Värvide mäng ja tänupühade tegemisi

Järjekordne ametlik kolmepäevane nädalavahetus - Kanada tänupüha, sarnaneb Eesti lõikuspühale selle erinevusega, et maarjamaal vaba päeva ei saa. Alati on viimase tööpäeva õhtul eriliselt mõnus tunne: kolm puhkepäeva ees ootamas. Plaanis oli auto kallal nokitseda ja õunafarmis käia "talvevarusid soetamas" ja ülejäänud aja täiega lõdvalt võtta. Kui viitsin siis veidi garaazhi ja allkorruse töötuba korrastada. Nagu öeldakse inimene plaanib - vanakurat irvitab. Aga koeraga jalutamas käes tegin vähemalt ümbruskonna tänavatelt pilte siinsetest sügisvärvidest. 

Hommikul sai pikalt sisse magatud kuid muidu algas pühapäev igati lootustandvalt. Käisin autojuppide poes, puutusin kokku äärmiselt asjatundliku ja meeldiva teenindusega ning sain kõik vajaminevad osad. Silmailu pakkuvatest noortest neidistest koosnevat klienditeenindust juhtis üks vanem tugeva idaeuroopa aktsendiga härrasmees. Mul oli küll eeltöö tehtud kuid ikkagi kindlam tunne kui asjatundja üle kontrollib kas jupid ikka õiged ja sobivad. Auto mudeli, kerekuju, seadistuse, mootorimahu, ... jne ... alusel toodi esipidurite juhtpoldid laost - viimased kaks komplekti. Kuna olin võtnud vana kaasa, võisime veenduda, et tegu õige suurusega. Lisaks kummimuhvid kaitsmaks tolmu ja igasugu sodi eest.

Pilv nagu udusulg

Toidupoest haarasin neljakilose käntsaka loomaliha, midagi põnevamat tänupüha õhtusöögiks. Tütar plaanis steaki grillida kuna sõbrad pidid ka külla tulema. Kell alles kolm, teen jooksutiiru enne kui ronin auto alla. Pühade puhul nii liiklust kui rahvast pargis haruldaselt vähe. Kilt joostud oli hea tunne, ilm ilus ja mõnusalt jahe, otsustasin pikemale 11K ringile minna. Tempo algul sihuke keskpärane aga teine pool distantsi panin mõnuga veidi tuure juurde, viimasel kildil andsin mäest üles lipates südamele natsa koormust. Nii 10K aeg 46:33 kui ka keskmine tempo 12.99 km/h täitsa viisakad.

Lõin just kella kinni kui mobla helises, ekraanilt vaatas vastu suure ülemuse number töölt. Kummaline, ületunde tegema kutsutakse tavaliselt paar päeva enne. Boss küsis kas mul oleks kuidagi võimalik tulla, mida varem seda parem. Konkreetset hädaolukorda suudavad lahendada vaid paar tüüpi, kellest kedagi parasjagu tööl polnud. Topelttasu pluss vaba päev muidugi garanteeritud. OK, mis ikka, perekondlik õhtusöök niikuinii järgmisel päeval ja ahnus ei anna häbeneda. Hüüdsin kaasale, et paneks mulle mingit näksi kaasa, käisin kiirelt dushi all ja põrutasin tööle. Seoses pühadega vähe inimesi kohal, keegi ei saanud hakkama. Boss küsis palju mul abilisi vaja. Ei ühtegi, üksi saan kiiremini ja lihtsamalt tehtud. Tunniga valmis, ülejäänud aja aitasin teisi siin-seal, tiksusin niisama ja kuulasin audioraamatut.

Naised köögis ...

Koju saabusin alles peale keskööd, noored olid ikka üleval, ei saanud minagi und, istusin öösel kaheni läpaka taga. Rahvas jäi üleöö, kasutavad allkorruse dojot magamiseks. Hommikul põõnasid kõik pikalt, kaasa ja tüdrukud tegid seltskonnale pannkooke, sain minagi. Plaanisime õunafarmi minna, hakkasin googeldama ümbruskonna paremaid kohti. Osa olid pühade puhul kinni kuna esmaspäev see kõikse tähtsam pereõhtusöögi päev. Mõned ikka lahti, kuid suletakse varakult nelja viie paiku. Aega kippus väheseks jääma. Viimase naela lõi kirstu kui nägin millise hinnaga farmid õunu müüvad. Täitsa ära pööranud: esiteks pead 5-10 taala eest pileti ostma, et ise korjama minna ja korjatud õunte eest maksad poolteist kaks korda nii palju kui poes (3euri kilo). Mida pekki, vanasti sai õunafarmist otse osta, sest hulka odavam pluss tore meelelahutus. Sihukese raha eest pangu oma õunad endale sinna kohta kuhu omal ajal ühes laulus singeri masin ja piletid kuule soovitati pista ja ka pingpongi laud kui veel mahub. Kuradi kasumiahned farmerid ma ütlen.

