Sealjuures ei sõltu inseneriharidus ideoloogiast: nõuka elektriinseneri diplomiga olen läänes edukalt töötanud nii keemia, mehhatroonika kui andmeanalüüsi peal, isegi raamatupidamist teinud. Mehhaanikainsenerist tütar läks peale paari erineva valdkonna proovimist hoopiski IT inseneriks. Inseneriteadmiste ja tehniliste oskuste universaalsus annab paindlikkust, mis muudab töö leidmise oluliselt lihtsamaks ja võimaldab ka küsida kõrgemat palka. Lisaboonusena tuleb rahatarkus, mis pole põhimõtteliselt midagi muud kui rakendusmatemaatika vürtsitatud sotsiaalpsühholoogiaga.
Majanduslikust vaatevinklist kipuvad niinimetatud "pehmed" erialad kaugele maha jääma nagu võite isegi graafikust näha. Mitmed humanitaarerialad lausa negatiivse tootlikkusega, ehk siis võid endale nendega tegelemist lubada kui keegi selle kinni maksab või kui teed lisaks kõrvalt mingit muud tööd mis võimaldab inimese moodi (mitte vaevu hinges püsides) ära elada.
Ma ise tunnetan ja arvan, et laias laastus nii on kui ringi vaadata. Siin Kanadas ehk küll mitte nii drastilised vahed, kuid tehnilised oskused kaaluvad keskeltläbi kindlasti humanitaarsed üles. Aga mis teie arvate???
100% nõus. Ja kordan seda nagu mantrat, kui kusagil noortele esinen. Eesti iseseisvumisega tekkis moment, et paljud ei töötanud enam õpitud erialal, sest mingid ametid kadusid ja uued tulid kapitalismiga juurde.
ReplyDeleteMeil oli mingil hetkel inseneriharidusega müük, CEO, turundus, ost logistika juhid., tootmine ja tehnika nagunii.
Eestis on tekkinud lisaprobleem. Kitsas matemaatika. Lapsed valivad selle mugavusest ja see paneb valiku kinni. Sh ka osadele humanitaar aladele.
Meie - insenerid! :)
ReplyDeleteMina kui matemaatik olen samuti nõus, et reaalteadusi õppinud inimesel on edaspidi parimad võimalused tööd leida. Samas populariseeritakse küllaltki palju pehmete erialade õppimist põhjendustega, et huvitav ja kultuuri säilimise seisukohast oluline. Ma imestan, et kas noored ei küsi endalt, mis tööd sellise haridusega saab. See võiks olla teine kõrgharidus, aga esimene peaks ikka leiva lauale tooma.
ReplyDeleteArvan, et selle kitsama matemaatika valiku taga on paljud, kellel lihtsalt pole reaalainetele annet. Või on neil olnud kehv õpetaja, niiet aines pole tugevat põhja all.
Noh, ega siis iga inimese ajuehitus ei võimalda ülikoolis inseneriks õppida ka.
Delete(Klari, kelle ajuehitus võimaldas jeeli-jeeli väga hädise kolmega matemaatikas lõpetada humanitaargümnaasiumi humanitaarklassi).
PS ma lisan siia juurde, et see hädine kolm matemaatikas lõputunnistusele õnnestus saavutada peamiselt tänu sellele, et vabariigi tippu kuuluvas eliit-erakoolis ei tahetud lubada tõsiasja, et mõni ei lõpetagi. Ma arvan. Sest mu sooritus matemaatika lõpueksamil ei olnud kindlasti positiivse hinde vääriline, aga no mis sa hädaga ära teed, eksole.
DeleteÜlikooli muidugi läksin ka, aga ega ma seda kõrgharidust hilisemas elus töö tegemiseks kasutanud niikuinii ei ole.
otsisin Eesti infot, näppu jäi see:
Deletehttps://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/tooturu-uudised/palk/kas-korgharidus-tagab-korgema-sissetuleku
Et parima sissetuleku tagavad Tartu Ülikooli meditsiin ja IT, aga neist kahest meditsiin annab kindlama tööhõive, IT-l on see kehvem.
Keeleinimestel toob ainsana normaalse leiva lauale vist sünkroontõlge aka konverentsitõlge, aga see on kaduv kunst, AI võtab üle, nagu kõik muudki tõlkega seotud valdkonnad. Loodan, et tal läheb veel veidi aega ja saan kümme aastat veel ära loksuda, ei hakka enam karjääripööret tegema. Eestis ei õpetatagi enam ja väikese emakeelega, näiteks eesti, on praegu ikkagi EL-i institutsioonid ainsad, mis sellisele pidevat tööd annavad. Ja töökeeli peaks olema rohkem kui üks.
