Thursday, February 1, 2024

Toss väljas?🫤

Ärge ehmatage, see tüüp simuleerib

Viimased poolteist kuud pole jooksmisega mul just libedalt läinud. Algul arvasin, et stress, "kliimavahetus" või "ajavöönd" kui Eestisse lendasin ja seal lumes lipates tempo kõvasti kukkus ning jõud kahanes. Nüüd olen juba nädal tagasi Torontos olnud aga ikka pole endist kerget sammu tagasi saanud. Ei saa ei tervise ega ilma kaela ajada, enesetunne tipp-topp ja paremat jooksuilma talvel raske loota. Tee või tina aga juba viiekildine ots kipub täiega väsitama. Ainult üleeilne 11K läks suhteliselt sujuvalt, talvise aja kohta täitsa normaalne tempo. Ei taha ka uskuda, et vanus nüüd nii äkitselt pähe lõi, alles detsembri algul sai ju kõigi aegade 10K tippmark joostud.

Jaanuari jooksustatistika: 8 jooksu 52.8km kilometraazh, keskmine tempo 4:52 min/km. Kiireim 5K 23:53, 10K 48:58 ja kilomeeter 4:16, parim keskmine tempo 4:40 min/km. Jalutasin väljas 52.6 kilti. Nii nigelalt pole paar aastat esinenud ja mind ei lohuta kui soovitatakse passist sünniaastat vaadata😜 Pekki, panen suusamäel hotelli kinni, seal vähemalt pole silmnähtavat võrdlust eelmiste aastatega.

Ma ei kahtlegi, et enamus blogikülastusi seotud meie pere uue liikmega. Kiisu on vaid nädalaga hulka vallatumaks läinud ja alustanud täiega uues kodus enda kehtestamisega. Kutsade peal harjutab suurulukite varitsusjahti. Vanaldane Koko ei saa tihti arugi mis juhtus, selle aja peale kui tagumiku naksamise või käppamise peale ümber pöörab pole kedagi näha. Noorem kutsik võtab aeg-ajalt mängukutse vastu ja siis kihutavad mõlemad majas ringi. Inimesed pole seni veel rünnaku ohvriks sattunud.

Rootsi pohlamoos mekib täiega😋

Päris naljakas vaadata kui patseerib ringi tähtsa näoga saba püsti oma valdusi inspekteerimas. Kassijuhendi alusel pidada püstine saba väljendama rahulolu ja enesekindlust. Sülle kiisu ei tiku aga kui vaikselt istuda tuleb uurima ja nuusutama. Paar korda silitust ning jookseb minema. Viimasel ajal olen hakanud oma asju põrandalt leidma, tüüpiline kasside pättus, laokil kraam vaja käpaga maha lükata. Tänane tõprus seisnes mu kaerahelbe pudru pealt pohlamoosi mekkimises. Ilmselt oleks moosi pintsli pannud kui ma teda minema poleks utsitanud. Keerles nagu kass ümber palava pudru kuni ise lõpetanud olin.

P.S. Uus kohvitegemise meetod on saadanast, oled kord head maitsnud siis tavalist ei taha. Tööl teen tavalise masinaga, varem täitsa hea tundub nüüd igavane lurr🙄

2 comments:

  1. mu kogemus: stress võib vabalt hilinemisega laksata; kuni on aktiivselt vaja tegutseda, annab organism kütet peale, et hakkama saaks, aga need suurkulutused tuleb siis pärast tagasi maksta.

    notsu

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ise ei saa nagu arugi aga täitsa võimalik. Füüsilist pingutust lihtne mõõta aga vaimset õige keeruline.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!