Vaade meie hotellitoa aknast tõstukile ja restole |
Pühapäeval suusatama. Selle aasta talv selline nöök olnud, et alles teine kord suuski alla saada. Vältimaks hooajapileti hukka minemist võtsin ka töölt paar vaba päeva, panin hotelli kinni ja meelitasin vanema tütre kaasa. Noorem oleks kah tulnud aga tema samal ajal sõbrannadega Floridas. Neil oli üldse "põnev" reis, sest lennufirma LYNX läks päevapealt pankrotti. Miamis lennujaama minnes selgus, et firma lennud on tühistatud, vaadake ise kuidas hakkama saate. Lõpuks ikka õnnestus tüdrukutel (mõnesaja lisadollariga) järgmiseks päevaks pilet saada, ekstra aja vedelesid rannas ja õhtul baaris nagu noored ikka.
Mõlemal AtomicTitanium SL |
Tagasi talvisemate olude juurde. Laupäeva öösel oli pea kakskümmend kraadi külma, tuulega üle selle. Pühapäeval läks veits soojemaks, paar miinuskraadi, suusatamiseks igavesti hea. Samas eelmise nädala sula oli kindlasti oma töö teinud ja nõlvad jäiseks muutnud. Ametlikult sai hotelli neljast, sõitsime varem kohale kuna nädalavahetuse õhtune suusapilet kehtib juba poole neljast. Kodust enamus toitu kaasas, grillkana ja kaasa küpsetatud leib ning sai. Poest võtsime vorsti, juustu ja tütar mingit jaapani nuudlisööki, mis täiesti söödavaks osutus. Õltsi muidugist ka. Meile kummalegi meeldib suusatades palju rohkem ise hotellitoas mitte restos süüa, oluliselt väiksem ajakulu, muidugi eeldusel et hotell otse mäel.
Õhtupilved mäe kohal |
Poole kolme ajal vurasime hotelli ette. Kasutasin jälle oma koondisejope trikki. Kohe sisseastudes kutsuti premium check-in laua juurde. Vabandasin, et varem kohal, aga äkki on mõni tuba juba vaba. Aga loomulikult, kas soovite Weider Lodge, mis asub otse tõstuki kõrval. Jaa... muidugi, sobib ideaalselt. Saime oma võtmekaardid ja kahe minutiga tehtud. Autost võtsime asjad ning viisime ühe raksuga tuppa. Meil käru pole vaja kuna oleme suht minimalistid nii riietuse kui muu kraami poolest. Kummalgi seljakott riietega, ühel toidukott teisel õllekarp käe otsa, suusasaapad teise kätte, suusad õlale.
Turistiküla, põhitõstuk, meie hotell |
Tuba oli tõesti praktiliselt parim võimalikest, magama mahutas lahedalt neli inimest (täielik overkill), täisvarustusega köök ja eelkõige asukoht - 30 meetrit tõstukist, sama kaugel kui lähim mäerestoran. Aknast võis jälgida kui pikk saba parasjagu on. Ei mingit molutamist, kiirelt suusariided selga ja mäele. Aja kokkuhoiu mõttes olime eelnevalt autos kõhud täis söönud. Lumepind osutus päris kõvaks, kuid lausjääd õnneks polnud. Minu ja tütre Atomicud lõikasid seda krigina ja krudina saatel mõnuga. Lähemal uurimisel avastasin, et meil tegelt täpselt samad suusad, lihtsalt eri pikkusega ja tütrel lisaks jäikust tõstev võistlusplaat sidemete alla keeratud.
Turistiküla hilja õhtul, Weider Lodge hotell |
Pühapäeva õhtu kohta oli üllatavalt palju rahvast, kui saba ebamugavalt pikaks läks astusime korraks tuppa ja tegime kiire kuuma kakao, kohvi ning näksi. Saapaidki ei hakanud jalast võtma, ainult klambrid lahti. Poole tunniga tagasi mäel, suusatasime kolmveerand üheksani. Kokku seega 4 tundi 20 minti mäel, läbitud kilomeetreid 64. Pimedas tuleb alati eriliselt hea tunne, saab kiiremini kihutada, sest rahvast sisuliselt pole. Suusad panime õue laenutuse hoidlasse, et ei peaks tuppa vedama, päris hotelli ette ei riski ööseks jätta.
