 |
| Makstud puhkusepäevade poolest on Eesti keskmike seas. USA's puudub kohustuslik miinimumpuhkus, tööandja otsustada. (Viide: https://www.visualcapitalist.com/cp/mapped-which-countries-get-the-most-paid-vacation-days/) |
Lugesin täna Ekspressi artiklit Eesti avaliku sektori vabade päevade (puhkuse) poliitikast, seda muidugi seoses vajadusega eelarvet kärbete abil veidi rohkem tasakaalustada. EELDUSEL et artiklis välja toodud numbrid vastavad tegelikkusele tunduvad avaliku sektori 35 vaba päeva (5 nädalat) vägagi soodne võttes arvesse, et minimaalne seadusega kehtestatud puhkus on 28 päeva ehk 4 nädalat. Kirgi kütavad kolm lisapuhkusepäeva, mida nimetatakse sõltuvalt asutusest kas tervise, virgestus, heaolu või pohmakapäevadeks. Väidetavalt tohiks neid välja võtta lühiajaliste terviseprobleemide puhul mitte niisama lambist kui pähe tuleb. Läbimõtlemata momendiks on asjaolu, et nende kasutamata jätmisel kaotad päevad ilma mingi kompensatsioonita. Mis siis imestada, et töötajad, kes pole neid aasta jooksul kasutanud, võtavad oma päevad välja detsembris. Kui oleks võimalik kas edasi lükata või makstaks need välja tasulise puhkusena kaoks "ebatervisliku detsembri" probleem iseenesest. Ministeeriumide ametlike esindajate põhjendused kuidas ja miks neid päevi eelkõige detsembris kasutatakse on tüüpiline ametnike loba, kes ei taha ega saa tegelikku olukorda tunnistada.
Need kolm päeva on tegelt suht väike terve nädala kõrval, mille kaotamist arutatakse. Väidetavalt säästvat puhkuse lühendamine 35'lt 28'le 20-50 miljonit aastas sõltuvalt arvutusmeetodist. Loomulikult ei meeldi mõte asjast puudutatutele. Samas julgen eeldada, et nagu pea igal pool maailmas on avaliku sektori töötajate koormus ja stress keskeltläbi hulga madalam kui erasektoris - miks peaks nad lisaks veel puhkust ka rohkem saama. Enne kui hakkate tuliselt vastu vaidlema tahan rõhutada, et olen ise avaliku sektori töötaja, varem olin erasektoris ja tunnen mõlemat. Tavakodaniku jaoks on vähemalt Kanadas avalikus sektoris töötamise eelised mäekõrgused: palk kõrgem, puhkus pikem, nõutav kvalifikatsioon madalam, igasugu soodustusi rohkem, tervisekindlustus parem, vastutus ja stress hulka väiksemad. See ka põhjuseks miks avalikku sektorisse tööle saamisel võib aeg-ajalt korruptsiooni kohata - paljalt briljantsest CV'st ei piisa - tuleb ka vestlus kinniste uste taga edukalt läbida. Milles see seisneb jätan teie fantaasia hooleks.
Meil näiteks on lisaks tavapuhkusele 8 tööpäeva, mida võib kasutada etteteatamata haiguspäevadeks (kutsume neid pohmakapäevadeks). Kasutamata jätmise korral on võimalik aasta võrra edasi lükata või lasta välja maksta - ehk siis sisuliselt tegu tasulise "lisapuhkusega". Teoreetiliselt eeldatakse, et kasutad terviseprobleemide puhul, tegelikkuses milleks iganes. Nagu eelmine boss kunagi ütles on need "haiguspäevad" tervetele kodanikele preemiaks selle eest, et hoolitsevad enda tervise eest - oleks ebaõiglane ja ebavõrdne kui vaid haiged saavad lisa vabu päevi. Kuna haigemad kodanikud pidasid olukorda enda vaatenurgast vääraks leiti innovatiivne lahendus ja nimetati päevad ümber personaalseteks - ehk nüüd võid ka ametlikult kasutada nii haiguse puhul kui Kariibile puhkusele minekuks. Oma valik kas oled haige või puhkad, mina olen kogu firmas töötamise aja jooksul võtnud välja vaid ühe päeva sihtotstarbekohaselt - aastavahetuse tähistamine venis nii pikaks, et isegi kolmanda hommikul oleks rooli istumine seadusega pahuksisse viinud.
