Suveöö unenägu

            Sellist häält teevad modifitseeritud turboga 250 hobust kapoti all

Kui normaalsed inimesed pühapäeva hommikul kell pool seitse põõnavad sügavalt isegi külge keeramata siis mina olin kaardilugejana tütre masina kõrvalistmel. Tollel tuli eelmine õhtu mõte varahommikul väiksema liiklusega mõned kiiremad ringid teha. Kuna ükski sõber ei viitsinud nii vara üles ajada pidi issi end "ohverdama". Lohutasin et ma pole ainus hull, Tänak vingutas samal ajal kumme Saksamaal, kus tal õnnestus isegi võit noppida. Nii ülbe ma muidugi pole, et asuks end masina või sõidukiiruste koha pealt temaga võrdlema. Igatahes sõitsime linnast oma 60 km välja, et põhjapool asuva väikese suusakeskuse juures olevatel kurvilistel teedel veidi kimada. Toronto ümbruses on ju probleemiks, et enamus teedest sirged ja ilmakaarte suunas (rents just kirjutas sel teemal USA poole pealt).

Juba koidab, kohe jõuame kohale

Varahommikul autot katsetama

Rooli mind seekord ei lastud, pidin piirduma kaardilugeja rolliga. Ühes kohas panin puusse, õnneks mitte otseses mõttes - magasin paremkurvi maha. Uhasime otse jupike aega enne kui avastasin, et millegi pärast kaardilt väljas. Igavesti lahe kurvilisi teid mööda kihutada kui välja arvata eriti jäik vedrustus, tagumik sai ikka parasjagu põrutada. Eelnevalt muidugi tuli kindlaks teha kiiruskaamerate puudumine. Pühapäeva varahommikul politsei pärast üldiselt muretsema ei pea, õnneks on ka selleks tarbeks hoiatavad seadmed välja mõeldud. Boonusena sain hoo pealt hulga ilusaid pilte oktoobrikuisest värvikirevast loodusest. Kokku sai oma 250 kilti niisama maha kärutatud, ei tea kas peaks tundma süümekaid oma panuse eest kliima soojenemisse🤔

Viimased paar päeva on olnud haruldaselt soe, päike paistab ja üle 20 soojakraadi, täna pärastlõunal niiskusindeksiga tunnetuslikult lausa +27C. Nokitsesin veidi aias ja koristasin garaazhi - hulk aastatega kogunenud mittevajalikku kraami tuleb välja visata, et tütre autojuppidele ruumi teha. Puhkepausi ajal korkisin õltsi, viskasin aeda lamamistooli sirakile ja lihtsalt vedelesin pilvi vahtides - kuratlikult mõnus. Ei saa aru inimestest, kes väidavad lõõgastumismomentidel süüd tundvat. Tegu ju töövõime taastamisega, mitte niisama logelemisega - nii ma vähemalt õigustan endale ja kaasale😜 Loojangu ajal tegin rattaga 11 kildise tiiru, astusin ka poest läbi ja krabasin kaheliitrise Cappuccino jäätise. Momendil istun üheksa ajal õhtul aias laua taga särgiväel, heaune kohv ja jäätis brändiga nina ees. Vaatasin, et mu eelmine inseneriteemaline postitus oli hulgaliselt (minu blogi mõõdupuu järgi) vastukaja saanud - tore kui õnnestub tabada intrigeerivat teemat😉

Loojang suurlinnas

Pilvi vahtides töövõimet taastamas