks tore kogu aeg otseses ja kaudses mõttes "pilves" elada😉
On mis on, igatahes tore sellistel teemadel arutleda ja mõelda.
Ei suuda mõista igatsust igavese elu järele (võib-olla just seetõttu kahtlen, kas see on nii üldlevinud, kui armastatakse arvata). "Lihtsalt kaduda" oleks täiesti OK. Paraku kardan, et see pole nii lihtne. Ja selle kartuse on tekitanud osalemine teaduses, st arusaam, kui piiratud ja võib-olla isegi religioosne see meetod on.
ReplyDeleteOlen mitu korda kogenud sunniviisilist teadvusekaotust ja tagasitulekut ning samas mitte ykski kord mingit "kehavälist" kogemust. Kuna erinevat laadi piinades on veedetud ysna suur osa elust, siis ei oska hinnata ka eluspysimist iga hinna eest. Teatud ajaks sa väsid ja soovid ainsana selle lõppu.
ReplyDeleteMuide, inimese mõistus ei pruugi uude keskkonda sattudes suuta sellega leppida. Yks asi on teise kohta kolimine, aga ma pean silmas väga suuri kehalisi muutusi v traumast taastumist - sa mäletad hästi oma nn eelmist elu ja olekut ning hing ei suuda uuega kuidagi leppida.
Ma olen oma lapsi vaadates tundnud, et nende kaudu olengi surematu ja nn igavene elu mu enda väsinud kerele on absoluutselt mittevajalik. 😀
*
ReplyDeleteKas inimesel on olemas nn vaba tahe? Kui jah, siis mis seda mõjutada võib?
Kui aga miski mõjutab, siis pole ju inimese tahe päris vaba …
Kesknärvisüsteemis on eristatud üle 30 erineva neurotransmitteri.
Allpool lühiülevaade aju-keemiast:
Testosteroon: Meessuguhormoon. Arendab sootunnuseid (kehakuju, karvakasv) ja muid mehelikke omadusi (agressiivsus, intellekt, seksuaalsus).
Östradiool: Naissuguhormoon; sünteesitakse testosteroonist. Arendab naiselikke sootunnuseid, reguleerib menstruatsioonitsüklit, põhjustab tujukust.
Dopamiin: Tahte ja motivatsiooni keemiline ekvivalent. Koordineerib liigutusi, kujundab tingitud reflekse (tasu ja karistus) - õpetab käituma tulutoovalt. Kontrollib info liikumist ajus, teeb võimalikuks loomingulised impulsid.
Kortisool: Stressihormoon. Laseb käiku organismi reservid, seda immuunsüsteemi arvelt. Tõstab vererõhku ja veresuhkru taset. Lühiajalise stressi järel aitab organismil tasakaalu taastada; kroonilise stressi puhul põhjustab haigusi. Osaleb traumaatiliste mälestuste tekkes.
Aldosteroon: Reguleerib soolade ainevahetust. Tekitab isu soolase toidu järele, samuti janu.
Serotoniin: Rõõmu ja rahulolu kemikaal. Teeb uniseks, kahandab seksuaalsust ja söögiisu, suurendab füüsilist vastupidavust, viib meditatiivsesse seisundisse.
Noradrenaliin: Stressihormoon, tõstab reaktsioonikiirust. Ärkveloleku ja erksuse indikaator. Seotud mälu, tähelepanu ja õppimisega.
b-Endofriin: Mõnutunde hormoon. Looduslik valuvaigisti. Eritub reaktsioonina meeldivatele elamustele (toit, seks jne) või valule.
Melatoniin: Tekib organismis pimeduse saabudes. Reguleerib ööpäeva ja aastaaegade rütme; teeb võimalikuks uinumise ja uneaegse taastumise. Melatoniini puudujääk võib põhjustada enneaegset vananemist.
Adrenaliin: Viha ja hirmu hormoon. Sunnib ohule reageerima rünnaku või põgenemisega.
Oksütotsiin: Universaalne armastuse hormoon - toimib nii mehe ja naise, ema ja lapse kui sõprade suhetes. Eritub puudutuse toimel, on oluline seksi, sünnituse ja imetamise ajal. Vähendab hirmutunnet ja suurendab usaldust; muudab uniseks ja kahandab intelligentsust.
Vasopressiin: Sarnane oksütotsiinile, kuid toimib paarisuhete sidujana eelkõige meeste puhul. Muudab mehed armukadedaks; tekitab agressiivsust sookaaslaste suhtes. Aitab organismil kohastuda vedelikupuudusega.
< ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ >
Iga inimene (mina/sina/meie/teie/nemad) võib argiaskeldustest vabal hetkel mõtiskleda teemal: “Milline on õigupoolest minu tahtevabaduse olemus?” :)