Ahv USA presidendina video avakaadris on täiesti juhuslik ehkki igati sobiv kokkusattumus, eriti kui võtta arvesse Trumpi viimaseid avaldusi DeepSeek teemal ja ähvardust Taiwani kiipidele kuni 100% tollimaks peale panna - kõige efektiivsem meetod suunamaks USA tehnoloogilisele mahajäämusele võrreldes Hiinaga.
Inglise valdamise puhul soovitan videot vaadata, kuid allpool annan kokkuvõtte põhipunktidest, mis proovib vastata küsimusele: miks isegi targad inimesed käituvad vahel väga rumalasti. Rumaluse teooria on eriti päevakajaline praegusel ajal: selgitab nii venemaal kui USA's toimuvat (samuti mõningaid aspekte Eesti poliitikas) ja üldse kogu maailmas viimasel ajal vallandunud massilise rumaluse tsunamit. Aja kokkuhoiu mõttes rakendasin AI'd: NoteGPT'ga tehtud video kokkuvõtte lasin Copilotil eesti keelde ümber tõlkida, lisaks kübe endapoolset keelelist viimistlemist. Tegelt ikka täiesti ulmeline kui palju lihtsamaks tehisaru on elu muutnud kui vaid julged seda kasutada. Justnimelt julged, sest oskusi pole sisuliselt enam vaja. Järgneb video kokkuvõte:
Kas olete kunagi mõelnud, miks inimesed eiravad iseenesestmõistetavaid tõdesid isegi siis, kui faktid neid selgelt toetavad, või miks tehakse poliitilisi otsuseid, mis on ilmselgelt valed ja kahjustavad kõiki? Usun, et enamik meist on endale vähemalt korra neid küsimusi esitanud. Selliste küsimuste põhjus seisneb asjaolus, et puutume nende nähtustega igapäevaselt kokku ja need mõjutavad meid kõiki. Aga kuidas on see üldse nii kaugele jõudnud ja mis kõige tähtsam - mida saab teha, et selliseid arenguid peatada?
Üks mees, kes nende küsimustega süvitsi tegeles, oli Dietrich Bonhoeffer. Ta oli teoloog, pastor ja vastupanuvõitleja Saksamaal kes mõistis, et rumalus ei ole pelgalt intellektuaalne probleem, vaid eelkõige moraalne ja sotsiaalne. Teise maailmasõja kõrghetkel 1943, arreteeriti Bonhoeffer osalemise eest vastupanuliikumises. Vangistuses olles mõtiskles mees, kuidas Saksamaal selline olukord tekkida sai. Ta küsis endalt, kuidas oli võimalik, et luuletajate ja mõtlejate maa oli muutunud argpükside ja kurjategijate ühiskonnaks.
Bonhoefferi tähelepanekud tollal ei olnud üksikjuhtumid - avastatud mehhanismid mitte ainult ei kujundanud tema ajastut, vaid on hirmutavalt aktuaalsed ka praegu. Vaadates tänapäeva maailma, mõistame kui olulised on Bonhoefferi tähelepanekud jätkuvalt. Valeuudised, vandenõuteooriad ja pime truudus populistidele - kõik need nähtused näitavad, kui ohtlikud on võimu ja rumaluse kombinatsioonid. Oleme tunnistajaks, kuidas desinformatsiooni kasutatakse strateegiliselt poliitilise võimu kindlustamiseks, ühiskondade lõhestamiseks ja kriitilise mõtlemise mahasurumiseks. Inimesed eiravad iseenesestmõistetavaid tõdesid või lasevad end mõjutada võimustruktuuridest ja grupidünaamikast, nagu nad tegid Bonhoefferi ajal.
Seega ei ole tema sõnad mitte ainult sügav hoiatus, vaid ka üleskutse meile kõigile olla valvsad, võtta vastutus ja seista vapralt nende arengute vastu. Rumalus, mida Bonhoeffer kirjeldas, ei ole mineviku reliikvia - see on väga reaalne oht, mis ohustab meie tulevikku. Aga mida täpselt mõtles Bonhoeffer, kui ta rääkis rumalusest?
