Väga sobiv ajastus! Ülaloleva arvamusvideo avaldamine ja Kaja Kallase "kuulamine" EU välispoliitika juhiks saamiseks samal päeval mõnetunnise vahega. Saadaks lingi Kajale tutvumiseks, kuid vaevalt tal selleks aega tähtsamate tegemiste kõrval. Kes ei viitsi vaadata või ei mõista piisavalt inglist siis lühidalt kokku võttes rõhutab video fakti, et Euroopa Liit on summaarselt igasugu objektiivsete näitajate (majandus, tehnoloogia, rahvaarv ja ka sõjapidamisvahendid) poolest venest nii palju üle, et ka USA toetuseta poleks mingi probleem vastu saada. Vene peaks kartma Euroopat provotseerida mitte vastupidi.
Paraku puuduvad kolm äärmiselt tähtsat faktorit: ühtsus, otsustusvõime ja tegutsemiskiirus. Demokraatlike riikide liidu puhul on see paratamatu, sest kõigil riikidel pole kunagi sama vaatenurk ja mingi kompromissi kokkuleppimine võtab aega isegi kui see võimalik. Vene ei saaks kunagi jagu ühtsest Euroopast kuid jupikaupa üksikuid riike murda palju lihtsam. Ajaloost on teada lugematu hulk näiteid kui väike kuid ühtne ning otsusekindel võidab palju suuremat ja tugevamat, vastuoludest lõhestatud ja kõhklevat vastast. Eurooplaste soigumine 2% või 3% GDP eraldamisest kaitsekulutusteks on lihtsalt naeruväärne. Vaadake mõnisada kilomeetrit idapoole: millise protsendi GDP'st on Ukraina kaotanud rääkimata sõja poolt tekitatud otsesest majanduslikust kahjust, miljonitest põgenikest ja kaotatud inimeludest. Kui ei raatsi praegu oma armeed toita, kaotate sõjaga kümneid kordi rohkem raha ja vara ning toidate edaspidi vallutajate armeed.
Kui laseme Ukrainal kaotada või isegi territooriumi loovutamisega saavutada ajutise vaherahu on mõne aasta pärast hilja kaitse-eelarvet tõstma hakata kui liugpommid ja vene mass koos sunniviisiliselt värvatud ja läänes põhjusega pettunud ukrainlastega üle EU piiri hakkab valguma. USA peale ei maksa sõltumata presidendist eriti loota, neil saab olema Hiinaga nii palju tegemist, et Euroopa toetuseks ei jagu aega, raha ega relvi.
1942 seis Euroopas ... |
... ja Aasias |
Tark ja ettenägelik käitumine olnuks sakslastele juba Austria või hiljemalt Tshehhi hõivamisel ning venelastele Baltimaade sissetungi ning Soome rünnaku ajal koht kätte näidata ja sõda ning sadu miljoneid ohvreid surnute, vigastatute, vangistatute ja küüditute näol poleks olnud. Tagantjärgi tarkus aga äkki tasuks seda õppetundi praegu meelde tuletada? Venemaa kiirelt rahu paluma sundimine, milleks jääb Ühtsel Euroopal ja USA'l jõudu laialt üle, ohjeldaks ka Taiwanile ja pikemas plaanis Siberile pilku heitvaid hiinlasi. Alternatiiviks maailmasõda kus teljeriikide rollis Hiina, vene, põhja-korea, iraan ja liitlasteks EU, USA ning Jaapan oma sõpradega. Aafrika ja Lõuna-Ameerika jäävad aia peale vaatama, ülejäänud Aasia ilmselt ootab ära võitja enne kui poolt valib.
P.S. Ärge laske sellel arutlusel und segada, niisama põnev mõttemäng ja ajalooliste paralleelide tõmbamine, ei muud. Päriselu on tavaliselt palju ettearvamatum: kümne aasta pärast loen seda postitust, mis pilvest silmaläätsele projekteeritud ja naeran laia suuga troopikasaarel liival lebotades ning omaette kurtes, et tehisaruga varustatud robot lisas jälle mangoshampa kokteili liiga palju jääd😜
Pead roboti ümber programmeerima :)
ReplyDeleteMa lisaks Euroopa juurde veel lisaks mugavuse. Meil on liiga mõnus olla, et viitsiks torkida. Koroona on veel paljudel meeles- tahaks stabiilsust, turvatunnet. Sp valime ka autoritaarset.