Kanada miinimumpuhkus on 10 tööpäeva kuid see on kaubeldav töölepingu sõlmimisel juhul kui pole tegu ametiühingu alluvuses ettevõttega. Tavaliselt puhkuse pikkus tõuseb koos staazhiga, jällegi igas firmas erinev. Peale 10 kohustuslikku puhkusepäeva sõltub puhkuse osas kõik tööandja ja töövõtja vahelisest lepingust. Näiteks septembris töötasin 13 päeva, ületundidega teenitud vabu päevi järgi mitme kuu jagu pluss 2 nädalat puhkust nagu neil kolleegidel kes aega eelistavad rahale.
3. Millised Eestis avaliku ja erasektori eelised või puudused?
Kommenteerin veel hiljutise tootjana erasektoris, lühikest aega olen töötanud avalikus sektoris, ei ole ametnik, reatöötaja olen, ei ole ministeeriumis.
ReplyDelete1. Mis arvate eelnimetatud kolmest lisapäevast avalikus sektoris?
Ajakirjanduse hüsteeriast on jäänud mulje, et kõigis avaliku sektori ettevõtetes/asutustes on tasustatud tervisepäevad. Ei ole.
Tervisepäevad on motivatsioonipakettides ka erasektoris. Meil tervisepäevi ei ole, tootmises kunagi olid. Kui on siis on, kui ei ole, siis ei ole.
2. Kas avaliku sektori miinimumpuhkus peaks olema 28 nagu erasektoris või 35 päeva?
Kõigil võiks 35 päeva olla. Mul praegu on. Tootmisest tulles ei tulnud isegi pähe, et mul on nüüd pikem puhkus ja seetõttu läks üks nö talvepuhkus (see tuleb jooksva kalendriaasta sees ära kasutada) kaotsi, keegi ei öelnud töölevõtmisel ka, ju siis lepingut korralikult ei lugenud. Meil on tegelikult arvutiprogramm, mis näitab puhkusejääki, kuid automaatteavitusi ei tule. Läks, siis läks. Uutele töötajatele, kellega kokku puutun, olen igatahes öelnud, et neil on 35 puhkusepäeva.
Sama asi, nagu eelmises vastuses, et lisanädalat pakuvad ka osad erakad.
3. Millised Eestis avaliku ja erasektori eelised või puudused?
Erasektori/tootmise eelis on korrastatud, protsessid on kirjeldatud, on teada, kes mida teeb, kes vastutab, sest klient ootab jne. See on puht kogemuslik.
Avaliku sektori eeliseid ei ole ma veel kogenud. Olles alles 28-päevase puhkusega ettevõttest 35-päevase puhkusega ettevõttesse tulnud, ei oska selles eelist näha, on nagu on. Puudus on kindlasti avalikkus, ehk kui muidu räägiti seltskonnas tööjutte, siis praegu peab mõtlema, mida räägin ja mida oma asutuses räägin. Meil on konfidentsiaalsusleping ka.
Mõlema sektori puuduseks on juhtimine.
4. Aga põhiküsimus: Kas eelarvet üldse peaks tasakaalustama kulude kärpimise või tulude (maksude) tõstmisega või lükkaks probleemid tasakaalustamata eelarve näol järgmise põlvkonna kaela?
Midagi ei lükka laste kaela :)
Ausalt öeldes jääb mulle hämaraks, kuidas puhkuse lühendamine raha juurde annab ja kuidas Võrklaev ikka arvutas. Praegu pakun, et arvutus puudub, vaid number on arhitektuursel meetodil saadud, vaatas Võrklaev laenurka ja kirjutas.
Mis aga puudutab igasugu soodustusi/motivatsioonipakette, siis näen, et pealetulev põlvkond oskab ja julgeb rohkem küsida ning tööandjad vähehaaval liiguvad ka paindlikuma töökorralduse poole, seda nii era- kui avalikus sektoris. Noored/uued küsivad mittetäielikku tööaega, kodukontorit, vaba 1. septembrit, tervisepäevi, spordiklubide soodustusi, pikemat puhkust, nö libisevat tööaega jne, jne.
Esiteks tänud väga põhjaliku vastuse eest.