Vangistuses olles töötas mees välja teooria, mis selgitas, kuidas rumalus kujuneb ühiskondades, miks on nii ohtlik ja miks on seda isegi raskem ületada kui pahatahtlikkust. Ta ei piirdunud vaid nendele küsimustele vastamisega püüdes mõista, mida saab rumaluse vastu teha. Aga kõigepealt, kuidas täpselt rumaluse teooria töötab ja miks on see nii keskne meie maailma mõistmiseks?
Bonhoefferi jaoks ei olnud rumalus intelligentsuse või hariduse puudumine, vaid pigem mingi vaimne tõkend, mis takistab inimestel kriitiliselt mõelda ja iseseisvalt tegutseda. See vaimne blokk muutub eriti ohtlikuks võimu kuritarvitamise ja grupisurve ajal, kui inimesed loovutavad vastutuse võimudele või enamusele. Bonhoeffer mõistis, et rumalus ei ole pelgalt isiklik probleem, vaid eelkõige sotsiaalne nähtus, mida mõjutavad välised tegurid, nagu propaganda, hirm ja ideoloogia.
Rumalus tekib eriti seal, kus inimesed loobuvad oma kriitilise ja iseseisva mõtlemise võimest, olgu see siis hirmust, mugavusest või grupikuuluvuse soovist. Need mehhanismid halvavad mõistust ja muudavad inimesed manipulatsioonidele vastuvõtlikumaks. Mis veelgi enam, rumalus on eriti ohtlik, kuna see toimib sageli alateadlikult - inimesed, kes tegutsevad rumalalt, usuvad sageli, et neil on õigus, kaitstes oma seisukohti seda kirglikumalt. See muudab rumaluse jõuks, mida on äärmiselt raske võita.
Oma kuulsates vanglast saadetud kirjades väitis Bonhoeffer, et rumalus on headuse suurem vaenlane kui kurjus. Kui me saame kurjuse vastu protestida ja võidelda, oleme rumaluse vastu praktiliselt jõuetud. Ei protestid ega jõu kasutamine mõjuta seda - isegi mõistus osutub kasutuks, sest rumalus triumfeerib selle üle. Teiseks oluliseks aspektiks mis muudab rumaluse eriti ohtlikuks on ühendamine võimuga. Bonhoeffer täheldas, et üksikisikud grupis või autoritaarsete juhtide mõju all muutuvad vastuvõtlikumaks rumalusele. Rahvahulk annab neile turvatunde, samas kui vastutus nende tegude eest kandub grupile või selle juhtkonnale. See seletab, miks inimesed on valmis eirama iseenesestmõistetavaid tõdesid ja toetama katastroofilisi otsuseid, eriti autoritaarsetes süsteemides, kus rumalust tahtlikult kultiveeritakse, kuna kuulekus ja konformism tagavad võimu säilimise.
Bonhoefferi mõtisklused langevad kokku varasemate filosoofiliste vaadetega ja uuringutega, kuna juba iidsed filosoofid täheldasid, et inimesed on loomupäraselt sotsiaalsed olendid. Just see sotsiaalsus on rumaluse alus. Rumalus on oma olemuselt grupifenomen – üksikisik võib käituda rumalalt ilma, et see mõjutaks tervikut, kuid kui kogu grupp käitub rumalalt, mõjutab see sügavalt üksikisikuid ja võimendab üldist mõju. Lisaks on inimese loomus jäänud läbi aastatuhandete suures osas muutumatuks; teatud mentaalsed protsessid ulatuvad tagasi miljonite aastate taha, mil algelised ajud alles hakkasid arenema.
Selle aja jooksul tekkisid arvukad kohastumised aitamaks inimestel oma keskkonnas navigeerida nagu näiteks kalduvus järgida karja. Selle tulemusena usuvad paljud inimesed, et olukordades, kus neil puudub piisav informatsioon, on kõige ohutum valik teha seda mida teised. Kahjuks tegu eksliku eeldusega, mis tihtipeale ei anna parimaid tulemusi. Tegelikult on karjakäitumine üks peamisi rumaluse põhjustajaid, mida kinnitavad arvukad teaduslikud uuringud.
