Monday, October 7, 2024

Koiott, oktoobri vaarikad ja prill-laua soojendi.

Koiott Toronto linnas pargis rohus luuramas
Pühapäeva võtsin lebolt. Peale hommikujooksu sain kohvi kõrvale kaasa tehtud pannkooke. Põhjuseks noorema tütre kohalolek, noored korraldasid ürituse ja ööbisid koos sõpradega meie pool. Algul oli plaanis kaasaga kuhugi loodusesse minna aga ilmaennustus ähvardas vihmaga. Ilm oli oktoobri kohta tõepoolest imelik: +24C ja niiske ning lämbe - soojaindeksiga lausa 28 tunnetuslikult. Viisin siis ise kutsiku pikemale jalutuskäigule kohaliku ojakese oru äärde parkmetsa. Sinna jõudes nägin üht preilit ärevalt metsa poole piidlemas ja oma koera kinni hoidmas. Puude vahelt vaatas koiott vastu aga mitut inimest nähes liikus kaugemale. Jalutasin Sushiga edasi kui äkki märkasin, et koiott teispool oja muru sisse peitununa meid pingsalt luurab. Veidi aja pärast tõusis üles ja sörkis natuke aega kaasa enne kui puude vahele kadus, seal vilksatas neid veel paar tükki.  

Otsustas lahkuda, see kuts ei läind loosi
põletasin hunniku kevadisi oksasid ja lõikasin kuivanud vaarika ning põldmarja varsi, mis samuti tuleroaks läksid. Viimased on nii hullult teravate okastega, et ilma kinnasteta neid näppides on garanteeritud okkaid täis näpud. Paraku marjad nii magusad, et ei raatsi välja ka kiskuda. Kiwid on hakanud tasapisi valmis saama, eelmine nädal neid kahe suupoolega konsumeerinud pesukaru on õnneks kadunud. Ei tea kas leidis parema koha või lõi mõni kuri aiaomanik tüübi mättasse. Viigipuult see aasta saaki pole oodata, pisikesed marjad mis kindlasti valmis ei saa. Tomatid kipuvad nirud olema ja neid väheseidki käivad oravad närimas. Ühe suure kurgi korjasin täna küljest, oma aia viljadel ikka teine maitse. 

Kohalikust kallist toidupoest ostsin eelpakendatud viiekilose koti õunu euro eest samas kui tavahind siin euro kuni kaks kilost. Mõtlesin lasta kaasal õunakoogiks teha kui muuks ei kõlba. Kodus selgus soodsa hinna põhjus - õunad puuküpsed, ehk siis super head kuid ei kannata seista. Maitsesid nagu lapsepõlves - läksin ostsin veel kaks kotti. Terve ananass oli samuti euro - sellestki ei saanud mööda minna. Poole panin koju jõudes nahka, mõni ime, et mul vitamiine ja kõhukinnisuse vastaseid ravimeid pole vaja võtta kui sellistes kogustes puuvilja nahka panen. Kutsik sai nii õunast kui ananassist tükikesi ja kiitis mõlemad heaks.

Lõpuks ometi saime endale prill-laua soojendaja

Septembri jooksustatistika võlgnevuse heastamine:

14 jooksuga sain napilt kuu "normi" täis, 105 kilti kogunes keskmise tempoga 4:38 min/km. Kiireim kilomeeter 5+ distantsil 3:56, 5 kildi parim aeg 22:36, 10 kilti üks aeglasemaid 48:40. Käimist, matkamist keskmisest rohkem 86 km, sammude hulk nõks alla poole miljoni - 472083 ehk keskmiselt 15736 päevas. Rattal vaid 32 kilti kuid süstaga sõudmist 40 km. Millegi pärast oli peale matkalt naasmist kuidagi väsinud olemine. Kaasa arvas, et äkki peaks arsti poole pöörduma. Kardan, et tohter naerab mu välja kui kurdan, et väsinud aga 10 kilti jooksen alla 50 minuti minu eas😜 Tänase seisuga on energia tagasi tulnud kah.

8 comments:

  1. Oh, kui armas miisu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sealjuures peale esimest poolt aastat kole jutukaks ja tundub et arukaks muutunud. Isegi minu kivisüdame on meie kurrnäuks sulatanud.

      Delete
  2. Prill-laua soojendi on väga asjalik, pealegi isepuhastuv ja oskab juttu ajada :) Tase! Koiott on ka igati laheda väljanägemisega tegelinski.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga jah, saan aru, et koiottidega on teil umbes sama lugu, nagu meil maal elades rebastega oli: et igati laheda väljanägemisega loomakesed, aga teadmine, et meie kass on rebasele lihtsalt kõndiv kebab, meile ei istunud. Kiisu pärast oli ikka mure ehkki ta - 9kilone kassipurakas, peksis ühe reinuvaderi koduõuelt mõnuga metsa. Koiott on ikkagi korralik kiskja, nii et täitsa kujutan ette, et oma elustiiliga nad koera- ja kassiomanikes just usaldust ei külva..

      Delete
    2. Ilmselt koiottide kirja läheb enamus kaduma läinud kasse ja väiksemaid koeri, kelle otsimiskuulutused postidel. Samas erinevalt pesukarudest tavaliselt aeda nad ei trügi ehkki aeg-ajalt võib näha tänavat pidi jalutamas. Inimesi ei karda and enam ammu ja pole ka kuulda et oleks tülitanud ... veel.

      Delete
  3. Kuidas neil (koiottidel siis) haigusi kontrolli all hoitakse, eriti marutõbe muidugi pean silmas? Kas neile pannakse ka mingeid söödavaid vaktsineerimiskuubikuid, nagu meil riskigrupi metsloomadele?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ausalt öelda pole aimugi, sellest nagu ei räägita. Googeldasin ja vaata imet, just hiljuti oli esimene marutaudi surm Ontarios 57 aasta jooksul. Seega väga haruldane siin.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!