DeleteVäidetavalt tulevat kokkuhoid koondamiste arvelt: kui puhkust lühendada teevad inimesed rohkem tööd ja selle arvelt saab osa töökohti likvideerida. Raamatupidajalikult tundub nii, kas tegelikult ka on omaette küsimus.
mina ei saa ka aru, kuidas puhkuse lühendamine raha juurde annab. Tööl olevale töötajale ju makstakse ikka. Ja pagan teab, järsku teeb puhanumana paremat tööd ja kokkuvõttes ei kaotata ka produktiivsuses.
ReplyDeletemul oli tuttav avalikus sektoris, aga mitte ametnikuna tööl (st töölepinguga, mitte teenistuslepinguga). Loomingulisel tööl, mille eest maksti napilt üle miinimumpalga. Kuna loominguline töö, siis arusaadavalt võis juhtuda, et "homseks on vaja, saad sa ära teha" viimasel sekundil enne tööpäeva lõppu. Aga sinna juurde loeti ka miskipärast tagumikutunde ja valvati, et ta ajal, mil ühtki ülesannet ei ole, majast väljas ei käiks.
Tundub nagu mõttetu töötajat asja eest, teist taga lõksus hoida, kui päriselt on vaja, et ta asjad ära teeks, kui neid on vaja teha.
Sealgi olid muidugi juhtimisvead.
Praegu elab ta vabakutselisena peost suhu, aga sinna tööle tagasi enam ikkagi ei läheks (maksti seal nirusti nagunii).
notsu
Puhkuse lühendamine annab raha juurde siis, kui puhkuse asendajaks on eraldi inimene tööle võetud. Kui aga teised reatöötajad peavad puhkusel olija töö põhimõtteliselt tasuta oma töö kõrvalt ära tegema, siis pole mingit võitu.
DeleteNagu eelmises vastuses mainisin võib kokkuhoid tulla ka koondamiste arvelt, sest vähema puhkusega teevad inimesed teoreetiliselt rohkem tööd. Paraku kõik need arvutused kasutavad mingit suva keskmist tööefektiivsust, mille tegelikkusele vastavus on äärmiselt kahtlane.
DeleteOtsest tootmistööd saab võrdlemisi objektiivselt mõõta materjali, tööjõu ja ajakulu ning kvaliteetse toodangu hulgaga. Kontoritöö mõõtmine hulga keerulisem, loovtööst pole mõtet rääkidagi. Loovtöö puhul kipun eeldama, et pikem puhkus tõstab efektiivsust oluliselt rohkem kui aega puhkusega kaduma läheb.
Vähegi nutikam töötaja suudab tänu kogemusele suht lühikese ajaga muutuda oluliselt efektiivsemaks kui "normid" seda ette näevad. Kui ta efektiivsuse tõusu eest ei saa samaväärselt lisatasu siis kasutab ülejäänud aega enda äranägemise järgi.
Kõigil avalikus sektoris ei ole ju 35p, ainult riigiametnikel minu meelest.
ReplyDeleteMu ristilapse emme on raamatukogus harukogu juhataja. Puhkust ametlikult 28 päeva, aga asendajaid ei ole ja maja kinni panna ei lubata. Neil on 2 korrust - lasteosakond ja täiskasvanute + hobituba, mida nad peavad käigus hoidma ja juhendajaid sinna leidma kursusteks.
Vabadest päevadest võid vaid unistada. Vanasti lasti võtta suvel kollektiivset puhkust, et üks kogu pandi kinni kuuks ajaks ja teine lähikonnas siis teenindas nende piirkonda ka. Enam mitte. Õudne stress ja hirmutamine, et oma regulaarne ametlikus korras ettenähtud puhkus kätte saada. Ametlikult on selles kohas 1,5 kohta ja tööl ollakse igal laupäeval.
Õudne peedistamine käib selles sektoris ja oleks siis, et seda teenust pole vaja või koondame ja hoiame kokku. Tal on jalad õhtuks rakku joostud. Mida kallimaks lähevad raamatud, seda rohkem käib rahvast. Lisaks kohustus korraldada muinasjutuhommikuid lastele, korraldada käsitööringi ja leida sinna inimesi juhendama. Hallata masinaparki (õmblustuba, mis idee poolest on väga lahe!) ja sõlmida hoolduslepinguid, tuua peakogust raamatuid jne jne jne. Isegi kui tal oleksid hüved lepinguga määratud, siis reaalselt puuduvad võimalused nende kasutamiseks. Ta on hästi lojaalne ka ja ei julge enese eest võidelda. Juhtkond läbi kraakluste paar nädalat suvel annab ja siis teine osa kuidagi tilgutatakse aastaringselt või lõpus. Õudne keskkond, aga ta on selline lojaalne ja vähenõudlik. Ma alati vihastan selliste ülemuste peale kui jutuks tuleb. Aga ta nii rahumeelselt vastab, et nii on ja mina lihtsalt ei mõista, sest olen erasektoris. No ma ei tea, mis seal mõista on kui seadus kohustab? Oeh.