Üks murranguline ja laialdaselt tunnustatud eksperiment sotsiaalse konformismi kohta viidi läbi sotsiaalpsühholoog Solomon Asch'i poolt 1951. aastal. Asch'i konformismieksperiment uuris, mil määral inimesed kohanduvad grupi arvamustega, isegi kui need arvamused on ilmselgelt valed. Eksperimendi ülesehitus hõlmas toas koos istuvaid osalejaid, kellest mõned mängisid salaja eksperimentaatoriga kokku. Osalejatel paluti sooritada lihtsaid visuaalseid ülesandeid, nagu joonte pikkuste võrdlemine. Kokuumängija andsid tahtlikult valesid vastuseid, hindamaks kas tegelikud osalejad kohanduvad grupi ilmselgelt valede järeldustega.
Tulemused olid nii šokeerivad kui ka sügavalt paljastavad, pakkudes teadmisi rumaluse juurdumise kohta. Uuring näitas, et umbes 75% osalejatest kohandus grupiga vähemalt ühe korra, andes teadlikult valesid vastuseid. Keskmiselt kohandus umbes kolmandik osalejatest grupiga, isegi kui vastus oli ilmselgelt vale. See eksperiment illustreerib täiuslikult Bonhoefferi kirjeldatud mehhanisme, mis näitab mitte ainult inimeste kohandumist enamusega, vaid sageli ka oma arvamustest loobumist, vältimaks konflikte ja sotsiaalset tõrjutust. Lisaks demonstreerib eksperiment, kuidas grupi surve võib halvata meele ja suruda maha iseseisva mõtlemise, mis on Bonhoefferi rumaluse teooria keskne punkt.
Siiski, nagu varem lühidalt mainitud, ei olnud Bonhoefferi teooria ainult rumaluse tekkimise selgitamine; ta püüdis uurida ka, mida saaks teha selle vastu võitlemiseks. Järelduseks, et rumalust ei saa ületada lihtsalt hariduse või mõistuse abil. Lisaks on vaja sügavaid sisemisi muutusi, nagu julgus, vastutustunne ja võime mõelda iseseisvalt ning kriitiliselt. Aga kuidas saab seda saavutada tänapäeva maailmas, mis on täis valeuudiseid, vandenõuteooriaid ja manipulatsioone? Ja mida saame teha üksikisikutena, et rumalusega võidelda?
Esimene ja oluline samm on kriitilise mõtlemise edendamine nii endas kui ka teistes. See tähendab teabe kahtluse alla seadmist enne selle vastuvõtmist või jagamist. Otsige usaldusväärseid allikaid ja kontrollige väiteid, selle asemel et neid kriitikavabalt omaks võtta. Teine võtmeaspekt on vastutuse võtmine – tunnistage, et teie tegevusel või tegevusetusel on tagajärjed. Vältige juhindumist grupisurvest või enamuse arvamusest ning tehke teadlikke otsuseid, mis põhinevad faktidel ja väärtustel. Julgus seista oma uskumuste eest, eriti ebapopulaarsete puhul, on hädavajalik, võitlemaks rumaluse ja selle kahjulike mõjude vastu.
Kolmas kriitiline aspekt on iseseisev mõtlemine – ärge pimesi usaldage autoriteete ja hoiduge laskmast end mõjutada trendidest või enamuse arvamusest. Ainult need, kes mõtlevad iseseisvalt, saavad vältida manipuleerimist. Bonhoeffer mõistis, et see ei ole lihtne ülesanne, kuid ta uskus kindlalt, et meil kõigil on võime murda rumaluse tsüklit, leides julgust mõelda kriitiliselt, võtta vastutust ja tegutseda iseseisvalt. Lõplik küsimus on: kas olete valmis näitama seda julgust?
Olen nüüd õhtu jooksul jälginud AI uudiste tulva nagu põnevusfilmi ja üritanud sotti saada mis tegelikult toimub. Kas vaal on ikka nii suur kui paistab? Kas absoluutse ühe firma päevase marketcap kaotuse (465 miljardit USD) rekordi teinud NVIDIA langus pole mitte massiivne ülereageerimine. Absoluutne enamus on veendunud, et ameeriklaste AI alasele ülemvõimule on tulnud lõpp, osa siiski kahtlevad juhtides tähelepanu teatud aspektidele, mõned peavad kogu paanikat osavate finantsmanipulaatorite vandenõuks teenimaks üüratuid kasumeid. Loomulikult ei mõista mina ega ilmselt keegi teine momendil kogu mängu sisu, aga tahaks jagada kahte momenti, millest ühele juhtis tähelepanu mu kaasa ja teisest räägib CSIS AI keskuse juht Gregory Allen oma intervjuus Bloombrgile.
