Euroopal pole viivitamiseks mahti!

 

Väga sobiv ajastus! Ülaloleva arvamusvideo avaldamine ja Kaja Kallase "kuulamine" EU välispoliitika juhiks saamiseks samal päeval mõnetunnise vahega. Saadaks lingi Kajale tutvumiseks, kuid vaevalt tal selleks aega tähtsamate tegemiste kõrval. Kes ei viitsi vaadata või ei mõista piisavalt inglist siis lühidalt kokku võttes rõhutab video fakti, et Euroopa Liit on summaarselt igasugu objektiivsete näitajate (majandus, tehnoloogia, rahvaarv ja ka sõjapidamisvahendid) poolest venest nii palju üle, et ka USA toetuseta poleks mingi probleem vastu saada. Vene peaks kartma Euroopat provotseerida mitte vastupidi. 

Paraku puuduvad kolm äärmiselt tähtsat faktorit: ühtsus, otsustusvõime ja tegutsemiskiirus. Demokraatlike riikide liidu puhul on see paratamatu, sest kõigil riikidel pole kunagi sama vaatenurk ja mingi kompromissi kokkuleppimine võtab aega isegi kui see võimalik. Vene ei saaks kunagi jagu ühtsest Euroopast kuid jupikaupa üksikuid riike murda palju lihtsam. Ajaloost on teada lugematu hulk näiteid kui väike kuid ühtne ning otsusekindel võidab palju suuremat ja tugevamat, vastuoludest lõhestatud ja kõhklevat vastast. Eurooplaste soigumine 2% või 3% GDP eraldamisest kaitsekulutusteks on lihtsalt naeruväärne. Vaadake mõnisada kilomeetrit idapoole: millise protsendi GDP'st on Ukraina kaotanud rääkimata sõja poolt tekitatud otsesest majanduslikust kahjust, miljonitest põgenikest ja kaotatud inimeludest. Kui ei raatsi praegu oma armeed toita, kaotate sõjaga kümneid kordi rohkem raha ja vara ning toidate edaspidi vallutajate armeed.

Kui laseme Ukrainal kaotada või isegi territooriumi loovutamisega saavutada ajutise vaherahu on mõne aasta pärast hilja kaitse-eelarvet tõstma hakata kui liugpommid ja vene mass koos sunniviisiliselt värvatud ja läänes põhjusega pettunud ukrainlastega üle EU piiri hakkab valguma. USA peale ei maksa sõltumata presidendist eriti loota, neil saab olema Hiinaga nii palju tegemist, et Euroopa toetuseks ei jagu aega, raha ega relvi.

1942 seis Euroopas ... 

... ja Aasias 

Ajaloost pakub veidi lohutust teise maailmasõja kulg. Poola langes 1939 kuu ajaga, Saksamaa sundis 1940 prantslased alistuma 6 nädalaga ehkki liitlased olid arvulises ja materiaalses ülekaalus, USA pakkus algul vaid moraalset toetust. 1941 juunis Saksa kallaletung venemaale saavutas ajalooliselt enneolematut edu, seni neutraalne USA astus sõtta vaid Pearl Harbori rünnaku tõttu 1941 detsembris. 1942 aasta geopoliitiline kaart paistis õige lootusetu. Kogu Euroopa peale Inglismaa teljeriikide käpa all ja vene sõja kaotuse äärel. Aasias võimutses Jaapan. Alles siis kui seis oli nii hapu võtsid liitlased end kokku - lõpuks tõi kastanid tulest välja ikkagi USA majanduslik võimsus, kes toetas nii venelasi kui britte Saksa vastu ise samal ajal Jaapaniga tuliselt võideldes. Ei maksa unustada, et tuumapomm ei lõpetanud ainult sõda Aasias vaid päästis ka Lääne-Euroopa vene okupatsiooni alt. Tänapäeval pole aga USA enam nii ülivõimas ei majanduse ega sõjanduse nurga alt. Tuumapommiga sarnaseks tehnoloogiuliseks läbimurdeks võib kujuneda ASI (Artificial Super Intelligence) - aga kes jõuab selleni esimesena - loodetavasti lääneriigid.

Tark ja ettenägelik käitumine olnuks sakslastele juba Austria või hiljemalt Tshehhi hõivamisel ning venelastele Baltimaade sissetungi ning Soome rünnaku ajal koht kätte näidata ja sõda ning sadu miljoneid ohvreid surnute, vigastatute, vangistatute ja küüditute näol poleks olnud. Tagantjärgi tarkus aga äkki tasuks seda õppetundi praegu meelde tuletada? Venemaa kiirelt rahu paluma sundimine, milleks jääb Ühtsel Euroopal ja USA'l jõudu laialt üle, ohjeldaks ka Taiwanile ja pikemas plaanis Siberile pilku heitvaid hiinlasi. Alternatiiviks maailmasõda kus teljeriikide rollis Hiina, vene, põhja-korea, iraan ja liitlasteks EU, USA ning Jaapan oma sõpradega. Aafrika ja Lõuna-Ameerika jäävad aia peale vaatama, ülejäänud Aasia ilmselt ootab ära võitja enne kui poolt valib.

P.S. Ärge laske sellel arutlusel und segada, niisama põnev mõttemäng ja ajalooliste paralleelide tõmbamine, ei muud. Päriselu on tavaliselt palju ettearvamatum: kümne aasta pärast loen seda postitust, mis pilvest silmaläätsele projekteeritud ja naeran laia suuga troopikasaarel liival lebotades ning omaette kurtes, et tehisaruga varustatud robot lisas jälle mangoshampa kokteili liiga palju jääd😜