ReplyDeletekes meie?
DeleteEuroopa Liidu kõige autoritaarsem riigipea on Orbán ja tema toetus kahaneb praegu pidevalt, sest üle tüki aja on opositsioonil tõsiseltvõetav käilakuju. Ungari arvamusküsitlused ei ole aastate viisi sellist pilti näidanud nagu praegu.
(notsu, kellel ei õnnestu sisse logida)
Mugavus ja liigne heaolu on kindlasti üheks Euroopa probleemiks, miks üritatakse probleemidest mööda vaadata, peaasi, et minu mõnusat tiksumist ei segaks. Kui nii edasi läheb tekib Orbani Ungaris mingil momendil selline seis, et arvamusküsitlused enam ei loe.
DeleteUngari ei ole just Euroopa jõukuse ja heaolu tipus.
Deletearvamusküsitlusi aga usun hetkel seepärast, et juba europarlamendi valimistel läks Magyari plokil (geniaalne nimi muidugi ka) üle ootuste hästi ja ta ei jäänud Fidészile üldse väga palju alla, kuigi tema oli kampaaniat teinud ainult 3 nädalat ja meedia on valdavalt Orbáni kontrolli all. Ja ikkagi!
Deleteaa ja Moldova hääletas ikkagi ELiga liitumise poolt ja seejärel varsti ka euromeelse Maia Sandu presidendiks tagasi. See oli eriti üllatav, arvestades, kui tugev vene susserdamine seal käis. Venelased ostsid suht avalikult hääli ja ikka ei aidanud.
DeleteSee, kui palju USA-l Hiinaga tegemist tuleb, sõltub muidugi ka sellest, kuidas Ukrainal läheb ja kui hästi Läänemaailma riigid teda toetavad, nagu sa oma eelviimases lõigus ka ise ütlesid.
ReplyDeleteEks Hiina ju vaatab ja teeb järeldusi, kas maksab Taiwanile kallale minna.
Ma vaatasin rõõmuga, kuidas Macron ja Starmer koos Pariisis ringi sõitsid - sellega anti strateegiline signaal - esiteks ühtsusest, sest Starmer oli esimene ÜK peaminister pärast Churchilli, kes Pariisis relvarahu päeva tähistamas käis ja lisaks sõitsid nad seal ringi sõjaväedžiibiga, mis oli ilmne vihje sellele, et see ühtsus on ka sõjaline.
Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga on hetkel suht hästi ja tglt ei ole isegi Saksamaaga päris lootusetu. Merz, kellest eeldatakse, et pärast valimisi saab uus kantsler, vähemasti esineb jutuga, et Ukrainat tuleks kõvemini toetada kui praegu.
notsu
Kardan, et prantslaste ja inglaste koos ringisõitmisest ei maksa praegu veel suurt ühtsust või otsusekindlust välja lugeda. Poola kõrval on lootust Saksa uuel esiletõusmisel Merzi näol - ultimaatum venele ja Taurused Ukrainale. Samas ka Scholz esines sõja algul jõuliste väljaütlemistega, millele hiljem tegusid ei järgnenud.
Deleteikka parem kui et vastastikku sõimleksid, sest brexit ja värk.
DeleteNotsu võtab UK koha pealt sõna, kusjuures tal ei paista olevat vähimatki aimu, mis siin riigis stalini valitsuse ajal toimub. Ole parem vakka.
ReplyDeletePaistab, et üks anonüümne kommentaator üritab lausa stalini aja nõuka eestist sõna sekka öelda :D
DeleteTäna võis jälgida väga näitlikult Euroopa tüüpilist "ühtsust" ja "meelekindlust" ning tegeliku tegutsemise asemel poliitiliste mängude nautimist täiesti töövõimetus Europarlamendis Euroopa Komisjoni kinnitamisel.
ReplyDeletehttps://www.err.ee/1609520173/euroopa-komisjoni-kinnitamist-tabas-europarlamendis-tagasilook
Itaalia voliniku puhul tundub tglt sisepoliitilise tülina, mitte riikidevahelisega.
Delete