Robokutsik

 

            Lynx (Ilves) nimeline robokoer maastikul mängeldes liikumas

Robotite areng järjest kiireneb. Tööstusroboteid on kasutatud aastakümneid. Autonoomsed robotid, mis võimelised mitte ainult laboris vaid ka reaalses maailmas iseseisvalt ringi liikuma suht hiljutine trend. Nagu alati toimub kiire areng seal kuhu suunatakse finantsid ja nagu ikka suunatakse uue tehnoloogia arendamiseks mõeldud finantse eelkõige sõjatööstusse. Boston Dynamics robotid suht tuntud tänu reklaamikampaaniatele. Seekord jäi silma InterestingEngineering veebilehel hiinlaste Deep Robotics poolt arendatav robokoera mudel - eriti tähelepanuväärne on tolle liikumisvõime ja kiirus maastikul, tasakaal, töövõime temperatuurivahemik -20C - +55C, veekindlus ja 2.5 kuni 4 tunnine patarei kasutusaeg. 

Pole vaja palju fantaasiat robokoerale tulirelva (või mingi muu sõjapidamisvahendi) ja tehisintellekti lisamiseks ning saamegi vägagi võimeka ning hirmuäratava robosõduri. Esialgu on ilmselt vajalik kasutada ka sidevahendeid, et inimoperaator igaks juhuks silma peal hoiaks või sihtmärki kinnitaks. Hinna poolest on esimesed kindlasti liiga kallid suurel hulgal kasutamiseks kuid riigi tellimusel masstootmise puhul langeb hind kiirelt mõistlikkesse piiridesse. Firma hinnangul peaks robokoera hind kujunema 100000$ kanti, mis on odav kui võtta arvesse palju läheb sõduri väljaõpe, palk, pensionid ja elukindlustus maksma (mõnes riigis (venemaa, põhja-korea) on muidugi inimese hind nii odav, et ei robotite kasutamine ei tasu majanduslikult ära).🤪

Tuleviku sõjapidamine drooniparvede ja robokoerte karjadega silmapiiril, tõenäoliselt väiksemas mahus on see mitte aastate vaid kuude küsimus! Allolevalt videolt võib näha milliste erinevate tehnoloogiate arendamisega praegu tegeletakse. Ei maksa unustada, et avalikult jagatav on minevik. Salastatud programmid kindlasti jõudnud palju kaugemale. Eriti imponeerivad putukaid modelleerivad minidroonid. Tehisintellekti kasutamise üks tohutuid eeliseid - tarkvarapõhine lahendus, mis välja mõeldud ei nõua pea mingeid kulutusi masstootmisse paiskamiseks - programmi paljundamine tuhadandeteks või miljoniteks koopiateks üliodav.

 

Inimkond on võimeline välja mõtlema ja ehitama igasugu aparaate, mis ei lähe vastuollu füüsikaseadustega, vaja on lihtsalt piisavalt ühiskondlikku nõudlust ja raha. Looduses juba olemasolevad bioloogilised robotid loomade, kalade, putukate ja mikroorganismide näol kinnitavad, et sellised süsteemid on võimalikud. Kui need on tekkinud tohutu pika aja jooksul loodusliku valiku käigus siis peaks inimene suutma luua suunatud disaini läbi palju kiiremini palju võimekamad süsteemid. Allveelaevad modelleerivad kalasid, lennukid lindusid, autod koormaloomi, jne - inimese loodud mudelid tohutult võimsamad looduslikest. Juba on esimesed robotid, mis aimavad järgi putukaid. Järge ootavad bakterite ja viiruste tasemel mikro ja nanorobotid. 

No ja tehisintellekt pole ju muud kui aju modelleerimine. Pole kahtlustki, et pigem varem kui hiljem ületab inimese (või TI) loodu inimaju võimekuse, kus piir on ei oska keegi ette kujutada. Momendil paistab LLM olevat saavutanud teatava nivoo, kust edasiliikumine aeglasem. IT firmad otsivad palavikuliselt uusi innovaatilisi lahendusi: viimane video AI tsüklilisest arengust ja superintellektist. Kes esimesena naelapea pihta tabab, selle aktsiad kordavad või isegi ületavad Nvidia fenomeni. Jääb mulje, et pregu on õige aeg seni tohutut edu näidanud firmade aktsiaid müüa ja jääda ootama uusi esiletõusjat. Krüpto viimase aasta ja eriti valimistejärgne tähelend teeb momendil ettevaatlikuks. Tavaliselt pole hea strateegia karjaga kaasa joosta.