... ja kass ka ...
köögipõrandal päikeselaigus

Seega olin sunnitud auto piduritega alustama, tegevus mida üritasin salamisi iga hinna eest edasi lükata. Jama sai alguse sellest, et needsamused riistapuud kippusid vilistama valjemalt kui politseisireen, eriti esimene juhipoolne ratas. Lähemal uurimisel võis veenduda: esirataste piduriklotsid olid omadega kutud, kettad samas suht heas seisus. Mul olid nii kettad kui klotsid eelmisest korrast olemas kui tagumised rattad tegin, esimesi ei viitsinud ja vedasidki poolteist aastat lisaks. Pidurite mahavõtmine kujunes parajaks tramburaiks: poldid räigelt kinni roostetanud ja ligipääsetavus õige keeruline. Lasin roostesurma peale ja väänasin kõigest jõust mutrivõtmega, caliperi sain kätte kuid kummalgi rattal oli üks guide rod totaalselt bracketisse kinni kiilunud põhjustades klotside ebaühtlase kulumise. Autoalaseid spetsiifilisi termineid eestikeeles ei tea, vaevalt kedagi huvitab kuid soovi korral võib allolevalt insenertehniliselt jooniselt järgi vaadata millest jutt. Järgnev osa ongi rohkem mu enda tarbeks kui peaks kunagi jälle sama probleemiga kokku puutuma siis hea blogist "auto" tagi alt otsida. 

Guide rod'id peavad vabalt liikuma, et süsteem korrektselt töötaks. Lisaks poleks mahtunud uued klotsid peale. Guide rod kätte saamiseks tuli neid hoidev raam (bracket) maha võtta. Torupikendusega väänates oli hirm raami hoidva nr 17 poldi pea maha keerata. Õnneks lõpuks ikka läks liikuma. Paraku pidin Guide Rod välja tõmbamiseks need koos raamiga tööle viima. Üks oli mingil kummalisel põhjusel kõver, arusaamatu kuidas, selliseid jõudusid seal lihtsalt ei ole. 20 tonnise pressiga vajutas töökaaslane poldi sirgeks. Tegelt poleks olnud vaja, sest ostsin niikuinii uued, aga pole paha kui igaks juhuks tagavaraks olemas.

Uue Guide Rod peale panemiseks tuli raamis olev auk terasharjaga põhjalikult puhastada. Kinnikiilumise põhjuseks asjaolu, et tootja ja töökojad kasutavad odavamat libestit, mis kuumaga pikapeale hangub. Lisa veidi tolmu ja roostepuru ning annab Gorillaliimile silmad ette. Olin juba eelmine kord ostnud kvaliteetseks määrdeks ette nähtud korralikku silikoonmöga. Auku sobitades tekkis probleem kummitihendiga, lõpuks lõin jõuga ja noppisin välja pisikese kummiriba, mis muidu oleks vahele jäänud. Piduriklotside raamile sättimisel tuli viimane korralikult roostest puhastada, muidu jäid terasklambrid raamist veidi eemale ja klotsid ei mahtunud kuidagi. Viimane operatsioon raamide, klotside ja caliperi velje juurde kinnitamise näol kulges suht lihtsalt.

Mõlema esiratta caliperi silindrit sisse surudes lükkasin nii palju pidurivedelikku tagasi süsteemi, et mahuti ajas üle. Esimese ehmatusega mõtlesin, et süsteem hakkas kusagilt lekkima. Koorem langes kui märkasin pidurivedelikku mahuti ääreni ulatuvat - korgi olin lahti keeranud vältimaks ülesurvega tihendite lõhkumist. Tundus, et esipiduri klotside vahetusega sain lõpuks ühele poole, kuradi palju aega ja tööd kulus nii pisikese ja lihtsa töö peale. Aga mis teha kui pole spetsialist ja pole ka kõiki vastavaid tööriistu. Rattad peale ja lasin masina tunksiga pukkidelt alla. Katsesõidul oma kvartalis pidurdasin mõned korrad nii et roostetükke ja sädemeid lendas kui ABS plokki tõmbasin, esialgne nühkiv heli kadus kiirelt kui mõned ebaühtlased roostekohad maha kulusid. Korra pidin veel rattad maha võtma, sest kiirustades olin unustanud ilukilbid peale panna aga need käivad ju rattamutrite alla😜 Õlivahetusega ei viitsi ise jamada, odav töö ja mul pole vana õli kuhugi panna.