Meil on 28 tööpäeva lepingus, reeglina võtangi kas viie päeva kaupa või vähem. Pigem asendajate teema ja pole harv juhus, et ma töötan ka puhkuse ajal natukene, et kolleege reel hoida. Aga mulle niiviisi sobib, vahel on pikk nädalavahetus tõhusam kui pikk puhkus jutti keset suve. Seda olen küll püüdnud siin maha müüa, et kaks nädalat peab olema üks sats jutti (seadus käseb ja õnneks kuulatakse). Muus osas lõbuga jupitan, jagubki rohkem. Mida ma aga ei salli, on nn sundpuhkus igal aastal jõulude ja aastavahetuse vahel. Osad ei pea jõule, teised on vaid ühe päeva aastavahetusel kodus, lisaks on meil ametlikult ju lühendatud tööpäevad ja hea meelega kasutaks need ära, ei raiskaks tervet puhkusepäeva, aga no ei saa. Jõuludest kõik koju ja jutul lõpp (reaalsuses paljud peavad tööd tegema, sest kunded kulutavad oma aastalõpueelarveid). PIkk jutt tuli, vabandust!
Väga huvitav otseallikast infot lugeda, tänud pika vastuse eest! Mul on samas ikka jäänud segaseks, kas Eestis staazh ei anna lisapuhkust - Kanadas suht levinud nii avalikus kui erasektoris, et iga niimitme (5-8) aasta tagant saad nädala lisaks.
Delete1. Neist kolmest päevast ei oska midagi arvata, ei oleks osanud oodata, et skeemitamine nii levinud nende osas.
ReplyDelete2. Ma arvan, et kõigil võiks olla miinimumpuhkus 35 päeva ning reaalselt, et eraettevõtted seda ka võimaldaks. Ma lahkusin eraettevõttest mõned aastad tagasi päris kopsaka puhkusekompensatsiooniga (koroona palgakärpe tõttu kül väiksemaga kui tavaolukorras), sest lihtsalt ei olnud võimalik kõike puhkust välja võtta.
3. Sõltub paljustki kes on ülemused ja kuidas töö korraldatud, ma oma kogemuse põhjal ei teeks järeldusi.
4. See puhkuseteema on pseudoteema ses osas, et kulude kärpimine tuleb ikka mujalt. Küsimus järeltuleva põlve arvel elamisest on sügavam kui lihtsalt riigi rahaline kokkuhoid, pigem peaks üldiselt resurssikasutusele mõtlema. Ehk vb peaks kõik rohkem puhkama, mitte tööd rabama.
5.
Üheks põhjuseks, miks eelistan tükitöö eest tasumist ongi asjaolu, et efektiivsuse tõstmisest on huvitatud nii töövõtja kui tööandja. Kui töövõtjana saan oma nädalatöö kahe päevaga tehtud, võin kahe päeva asemel viis puhata või alternatiivselt rohkem töötada ja ka rohkem teenida. Tööandjana ei pea pidevalt silma peal hoidma kas ikka tööajal tehakse tööd, lisaks lihtsam eelarve koha pealt - tööjõukulud suht lihtsalt planeeritavad. Eri valdkondades muidugi lihtsam või keerulisem tööd tükitööna teha.
DeleteAvalikus sektoris töötajana ütleks ma, et 35 puhkusepäeva on selleks, et natukenegi kompenseerida tööga seotud kitsendusi ja piiranguid ametnikele. Minu valdkonna ametnike palgad on madalamad kui samas valdkonnas erasektoris ning pädevate ja osakajate inimeste hoidmiseks on 35 puhkusepäeva üks vähimaid "boonuseid" mida pakkuda. Ja need 3 "tervisepäeva", millest ka jutt käib, ei ole näiteks elementaarsed kõigile ametnikele vaid kehtivad mõnede ministeeriumite haldusalas.
ReplyDelete