Kallis kaasa nimelt tuletas meelde aegade hämaruses toimunud sarnaseid juhtumeid tarkvara vallas. Windowse, IOS ja Linuxi konkurentsi ning Microsoft Office ja Open Office kasutamist. Kui Windows, IOS ja Microsoft Office olid tasulised ning nende kasutamise eest peavad nii tavakodanikud kuid eriti firmad kena kopika maksma on praktiliselt võrdväärsed Linux ja Open Office tasuta vabavara. Miks siis ei läinud esimesed pankrotti, ons inimesed raha peale kurjad, et nõus maksma teenuse eest, mida mujal tasuta pakutakse. Trikk muidugi selles, et tasulised variandid pakuvad oluliselt paremat tugiteenust ning turvalisust ning vastutavad selle eest. Firmadel palju kindlam neid kasutada ja kaasnevad kulud klientide selga edasi kanda. Linux ja Openoffice jäid arvutientusiastide kasutada.
Gregory Allen üritab selgitada praeguse olukorra tagamaid. Nimelt polevat DeepSeek saavutused asjatundjatele eriti suureks üllatuseks, ehkki hiinlased on kahtlemata äärmiselt osavalt ameeriklaste AI alase uurimistöö alusmüürile suutnud suht minimaalsete vahenditega vägagi muljetavaldava ehitise püstitada. Eriti üllatav seoses faktiga, et väidetavalt kasutavad põlvkonna jagu vanemaid kiipe kui ameeriklased. Allen juhib tähelepanu Jevonsi paradoksile mis väidab, et mingi tehnoloogia odavnemine viib tihtipeale selle oluliselt laiemale kasutamisele mistõttu kokkuvõttes kulutatakse raha ikkagi rohkem. AI puhul on muidugi suhted üüratud, näis kas paradoks peab. Teise momendina tõi ta välja asjaolu, et tänu opensource koodile saavad ameeriklaste firmad kõiki hiinlaste uuendusi takistusteta kopeerida aga seoses riistvara ekspordi piirangutega on hiinlased tõsises händikäp seisus. Paradoksaalselt saavutasid nad võimsa efektiivsuse tõusu just tänu piirangutele, sest olid sunnitud minema innovatsiooni mitte kopeermise teele.
Veidi tausta ja juhend kuidas DeepSeek enda arvutisse installida 18:35 videol
Kui Bloombergi intervjuu põhjal jäi mulje, et peaks tormama NVIDIA aktsiaid ostma siis mina manitseks vaoshoitusele. Praegune seis pole sarnane koroona aegse naftahinna langusele, kui mingi muu lahendus peale naftahinna tõusu polnud lihtsalt võimalik kui just tsivilisatsiooni kokkukukkumine välja jätta, mille puhul poleks niikuinii vahet olnud. Matt Wolfe räägib ülaloleval videol lühidalt taustast ja annab ka juhiseid kuidas igaüks võib ise DeepSeek tehisaru kasutada, meetodeid on mitu: logi sisse nende veebilehel, kasuta läbi Groki või isegi laadi maha enda arvutile (videos juhend alates 15'st minutist). Tavakasutaja arvutil (soovitavalt võimsa GPU'ga) sellisel tasemel tehisaru kasutamine on minu arust väga kõva sõna. Kohe tekivad küsimused, kui palju ja milline kontrollimehhanism on sisse ehitatud, et seda ei saaks kurjalt kasutada??? Programm ju töötab autonoomselt netist väljas, ehk siis välispidist kontrolli pole ja tänu open source koodile saavad osavad vennad igatsugu piirangud maha võtta!