DeleteKlari, miks sa üldse pidid tegema matemaatikas keskkooli lõpueksami? Ma käisin ka humanitaarklassis ja meid isegi ei lastud sellele eksamile, üks noormees tahtis ja siis tuli õudne jama. Ma olin eos välistanud kõik erialad, kus matemaatika riigieksamit vaja võiks minna ja ma ei ütleks, et valik kitsas oleks olnud. Ma olen siiani seda meelt, et õppida tuleks seda, mis meeldib, sest ma ise läksin isa soovitusel - "sellega elab tulevikus ära!" - õppima haldusjuhtimist, mis oli jama, ja leian siiski, et ehk oleks olnud targem humanitaarile keskenduda. Viimased 19 aastat olen vanu koolikaaslasi saanud šokeerida sellega, et ütlen end töötavat IT firmas, mis ei ole vale, aga ka päris mitte see, mida IT firma all tavaliselt silmas peetakse.
DeleteLihtsalt üle oma varju ei hüppa, kui ei ole matemaatika soont või kui oli kehv õpetaja vms, siis minu meelest ei tasuks nui neljaks reaali punnitada.
Pilleke, ma ei tea, mida sa normaalseks sissetulekuks nimetad, aga kas koha peal töötavad eurotõlkijad ei teeni samuti päris korralikult? Ma aeg-ajalt ikka fantaseerin, et teeks juurabaka samuti ära, siis oleks tee Luksemburgi lahti, kui ainult viitsiks.
DeleteAI on pildis küll, aga abistava vahendina ja vaadates, kui kohmakas see tema abistamispanus on, niipea konkurentsi nagu ei kardaks.
Ma ise töötan vabakutselisena ja ühest küljest tõsi küll, et teenin miinimumpalga ringis, aga teisest küljest ei tee ma seda tööd ju isegi mitte poole koha mahus. Ehk üksnes nii palju, et muude huvitavate asjade kõrvalt, mis on rahaliselt vähem tasuvad, aega ja jaksu ära ei võtaks. Sest need muud asjad on jälle, ee, väärtuspõhiselt olulisemad (nt tunnen ma end seal asendamatumana ja kui mina ei tee, siis kes teeks, rääkimata iseenda huvidest).
notsu
Jah, seda küll, kohapealsed eurotõlkijad teenivad ka normaalselt, see läks mul täitsa meelest ära. Ma ise ka ei karda, et AI töö käest võtab, aga kui täna kolmekümnene oleksin, siis oleks teine lugu.
Deleteraamatute tõlkimine on muidugi selle kõrval jah, ee, pigem väärtuspõhine kui tasuv.
DeleteMarca - ma õppisin erakoolis ja hoolimata sellest, et tegemist oli humanitaargümnaasiumiga, oli meil matemaatika lõpueksam kohustuslik. Ise said valida, kas teha riigieksam (riigieksamid olid vist kolmandat aastat alles siis olemas) või koolieksam. Ma tegin koolieksami. Meil oli üldse kokku 13 lõpueksamit vaja teha, enamik suulised piletitega eksamid, kaasa arvatud matemaatika - seepärast ma arvangi, et mind lihtsalt lasti sealt läbi, sest ma nägin ju komisjoni nägusid, kui eksamit andsin ja mulle sisuliselt öeldi osad vastused ette :D
DeleteMu jaoks on jälle väga naljakas "väärtustpõhist" sellises tähenduses näha. Ma tõsiselt mõtlesin, et postitus tuleb teemal "millisel erialal töötamine on kõige eetilisem ja mismoodi eri eetikakoolkondade vaade erineb".
ReplyDeletent Eesti riigi-eetose seisukohalt oleks kõige väärtuspõhisem valik kindlasti eesti filoloogia, sest sellega on kõige selgem, et panustab põhiseaduslikku eesmärki. Aga noh, kaudsemalt muusika ja kunstid ja teater ka, sest kust mujalt seda Eesti kunsti/muusikat/teatrit peaks tulema. Insenertehnilistest erialadest järelikult kõige enam arhitektuur, aga laiemalt tootedisain vast ka.
Teiste abistamise eetose seisukohalt pakuks, et meditsiin, sotsiaaltöö ja muu külgnev.
Inimeste äratoitmise seisukohalt põllumajandus, aga laiemalt võttes ökoloogia.
Planeedi seisukohalt ilmselt esimeses järjekorras ökoloogia, aga seoses keskkonnakaitsega võivad muidugi ka insenertehnilised erialad mängu tulla.