Lõõgastumine |
Toas suusavarustus seljast, ujukad jalga, joogid ligi ja kuumavee basseini tshillima. Seal on küll silt, mis keelab jooke ja suitsu tegemast kuid mitmel teiselgi oli õlts, vein või kokteil ligi, peaasi et mitte klaasanumas. Kuumas vees ligunemine peale suusamäge sobiv lõõgastus, paraku oli väljas vaid paar miinuskraadi, mistõttu täielikku efekti polnud. Paarikümne miinusega on teine asi, juuksed (kui neid on) lähevad jäässe samas kui kerel vees palav.
Mangotort - sõime kolm päeva |
Hotellitoas võtsime veel kerge eine ning mango tordi magussöögiks kohvi ning kakao kõrvale. Kodus tavaliselt öösiti ei pugi, päris hea vahelduseks. Lebotasime niisama kushetil, kumbki surfas netis. Mina lugesin uudiseid ja vahtisin läpaka ekraanilt videot, tütar oli oma mobla või tableti peal ja suhtles sõpradega. Telekat me tavaliselt hotellis peale ei lülita, aeg kulub huvitavama tegevuse peale ära. Hotellituba meile vaid kohaks, kus saab öösel külje maha panna. Valiku esimene kriteerium on asukoht, muidugi mõistliku hinnaga. Selle toa saime 200 euriga 2 ööks, mis on siinseis oludes väga soodne.
Kas Kanadas on suusarajad pimedas ka lahti? Euroopas pannakse ikka 4-5 paiku kinni, valges pead alla olema. šveitsis sai minna eraldi instruktoriga tõrvikutega laskumisele. Mul plaanis ülejärgmine nädal pojaga Prantsusmaa, Meribel. Sedapuhku olen suht chill ja grill meelestatusega, kui ei viitsi suusatada, hängin rõdul, naudin mäge ja päikest. Meil ka ööbimispaik otse mäe kõrval.
ReplyDeleteSõltub radadest, vähemalt pooled neist kuurortitest, kus mina käinud olen on valgustatud radadega. Mägi tavaliselt lahti 9 või kümneni õhtul. Pimedas väga lahe sõita just seepärast, et rahvast vähe. See osa seltskonnast, kes pidutsemisele rõhku asetab veedab õhtuti restodes ja mullivannides aega. Mul siin sihukest kampa enam pole, endiste suusasõprade füüsis ei kannata enam mäge sõita. Nüüd üle 20 aasta perega käidud.
ReplyDeleteÜlejärgmine nädal läheme Mont Tremblanti Põhja-Ameerika eestlaste suusapäevadele. Seal suusatamise ja pidutsemise tasakaal enam-vähem võrdne :D Euroopas olen käinud vaid Rumeenias ja Armeenias mäge suusatamas.
Mina olen käinud ainult šveitsis ja Prantsusmaal ja ühes saksa kohas, mis polnud päris õige koht. Alpid on ägedad, aga valgustatud ja hilise ajani lahti olevad rajad tunduvad väga atraktiivsed. Kunagi, eelmises elus, tähendab 30 aastata tagasi sattusin Kanadas, suvisel ajal Banffi, mis pidi ka talvel suusakuurort olema. Kas oled käinud? Seal ma nägin üldse elus esimest korda päris mägesid ja see mulje on siiamaani meeles.
ReplyDeleteBanffis olen suusatanud. Vaimustavad vaated tõeliselt suurtele mägedele, suusatamise mõttes oli seal lähedal olev olümpiamängude kuurort Kananaskis parem ja odavam.
Delete