Tegelikult üllatav, et turgudel võttis nii kaua aega reageerimiseks. DeepSeek R1 tuli avalikult open-source välja juba pea nädal tagasi andes võimaluse üldsusel nende AI võimekust katsetada. Mis tähendab, et valdkonna siseselt pidi see info juba mõnda aega tagasi teada olema. Kui turule saabub firma, kes 10 korda odavamalt pakub sama teenust võrreldes senisega on selge, et ülejäänud firmade aktsiad kukuvad kividena. Selle mõistmiseks pole vaja olla ei raketiteadlane ega börsimaakler. Iga taksojuht või koduperenaine mõistab loogikat, et kui tema konkurent pakub 10 korda väiksemate kuludega sama sõitu või lõunat perele on jama majas. "Aktsiad" klientide või pere silmis langevad, konkurentsis püsimiseks tuleb kiirelt miskit kardinaalset ette võtta.
NVIDIA kukkus 15% esmaspäeva lõunaks
Minu ainus seletus nii pikale reageerimisajale on tehnikaasjatundjate keeldumine uskumast sellise arengu võimalikkusesse. Ilmselt eeldati mingit sorti petuskeemi - tundub ju lihtsalt võimatu, et mingi suht tundmatu firma tuleb turule produktiga, millega ühe matsuga ollakse võrdväärne megasuurte tegijatega, kelle eelarved sadadesse miljarditesse või isegi triljonitesse ulatuvad. Nädalavahetuse jooksul mängisid ja katsetasid DeepSeek R1 kõik endast lugupidavad AI profid. Nende hinnangu tulemus avaldus näitlikult esmaspäeva hommiku tehnoloogiaturul suurte ameerika tehnoloogiahiidude rohkem kui 10%'ses languses.
Mis saab edasi??? Tavaliselt nagu ikka reageerib turg alguses üle ning natukese aja pärast loksub olukord uude suht stabiilsesse asendisse. Seekord aga ei pruugi minna tavastsenaariumide järgi, sest muutused ja nende tagajärjed on äärmiselt raskelt ette ennustatavad. Riistvara tootjate nagu Nvidia, AMD, Arm, ... pärast ma eriti ei muretseks, sest nii või teisiti läheb nende protsessoreid ikka vaja - isegi AI ei ela ainult õhust ja armastusest. Neist lihtsalt lasti ülemäärane õhk ühe pauguga välja - aktsiate hind liigub mõne päeva jooksul uude madalamasse ja tegelikkusele rohkem vastavale stabiilsemale tasemele. AI tarkvarale panustavate firmade olukord on hoopis volatiilsem ja sõltub väga palju sellest kui kiiresti nad suudavad muutustega kohaneda ja enda AI'd edasi arendada. Võimalik pankrottide ja ülevõtmiste laine, sest absoluutne enamus neist töötavad kahjumlikult nagu alati uutel aladel olnud - kasum kusagil kauges tulevikus, tingimusel, et sinna jõutakse.
Hoidke mütsist kinni, see ameerika mägede ralli võib ka kangematel vendadel pulsi kõrgeks ajada kui olete tehnoloogia aktsiatesse panustanud. Samas peale tormi tuleb vaikus ja päikesepaiste tagasi, lihtsalt me ei tea kaua torm kestab ja millisele tasemele meie saarekese rannas meri jääb.
Viimase paari nädala jooksul on sellest teemast ja võimalikust tööturu katastroofist netis päris palju juttu olnud. Mind ärgitas lisaks programmeerimise automatiseerimisele ja robotite kiirele arengule kirjutama ka Maarja hiljutine postitus. Kui mul oleks koolimineku eas lapsed, kuhu üritaksin nende huvi suunata lootes, et tegu perspektiivika tegevusvaldkonnaga. Eeldades, et lapsed ka ülikooli läbivad, peaks suutma tehnoloogia ja ühiskonna arengut umbes 20 aastat ette ennustada. Käesolevat muutuste kiirust jälgides tundub täiesti lootusetu. Alles tundus arvuti eriala üks kõige perspektiivikamaid üldse, ja isegi momendil võivad AI'ga tegelevad tarkvara insenerid küsida müstilisi palgasummasid, aga ...
Paraku ei pruugi see lust ja lillepidu kaua kesta, sest need tarkpead saevad oksa millel istuvad. Kuuldavasti otsivad kolmanda neljanda aasta arvutiteaduse tudengid aktiivselt uusi suundi, tehnoloogia arengu eesliinil olles mõistavad nemad kõige paremini tehisaru saabumisega seotud muutuste kiirust ja ulatust. Järjest keerulisemad programmeerimisülesanded on jõukohased AI'le jätmata suurt midagi kogemusteta tööturule sisenevatele verivärsketele tarkvara inseneridele. Mitmed tehnoloogiahiiud on juba teatanud vastavate ametikohtade koondamisest ja värbamise peatamisest.
