Heaune kohvi tilk põhjas järgi |
Sissejuhatuseks rõhutan, et ükski artikkel pole 100% tõde ja kui hoolikalt otsida on alati võimalik leida erinevatele järeldustele jõudnud uurimusi.
Sattusin täna kahe huvitava artikli peale, mis mõlemad puudutasid nii tervislikke eluviise, geneetikat kui ka pikaealisust. Esimene neist rääkis mõõduka (2-5 tassi päevas) kohvi joomise kasulikkusest. Mitte ainult hommikuse käima tõmbamise vaid õige mitme muu külje pealt, mida polnud kuulnudki. Lisaks kofeiinile on kohvis hulk organismile kasulikke kemikaale nagu antioksidandid ja põletikuvastased ained. Uuesti ma seda artiklit üles ei leidnud. Otsustasin AI käest küsimise asemel vahelduseks vanamoodi googeldada. Lugematu arvu vastuste hulgast kasutan kahte (Harvard, Johns Hopkins) esimese kümne hulgast, mille sisu praktiliselt sama kui loetud artiklis ja algallikad ise autoriteetsed.
Kes algallikaid ei viitsi lugeda siis kokkuvõtvalt elavad kohvijoodikud kauem, sest on väiksem tõenäosus surra hulka üldlevinud haigustesse. Pealegi:
1. Kohvi joomine aitab kehal paremini suhkrute metabolismiga toime tulla, väiksem võimalus haigestuda 2 tüüpi diabeeti.
2. Kohv aitab vältida südamerikkeid.
3. Vähendab insuldi tõenäosust.
4. Lükkab edasi ja leevendab Parkinsoni tõbe.
5. Vähendab Alzheimeri tõenäosust ja kahandab dementsuse arenemise riski.
6. Kaitseb maksa ja hoiab ensüümide taseme tervislikuna.
7. Vähendab vähi tõenäosust tänu DNA'd kaitsvale efektile.
8. Leevendab depressiooni nähte.
Kostab nagu imerohi, mis ta loomulikult pole, sest imerohtu pole olemas. Nagu ikka sõltub väga palju doosist. Liiga suur kohvikogus tõstab pulsi sagedust, vererõhku, võib muuta ärevaks ning muidugi ajada une ära. Kohv ei pruugi kõigile isegi maitseda.
Teises artiklis juhiti tähelepanu VO2Max ja üleüldise tervisliku seisu ning pikaealisuse vahelisele sidemele. Üldtuntud tõsiasi, et VO2Max üsna hästi korrelatsioonis inimese üldfüüsilise vormiga ja seega tervisliku seisundiga. Korrelatsioon pikaealisusega vähem teada ehkki järele mõeldes tundub suht loogiline, et heas vormis ja tervise juures kodanik elab kauem.
VO2Max väärtuse määrab keha võime hapnikku lihaste töös kasutada. Kolm olulist komponenti sealjuures: hapniku omastamine (kopsude efektiivsus), palju hapnikku suudab organism lihastesse saata (süda ja veresoonkond), palju suudavad raku tasemel mitokondrid hapnikku kasutada energia tootmisel.
Kopsud pole tavaliselt piiravaks teguriks, enamasti ikka transport ja hapniku töötlemine. Viimased sõltuvad nii vereliblede arvust kui veresoonkonnast. Ehkki mõlemaid annab treeninguga arendada on nad tugevalt sõltuvad geneetilistest eeldustest. Kestvusalades, nagu minu arust ka paljudes teistes, pole võimalik ilma geneetilise eelsoodumuseta tippu jõuda, ükskõik palju treenida.
Lohutuseks tuleb rõhutada, et ehkki kõik tippu ei jõua siis kõigil on võime MÕISTLIKU treenimisega oma füüsilist vormi ja sellega kaasnevat üldist tervislikku seisu parandada ning TERVISLIKKU eluiga tõsta. Väidetavalt on VO2Max parim eeldatava eluea indikaator. Ja see kehtib mitte ainult normaalse tervise juures vaid ka krooniliselt haigete inimeste kohta.
Kõrge VO2Max tasemega elatakse 5 aastat kauem keskmisest, kuid isegi normaalse VO2Max tasemel inimesed elavad 2 aastat kauem kui alla keskmise VO2Max'ga kodanikud. Põhjust pole raske ära arvata: VO2Max tase ja füüsiline vorm määravad üldtervisliku seisundi - hea füüsiline vorm tähendab head südameveresoonkonna seisundit ja korralikult funktsioneerivat metabolismi.
Heaks uudiseks asjaolu, et praktiliselt iga inimene saab suht lihtsalt oma VO2Max taset tõsta ja sellega kaasnevat tervislikku seisundit parandada. Efektiivseimaks intervalltreening kuid ka lihtsalt pidev füüsiline aktiivsus ja vastupidavustreening jooksu või jalutuskäikude näol annab tulemust. Baastasemelt võimalik tõsta VO2Max 10-20%, rohkemaks peab väga tõsiselt vaeva nägema. Põhilise kasu annab juba "heale" tasemele jõudmine 35'st 50'le samas kui 50'st 65'le punnimine raske kuid efekt suht väike. Vanusega VO2Max langeb paratamatult, organism vananeb, mis teha.
Vanuse ja soopõhine teoreetiline VO2Max tabel, annab umbes vormist aimu. |
Kokkuvõttes võib praktiliselt iga inimene igal ajal alustades mõistliku füüsilise aktiivsusega oma füüsilist vormi, tervist ja mis peamine kvaliteetset eluiga tublisti pikendada - tuleb jalad kõhu alt välja võtta ja vähehaaval liigutama hakata, ja juba täna, mitte homme, järgmine nädal või uuel aastal. Enda näitel võiks motivatsiooni pakkuda - sellest ajast kui koroonakevadel jooksmas hakkasin käima pole haige olnud ja VO2Max on alguse 43 pealt 58'le tõusnud ja seda minu eas. Muideks enamus tänapäeva pulsikelladest omab VO2Max määramise funktsiooni ja harrastajale piisab sellest täpsusest küllaga.
