Inimaju kallutatusest

Kesse triibuline metsas krabistab???

Juttu tuleb pool sajandit vanast uurimustööst, milles Tversky ja Kahneman näitasid ilmekalt inimaju puudulikku informatsioonitöötluse oskust. Evolutsioon on tohutult aeglasem kui inimühiskonna ja tehnoloogia areng. Sisuliselt oleme äsja puu otsast alla tulnud kuid meie mõttemaailm on paljuski puu otsa jäänud. Siit tuleneb suur hulk tänapäeva ühiskonna probleeme, kuid selle mõistmine ja oskuslik ärakasutamine annab tohutuid eeliseid nende ees, kes ei taha tunnistada inimaju piiratust.

😱APPI pesuKARU ... oleks pidanud plehku panema!

Inimese mõtlemine jagatakse laias laastus kahte kategooriasse: kiire ja intuitiivne ning aeglane ja ratsionaalne. Esimene ei nõua erilist pingutust kuna seotud kaasasündinud instinktidega, otsuse langetame automaatselt murdosa sekundiga ilma pikemalt mõtlemata. Teine nõuab mentaalset pingutust keeruliste probleemide analüüsil, paratamatult aeglasem.

Inimesed kipuvad valdavalt langetama otsuseid kasutades esimest meetodit, hinnanguliselt lausa 95% juhtudest isegi kui piisavalt aega ratsionaalseks analüüsiks. Mõtlemine on üks tülikas ja aega nõudev tegevus😜 

Miks me siis ei viitsi mõelda - evolutsioon on lühike vastus. Koopainimese puhul töötas kiire instinktiivne mõtlemine ideaalselt, aegaviitev analüütiline kuklakratsimine oli ellujäämise puhul pigem takistuseks. Kui arvasid kuulvat koopakaru ragistamist võsas ja nägid silmanurgast midagi suurt ning karvast oli mõistlik plehku panna mitte maha istuda ja mõtlema hakata kas loom ikka on akuutseks ohuks piisavalt lähedal või ise ligi hiilida veendumaks on see üldse karu. Ettevaatlikkuse poole eksimine ei maksnud midagi, uudishimulikkus sai hoobilt karistatud. Sihukesed geenid sõeluti välja, nende kandjad lõpetasid mõmmi kõhus.

Paraku põhjustab instinktiivne ja kiire läbimõtlemata otsuste langetamine tänapäeva ühiskonnas palju probleeme, eriti muidugi inimestele, kes ei oska või taha tunnistada, et nende aju pole sugugi objektiivne. Järgnevalt loetleks mõned tuvastatud kognitiivsed eelarvamused koos lühikeste näidetega:

1. Ankurdamise efekt: Esmase info ületähtsustamine otsuste tegemisel. Näide: Autokaupmees määrab kõrge esialgse hinna, mis teeb järgnevad madalamad hinnad mõistlikumaks.

2. Kättesaadavuse heuristika: Ülemäärase tähtsuse omistamine sensatsioonilisele ja kergesti kättesaadavale teabele. Näide: Uudis lennuõnnetusest paneb lennureisi ohtlikkust ülehindama.

3. Kinnituskalduvus: Kalduvus otsida, ülehinnata, eelistada ja mäletada teavet, mis kinnitab eelarvamusi. Näide: Inimene usub, et vasakukäelised inimesed on loomingulisemad, ja pöörab rohkem tähelepanu juhtumitele, mis seda uskumust toetavad.

4. Tagantjärele tarkuse eelarvamus: Kalduvus näha juba juhtunud sündmusi etteaimatavamana kui need tegelikult olid. Näide: Pärast spordimängu väidab fänn, et teadis kogu aeg, et tema meeskond võidab.

5. Liigse enesekindluse eelarvamus: Kui kellegi enesekindlus oma võimete või teadmiste osas on tegelikust suurem. Näide: 90% autojuhtidest on veendunud, et nad on keskmisest paremad autojuhid.

6. Esitlusheuristika: Sündmuse tõenäosuse hindamine, võrreldes seda olemasoleva prototüübiga mõtteis. Näide: Vaikse, raamatut armastava inimese eeldamine raamatukoguhoidjana, mitte müügiesindajana.

7. Vastuseis muutustele: Eelistus praeguse olukorra säilitamisele, vastupanu muutusele. Näide: Inimene jääb oma praeguse telefonipaketi juurde, kuigi saadaval on parem variant.

8. Ekslikkuse eiramine (seotud vastuseisuga muutustele): Jätkamine ebaratsionaalse käitumise või ettevõtmisega varasemate investeeringute (aeg, raha, pingutus) tõttu. Näide: Halva filmi vaatamise jätkamine, sest pileti eest on juba makstud.

9. Kahju ülehindamine kasuga võrreldes: Kalduvus eelistada kahjude vältimist, mitte samaväärsete kasude saavutamist. Näide: $100 investeeringu puhul häirib võimalus kaotada $50 rohkem kui rõõmustab võimalus $50 võita. Tundub, et kaotad poole kuid võidad vaid kolmandiku kuna võrdled automaatselt erinevate taustadega.

10. Emotsioonikallutatus: Otsuste tegemine emotsioonide või kõhutunde alusel. Näide: Restorani valimine, sest see tundub hubane ja meeldiv, ilma et otsustaksid menüü või arvustuste põhjal.

11. Planeerimisoptimism: Pidevalt alahindame aega, mis kulub mingi ülesande sooritamiseks, ei oska ette näha takistusi ja ülehindame enda osavust. Näide: Hommikul tööle minnes läheb lõpus kiirustamiseks, sest üks või teine tegevus võtab ootamatult palju aega.

12. Taustsüsteemi efekt: Informatsiooni hindamine sõltuvalt taustast milles ja kuidas seda esitatakse. Näide: 90% rasvavaba tundub palju ahvatlevam kui 10% rasvasisaldusega. 

13. Oleviku efekt: Dramaatiliselt ülehindame momendi mõnu ja valu võrreldes tuleviku kasude või kahjudega - üks põhilisi prokrastineerimise põhjuseid. Näide: Trenni tegema või dieeti pidama hakkan homme mitte täna.

Kas tuleb tuttav ette😉 Minule igatahes küll, ja ehkki tean neid on õige keeruline kaasasündinud aju kallutatusele vastu seista. Sest isegi kui tean, et käitun selles või teises olukorras valesti ja ebaratsionaalselt pakub ajuke kohe hulga mugavaid vabandusi: "Ega maailm sellest otsa saa", "Võin endale seda lubada", "Teised teevad ka nii", "Ega see üks pits meest tapa", "Küll pärast lahendan", Homme on ka päev", "Ega töö pole jänes, et eest ära jookseb" ... jne ...

Samas sosistas pisike kuradike kõrva kokkuvõtliku lõpulause: Vaimse tervise huvides on kasulik vahepeal ebaratsionaalne olla, peaasi kui osata pohhuismi ja ratsionaalsuse vahel tasakaalu hoida😛 Või mis teie arvate?

Näide prokrastineerimise ja ratsionaalsuse tasakaalust:

Nüüd kümne ajal õhtupimedas koeraga jalutama, ehkki kuidagi ei viitsi kui juba soe hommikumantel seljas. Paraku ratsionaalne mõtlemine kinnitab, et loomaga novembrikuu uduvihmas lonkimine lihtsam võrreldes öösel ärkamise või hiljem loigu ning julga koristamisega.

P.S. Kui keegi erialase haridusega või muidu tark siis vabandan vaba tõlke ja ise väljapakutud terminite pärast - ei viitsinud vaeva näha, leidmaks korrektseid eestikeelseid vasteid.