Nagu OpenAI pealik Sam Altman ütles on eesmärgiks tarkvara inseneride ja arendajate, ning edaspidi ka selle ala teadlaste töö automatiseerimine AI agentidega. Tekib positiivne tagasiside: AI agendid arendavad tarkvara luues järjest võimsamaid AI agente ... See protsess pidavat juba toimima tema firmas, esialgu küll inimsekkumisega ja suhteliselt aeglaselt, kuid järjest kiirenevas tempos. OpenAI CPO Kevin Weil kirjeldas intervjuus Wall Street Journalile arengu kiirust väga konkreetsete näidetega: GPT-3 arendusest GPT-4'ni kulus 18 kuud, O1'st O3'ni vaid kolm kuud. AI alase uurimistöö kiirus ja efektiivsus on tohutult kasvanud kuna järgneva AI mudeli loomiseks kasutatakse eelnevat mudelit.
Kui O1 preview oli vastavate testide põhjal programmeerimise taseme poolest umbes miljoninda inimese tasemel, siis O1 umbes tuhandenda ja O3 juba 175'da programmeerija tasemel. Maailma parimad 200 programmeerijat võivad küsida vägagi soolast palka. Kui need saab asendada ööpäev läbi väsimata ja palju kiiremini töötavate AI programmidega hakkab ka paljudel kogenud tarkvara inseneridel tööga kitsas käes olema. AI agentide juures on erinevalt robotitest suureks eeliseks, et neid pole vaja füüsiliselt ehitada, piisab hiireklikiga just nii mitme koopia tellimisest kui vaja. Pluss kliendi erinõetele vastav treenimine. Sama nagu praegu tavalise tarkvaraga, ostad lihtsalt sobiva hulga litsentse. Praegu veel tegelevad inimesed kvaliteedikontrolliga aga ka seda saab automatiseerida. Kui nii edasi läheb piisab peagi vaid üldiseid strateegilisi suundi määravast direktorite nõukogust ja ma ei imestaks kui sealgi "istub" mõnes toolis AI. Intellekt läheb järjest odavamaks.
Tekib küsimus, millised erialad on LÄHITULEVIKUS kõige ohustatumad ja millised perspektiivikad, ehk mida AI või robotite poolt keerulisem või liiga kulukas üle võtta.
Arvamusi on mitmesuguseid aga üldiselt pakutakse viieks kõige lootusetumaks:
1. Andmesisestus ja töötlus (finantsanalüüs, raamatupidajad, meditsiiniline diagnoos)
2. Klienditeenindus
3. Liinitöölised
4. Transport ja logistika
5. Müügimehed
Kõik need alad on juba praegu seoses automatiseerimisega tugevas languses.
Vähemohustatud erialad LÄHITULEVIKUS on seotud otseselt inimese kvalitatiivsete omadustega, mida raskem kuid mitte võimatu modelleerida nagu loovus ja empaatia.
1. Loovinimesed (kunstnikud, muusikud, meelelahutajad, sportlased). Paraku võivad nad muutuda moodsa aja nishikaupu tootvaiks ja nishimaitset rahuldavateks omavahel halastamatult konkureerivateks käsitöölisteks.
2. Arstid, õed, sotsiaaltöötajad. AI võib siiski peagi paljusid arste ja robotid õdesid ning sotstöötajaid asendada, empaatiat saab tarkvaraliselt simuleerida.
3. Õpetajad ja koolitajad. Väidetakse, et inimese oskus õpetada kriitilist mõtlemist ja sotsiaalseid oskusi on asendamatu. Vaadates laialt levivat harimatust ja sotsiaalsete oskuste puudust kahtlen selles sügavalt.
4. Torumehed, mehhaanikud, elektrikud, puusepad ...Äärmiselt varieeruvaid ja keerulisi manuaalseid oskusi nõudvaid töid on raske automatiseerida või vähemalt esialgu teha seda mõistliku hinnaga.