Kui tahad mõnusalt elada vanaks tee trenni ja joo kohvi - nii lihtne see ongi! No ok, päris nii lihtne vist pole aga proovida ju võib😉
See see dilemma on - üldse, kohe üldse mitte ei tahaks vanaks elada, aga n-ö ebatervislikud eluviisid (alko, narko, tubakas, kiirtoit jms) on ka vastumeelsed, suisa välistatud. Aga noh, igast olukorrast on väljapääs.
ReplyDeleteVanaks elamisel pole viga kui vorm, tervis ja mõistus peavad, täitsa mõnus jalad ahju vastas muiates noorte pea laiali otsas rabalemist pealt vaadata.
DeleteSa oled sunnitud pealt vaatama ka mitte ainult noorte rabelemist, vaid oma vanemate ja seejärel sõprade-tuttavate hääbumist ja suremist. Pole üldse ebatõenäoline, et ka abikaasa hääbumist/surma.
DeleteMõtlesin sama asja peale, eriti kui elukaaslane ei jaga su tervislikke elukombeid.
DeleteMuidu poleks pähe tulnudki aga kahtlemata aitab elu kvaliteedile väga palju kaasa suhtumine. Mõni inimene mõtleb ainult igasugu võimalike negatiivsete asjade peale, mõni teine naudib hetke ja tegeleb probleemidega siis kui need kätte jõuavad ega mürgita oma meeleolu mõttetu ette muretsemisega ;)
DeleteOn inimesi, kes ei ole võimelised (sääraseks) konformismiks.
DeleteTT ma olen siinkohal sinuga väga nõus. Pole mõtet muretseda enne, kui mure käes. Ja Anonüümsele kurvastajale - alati on olnud nii, et lapsed matku vanemad, mitte vastupidi. Sellega peab lihtsalt toime tulema. Ise armastan nii kohvi kui enese liigutamist, samas ei ütle vahel ära ka ebatervislikust mõnust - vein, sigaret ... ja jätame muu nimetamata. Suguvõsas on täitsa vanaks elatud. Olen nõus elama vanaks, kui kere korras ja mõistus enam vähem peas. Lastel ka toredam, kui vanamoor pikemalt vastu peab.
DeleteMa kohe nüüd huvi pärast vaatasin, mis mu uus kell mu VO2Maxiks pakub - 39. Superior. Arvestades, et ma teen 0 vastupidavustrenni, siis tundub, et pole vaja tehagi.
ReplyDeleteMa ise olen nende tabelite (mis üsna sarnased) üle veidi hämmastunud. Numbrid tunduvad natu madalad, sest ilma igasuguse vastupidavustrennita alustasin 43 pealt, mis tol ajal oli "superior" piiri peal. Ei teagi kas geneetilised eeldused superior või lihtsalt taustsüsteem (keskmise kodaniku vorm) nii madal.
DeleteKunagi vanasti mu blogis me Kauriga rääkisime teemal, et VO2Max on põhimõtteliselt kaasasündinud ja seda muuta on pea võimatu, aga ma ei viitsi seda postitust enam otsida.
DeleteVäidetavalt baasnumber kaasasündinud kuid muuta on võimalik teatud piirides nii üles kui allapoole. Artikli väitel umbes 20%, mida kinnitab ka minu kogemus. Vananedes langeb tasapisi.
Delete"Kestvusalades, nagu minu arust ka paljudes teistes, pole võimalik ilma geneetilise eelsoodumuseta tippu jõuda, ükskõik palju treenida."
ReplyDeleteMhmh. Ja mitte ainult kestvusalades.
Ma lugesin miskit uuringut (enam ei mäleta kus täpselt, sest sellest on jube palju aega möödas), kus pmselt selgus, et geneetiline eelsoodumus teeb raskele tööle ikkagi pähe ehkki meile üritatakse vastupidist seletada (kõik see no pain, no gain suhtumine jms). Nt Michael Jordan, Usain Bolt ja Michael Phelps olid kõik oma ala jaoks väga tugeva geneetilise eelsoodumusega. Eks nad muidugi treenisid ja tegid tööd ka. Ilma eelsoodumuseta tüüp, kes teeb sama palju või isegi rohkem trenni ja toitub õigesti, ei saavuta samu tulemusi.
Eks järjepidevus ja visadus aitavad paremaks saada aga mingil hetkel tuleb piir ette.
Täpselt nii. Ma võin teha samapalju ja samamoodi trenni nagu Eliud Kipchoge, aga ma ei hakka iialgi elus jooksma maratoni alla kahe tunni. Siiani pole veel keegi teine peale Kipchoge ka jooksnud, nii et viga pole minus.
DeleteAbsoluutselt nõus.
DeleteAa ja kohvihoolikuna on mul küll hiiglama hea meel neid artikleid lugeda. Ma teadsin Alzheimeri ja Parkinsoni kohta ainult seni. Ülejäänud kasutegurid on uudiseks.
ReplyDeleteJuhhei! Lähen kohe panen uue kannutäie tulele! :D
:D mulle ka meeldis see info, tavaliselt kiputakse ikka rääkima kohvijoomise miinuspooltest. Pealegi on kohvi joomisega alustamine hulka mugavam kui igahommikuse jooksmisega :P Ise limpsin õhtukohvikruusitäit momendil.
Delete