Autentsuse eetika seisukohalt on iga eriala hea, millel töötamine ei ole inimese enda jaoks enesemüümine, tegevus, mis hoiab teda kutsumusest eemale.
notsu
Kes kõik inimkonna poolt kasutatava tehnoloogia välja mõtleb ja projekteerib, ikka igatsorti insenerid. Ilma nendeta istuksime ikka veel koopas lõkke ääres, jutustaksime lugusid, ümiseksime rütrmis ja kriibiksime koopa seinale kraapjalgu või metssigasid ;)
DeleteMind täitsa huvitab mis tööd sa seal Kanada Postis teed oma inseneri diplomiga?
ReplyDeleteMinimaalselt pingutust nõudvat, mis võimaldab hobidega tegeleda, puhata mitu kuud aastas ja samas pakub piisavalt sissetulekut, et mugavalt ära elada - tüüpiline penskarieeliku lebo.
DeleteKuule, sa unustasid nt influencerid, filmitähed ja popstaarid, OnlyFansid ja profisportlased, mis toovad sisse rohkem kui su paljukiidetud insenerid. Vot ei saagi aru, miks rohkem noori nt profiliiga jalgpalluriteks või filmitäheks ei hakka, kuigi majanduslikult on see maru tulus. Miks sa seda ei soovita eriala valivatele noortele?
ReplyDeleteTegelikkuses mind alati hämmastab see ühekülgsus - tahame kõik ju vaadata häid telesarju, teatrietendusi, lugeda head (tõlke)kirjandust, kuulata mõnusat muusikat, nautida head jooki ja veelgi paremat sööki, soovime, et meie lastel oleksid hoolivad ja head õpetajad ning me saaksime vanaduses hooldekodudes kvaliteetset hoolitsust. A samas taome noortele "ära sa jumala eest mingit pehmet eriala mine õppima! näe, kus hariduses on kehvad palgad". Kes need tööd siis ära teeb? Me ei saa ju elada ühiskonnas, kus kõik on kas ettevõtjad või insenerid või IT spetsialistid.
Point ei ole ju selles, et õppima peaks ainult neid erialasid, mis oleks majanduslikult kohe tulusad, vaid pigem äkki pürgima suunal, et ka pehmetel erialadel oleks vähe inimlikum sissetulek. Muidu jäämegi halama, et pole õpetajaid ja hooldajaid.
Ma pole kusagil öelnud, et õppima peaks mingit eriala, küll tõin näite, millise erialaga on kergem ja mugavam elus hakkama saada praeguse ühiskonnakorralduse juures. Ehk siis, väga tore et leidub ka inimesi, kes soovivad missioonitundest üllaste eesmärkide nimel pingutada - ülejäänud on siiralt tänulikud.
DeleteIga tegevus, mis inimese vaimseid ja füüsilisi ressursse liialt koormamata võimaldab mugavalt ära elada on "hea töö". Osa lihtsalt eeldab erilist annet (tippmuusikud, profisportlased, ... ) mida enamusel meist varnast võtta pole. Teatud aladel (insenerid) on keskpärase andega võimalik väga hästi hakkama saada.
Vabaturu majanduses otsustab ühiskondlik nõudlus ja pakkumine suures osas erinevate tegevusvaldkondade palgad. Nõudlust sealjuures kujundatakse läbi mõjutuskampaaniate lapsepõlvest peale (barbie nukkudest viimaste moblade, autode ja lennukiteni).
Tegelikult väga huvitav vaadata kuidas ühiskond eri kaupu teenuseid hindab: üks korralik mobla (1000 Eur) võrdub kui mitme kilo kartuli, pudeli õlle, kontserdi pileti, hambaaugu parandamise, soojamaareisi, bensu liitri või õhtusöögiga restos ... jne ...
Matemaatika ja reaalainete koha pealt üldse julgen arvata, et absoluutne enamus õpilasi on võimelised neid suht kergelt omandama. Takistuseks kipub saama kas suhtumine (kodus öeldakse / sõbrad arvavad, et see või teine aine on mõttetud), ebapädev õpetaja või viletsalt koostatud materjal. Omast kogemusest: näiteks keemiat ei suutnud mõista kuni juhuslikult jäi näppu üks populaarteaduslik raamat. Seda lugedes imestasin kui lihtne, kuidas ma küll enne ei mõistnud - viletsad materjalid ja niru õpetaja olid huvi võtnud. Saatuse irooniana töötasin aastaid hiljem keemialabori juhatajana miljardifirmas :P
ReplyDelete