5. Poliitiline ja äri juhtimine, mis nõuab väga laiahaardelist ühiskonna mõistmist, inimgruppide vastuoluliste huvidega arvestamist, strateegilist planeerimist ja muutuva olukorraga kohanemist. Tänapäeval ringi vaadates tekib kuri kahtlus, et nii mõnedki totrused ja lausa katastroofilised lollused jäänuks riigijuhtide tasemel tegemata olnuks isegi suht lihtlabased robotid kapteni ametis.
Panite ehk tähele, et ei tarkvara ega riistvara insenere ega arendajaid pole kummaski nimekirjas. Arvan põhjuseks olevat eelkõige suurt ebakindlust kui kiiresti AI areneb ja ka seda, et võib tekkida hulk lähedalt seotud erialasid, milledele üleminekuks parimas positsioonis just arvutiinsenerid.
Mis mina arvan: Kokkuvõttes soovitaksin omandada võimalikult laiapõhjalisi praktilisi oskusi ja arendada kriitilist mõtlemist, loogikat ja põhjuslikkuse mõistmist. Need on oskused mis kuluvad alati ära. Konkreetset eriala pole mõtet isegi üritada pakkuda. Kergendustundega võin tõdeda, et mind tulevad tööturu mullistused ei puuduta, kui asi kisub jamaks lähen pensile ja asi ants.
P.S. Võib juhtuda, et kaob üldse vajadus mugavalt äraolemiseks tööd teha, siis pole ka vaja mingit ametit. Elame kenasti utoopias, tegeleme jõudu ja tahtmist mööda oma hobidega ning alko ja narkoudu pilvedes hõljuva hedonismiga. Mandume tasapisi muutudes AI'ga varustatud robotite poolt nunnutatavateks koduloomadeks😁
Hoiatuseks rõhutan kohe alguses, et tik-tok koha pealt olen täiesti süütu, mul pole kontot ja ainult paar korda olen kaasa moblast poolsunniviisiliselt pidanud mingit videolõiku vaatama. Huvi pole tundnud eelkõige seetõttu, et juba praegu liiga palju sotsiaalmeediat, mida ei viitsi hallata - milleks mulle veel ühte vaja. Mõtlesin, et äkki ongi just seepärast huvitav teha eksperiment ning jagada sekundaarsetest allikatest minuni jõudnud muljet ja küsida lugejailt, kes teemaga tuttavad, kui adekvaatne see paistab???
Põhimõtteliselt ei hakka kusagilt uurima tik-toki tegeliku olemuse, sisu või millegi muu seotu kohta, et oleksin puhas leht nagu vandekohtunik, kel puudub igasugune siseinfo, eelarvamused või kokkupuude süüdistatavaga. Kokkuvõtlikult väga kaugelt vaadates on mulle jäänud mulje, et tegu platvormiga, mis sarnaneb ehk kõige rohkem youtube lühivideotega (shorts). Sisu poolest lollide nägude tegemine peegli ees või niisama igavusest etlemine. Annan endale aru, et seal peab olema ka midagi muud. Raske uskuda, et ainult taoline värk miljoneid inimesi huvitaks. Paari päeva eest oli artikkel Delfis, millest selgus, et ka live võimalus olemas, kus inimesed end täie rauaga lolliks teevad - loen ja kratsin kukalt - nagu päriselt, kas see ongi populaarsuse põhjus???
Emailiga jagatakse ametlikku infi, Facebookiga suheldakse sõprade/sugulastega (no vähemalt vanurid nagu mina), Youtubes saab vaadata nii väga asjalikke harivaid kui meelelahutuslikke videosid, uudisteportaalidest saame uudiseid, ... milleks Tik-Tokki vaja??? Nii et kes kasutab, andke märku ja harige lolli, mis on see võluvesi, mis inimesi sinna meelitab. Kui suudate mind ära veenda, teen endalegi konto😉
Küsimus laiale ringile: Milline peekonit puudutav lause teie arust TikTokile kõige paremini sobiks?
Üldise arvamuse järgi on momendil USA käes juhtiv positsioon nii AI kui robootika alal. Kaugemalt vaadates ja laias raamis tundub tõepoolest nii olevat, kõik AI ja robootika suured tegijad ameeriklaste omanduses. