Kuuba2 - Rannal

Päikesetõus mäe tagant, varakult hommikusöögile

Hommikusöök tavakodanike restos. Sunwingi tüüpi pole, mingi kodune värk, pidavat homme meie retked kinni panema - loodame. Mis teha, läheme ujuma ehkki laine suur, tuul tugev ja inimesi vees pole. Laine peksab sodi põhjast üles, hägune, kalu suurt ei näe, päike ka ei paista, pilti ega videot pole mõtet teha. Sulistame tunnikese vees. Kummalisel kombel on vesi soe aga õhk väljatulles jahe nagu Eestimaal.

Võimsad kaljud palmiranna taustal

Lõunasöögini aega, ma lähen randa pidi hulkuma, haaran termospudeliga janu kustutamiseks pool liitrit gin ja tonicut ning luban tunni pooleteisega tagasi olla, tegelt kulub kaks tundi. Päike tuleb välja, hea et korralik kaabu peas. 3 kilti inimtühja liivaranda, kaljut ja kiviveerist pidi suht aeglane liikumine. Kaugemal paistab igavene äge paekivikalju ja liivarand palmidega. Plõksin pilte ja kiirustan tagasi, et tütar muretsema ei hakkaks.

Lõunasöök seekord paras nöök, pole nuge kahvleid, ootame pikalt, toit läheb vahepeal külmaks. Teenindaja vanatädi lihtsalt unustas meid🙄 Ei jäta jootraha, sitt teenindus. Hea isegi, et küsimise peale veini välja käis. Tuul ja laine on vahepeal tõusnud, rannas punased lipud väljas. Algul mõtlen, et silmapete ja küsin plikalt, kas talle hakkab ka miskit imelikku vees silma. Ookean ranna ääres voolab nagu jõgi, kiire hoovus tuule, lainete ja tõusu koosmõjul. Mõtleme vetelpäästjaid üle kavaldada ja jalutame vastuvoolu ranna lõppu. Vaevalt saame vette kui üks tüüp jookseb ligi ja teatab, et vette minek keelatud. Meie õnnetut olekut nähes leebub ning lubab lõpuks aga hoiatab üle 10 meetri rannast eemale mineku eest, ei tahtvat kedagi tema vahikorra ajal ära uppuvat. Lisab, et kui keegi peaks küsima, siis tema ei lubanud, meie omal vastutusel läksime. Ärgu me päästmise peale lootku kui vool avamerele viib. Ok, no problem.

 

Kalda ääres voolab ookean nagu jõgi. Isegi põlvesügavuses vees tahab minema viia. Laseme end hoovusel kanda pool kilti piki randa korallrahu ees kuni vool keerab rahude vahelt sügavamast kanalist avamerele. Lausa külm hakkab kuna ei pea liigutama. Mari tahab vastuvoolu tagasi ujuda. Hull laps, milleks, jalutada ju kergem. Temal vaja end tõestada, no ega ma saa viletsam olla. Uhan täiega krooli lestadega sõudes nii et higirada taga, ikka kole vaevaline kulgemine. Tütar muidugi võidab nii 50 meetriga, huvitav mis käelihased homme ütlevad.

Pidada valusasti kõrvetama

Plika jalutab randa pidi tagasi, mina laisa inimesena lasen vees hõljudes voolul ennast kanda, tempo meil sama. Õhtusöögini palju aega, kõmbin randa ning kaljusid pidi idapoole. Baarist küsisin konjakit pudelisse, kallati ääreni täis kui näitasin kümneste pakki, töökaaslaselt saadud kümnerublased😜 Turnisin pimedani. Õhtusöök seekord spets restos ookeani rannal kaheksa ajal kuid teades kuidas peenikestes kohtades toitlustamisega, sõime igaks juhuks kõhu enne rootsilauarestos täis.

Nagu oodatud: toit hea, mulle lammas, tütrel kala, aga mitte piisaval hulgal. Täiskõhuga igati mõnus näkitseda ja nautida. Proovisin ka suppi, mis osutus üllatavalt maitsvaks. Hulkuv kuts lebotas kogu see aeg kõrval, ilmutamata mingeid pealetükkivuse märke. Lõpuks sai tasuks vintskema lambalihatüki.

Vaatasime showd basseini ääres, tüüpiline ja igav kui oled varem näinud. Eelmise aasta proffidega ei andnud võrrelda. Tolgendasin hiljem veel veidi ringi aga eelmise õhtu kangelased ei andnud näole, uusi tutvusi ei viitsinud sõlmida. Lähen tagasi majja, istun minibaari külma õllega verandale, surfan veits netis ja toksin koodsõnadega kiirkokkuvõtte senistest juhtumistest. Sihukese alkohulga juures ei pruugi ilma märkmeteta pärast üldse miskit mäletada😵