Kliimast

Kliimamuutuste teema on kole politiseeritud ja polariseerunud, inimestel on enamasti väga tugevad ja kindlad veendumused ilma igasuguse tagapõhjata. Usutakse inimtekkelisse kliimamuutusesse või mitte kuna keegi endale meeldiv poliitik või prominent nii ütles. Sealjuures pole absoluutsel enamusel neist ütlejatest endil mingit arusaamist kliimast, kliimamuutusest või teaduspõhisest mõtteviisist. Oma vaate (mitte isegi arvamuse) avaldavad asjapulgad sõltuvalt sellest, millise ühiskonna segmendi poole pöörduvad või mis parasjagu populaarne.

Mis seal salata, minugi veendumused on põhinenud mõne (vähemalt populaarteaduslikus ajakirjas) artikli lugemisel ja teadlase kuulamisel ilma sügavamalt sisusse tungimata. Kokku võiks võtta lühidalt järgnevalt: CO2 ja mõne teise kasvuhoonegaasi (veeaur, metaan) kontsentratsioon atmosfääris kasvab, mis põhjustab kliima soojenemist läbi "kasvuhoone efekti". Aga üsna lünklik teadmine kuidas selle järelduseni on jõutud ja miks just inimtekkelisi protsesse peasüüdlasteks peetakse. Appi tuli Saksa füüsik Sabine Hossenfelder kelle tavakodanikule arusaadavaid populaarteaduslikke videoklippe aegajalt vaatan.

Enne lühikokkuvõtet tahaks rõhutada mõningaid eeldusi, mida enamus inimesi tõeseks tunnistab. Kui mitte pole mõtet edasi lugeda:

1. Kliima on muutunud varem ja muutub ka edaspidi.

2. Üheks oluliseks (mitte ainsaks) kliimamuutuse põhjustajaks on kasvuhoonegaaside konsentratsioon atmosfääris.

Kui nendega nõus olla vajab vastust vaid neli põhimõttelist küsimust:

1. Kas kliima soojeneb?

Keskmiste õhu ja merevee temperatuuride, ookeanide veetaseme ja happelisuse kasvu, liustike sulamise ja Arktika jääkatte vähenemise ning ekstreemsete ilmastikuolude kasvu põhjal tundub, et kliima soojeneb. Probleemiks on siin suht lühiajalised (sajandi jagu) usaldusväärsed otsesed mõõtmised. Kliimat vaadatakse tavaliselt palju pikaajalisema (aastatuhanded, või isegi miljonid) protsessina. Samas vihjavad viimasel ajal tehtud uurimused, et kliima ühest tasakaaluasendist teise minek võib ka väga kiire (isegi sajandi suurusjärgus) olla.

2. Kas kasvuhoonegaaside konsentratsiooni kasvu trend on jätkuv ja kui siis mis seda põhjustab?

Kui usaldada mõõtetulemusi (täpseid otseseid viimasel sajandil) võib esimesele küsimusele üsna kindlalt jaatavalt vastata. CO2 süsiniku isotoopide suhte mõõtmine kinnitab, et põhjuseks on fossiilkütuste põletamine, mida loomulikult teevad inimesed. 

3. Kas kliima soojenemise ja CO2 kasvu vahel on põhjuslik seos?

Jällegi vaadates nii viimase sajandi otseseid kui aastatuhandete ja isegi miljonite kaudseid andmeid on korrelatsioon CO2 atmosfääri konsentratsiooni ja keskkonna temperatuuri vahel üsna hea. Samas kui tugev ja kas lineaarne või äkki hoopis tugevam? 

4. Millal, kuidas ja kui oluliselt mõjutab kliima soojenemine inimkonda laiemalt ja meid(mind) arenenud maailmas konkreetselt?

Kliimatundlikkus - ECS koefitsent näitab CO2 ja kliima soojenemise vahelise sõltuvuse tugevust. Seni peeti seda suht nõrgals ja lineaarseks - CO2 kasv kahekordseks võrreldes tööstusrevolutsioonieelse 280ppm'ga (eeldatavalt aastaks 2050) toob kaasa 2.6-3.9C soojenemise. Viimasel ajal aga pakuvad mitmed täiendatud mudelid rohkem kui 5 kraadist soojenemist. 

Võiks arvata, et paar kraadi tühiasi, keera õhujahutajat nõksu rohkem peale. Paraku tähendab see suure hulga lõunapoolsete regioonide kiirelt elamiskõlbmatuks muutumist. Kuna sealsed inimesed ilmselt ei lepi alandlikult mahasuremisega, võib kiirelt tekkida sellisel tasemel rändekriis, millega võrreldes eelnevad olid tühiasi. Lisades juurde põllumajanduseks sobiva maa drastilise vähenemise paistab tulevik tume. Põhjapoolsed riigid on sunnitud rakendama äärmiselt ranget immigratsioonipoliitikat, mis toob kaasa tõsised rahvusvahelised pinged ning laialdase elatustaseme languse ja sotsiaalse käärimise ka arenenud riikides. Alloleva video depressiivne osa: minutid 14 - 19.

Halva stsenaariumi (üle 5C soojenemise) korral jäänud vaid 20 aastat enne majanduslikku ja sotsiaalset kollapsi. Kedagi pole süüdistada ka: "Ise tegi". Jääb vaid loota, et kliimamudelid ekslikud. Tegelikult muidugi on praeguse tehnoloogia ja teadmiste juures tegu siiski vaid ennustamisega, võimatu kõiki tegureid ja nende omavahelist mõju arvesse võtta ja ette näha.

Mõistlik käitumine oleks loota parimat valmistudes halvimaks ja võttes viimast seni kui veel võimalik. Broneerisin hotelli ka teisel suusamäel, kes teab kui tihti lund meie laiuskraadil saab enam nautida. Halvim võimalus, 20 aastat krahhini, mind ei hirmuta. Selleks ajaks liiga vana et hoolida, eriti kui arvesse võtta millist elu saanud siiani elada.  

 

5. Kas inimkonnal on realistlikult võimalik midagi teha kliimasoojenemise ärahoidmiseks?

Lühike vastus: senise käitumise põhjal otsustades mitte. Praktiliselt kõik kogemused on näidanud, et lühiajalise kasu ja pikaajalise planeerimise korral on pea alati võitnud lühiajaline, sest seda saab kohe maitsta. Mõni ime kui valimistsüklid 4-5 aastat, ebapopulaarsete kuid vajalike otsuste korral valitakse järgmine kord populistlikke lubadusi andvad erakonnad. See on demokraatia süstemaatiline probleem, millest ei saa üle ega ümber. Keskmine kodanik on "lühinägelik" aga valitsus valitakse keskmise kodaniku poolt.

Viimane video räägib kliimakatastroofi vältimise plaanidest ja sellest, miks need läbikukkumisele määratud. Ma parem ei hakka teid tõlkimisega rohkem traumeerima, vaadake omal vastutusel.

 

P.S. Ei arva, et Sabine Hossenfelder oleks eksimatu oraakel, kuid minu arust toob ta päris veenvalt esile mitmed olulised punktid ja kliimamuutusega seotud probleemid.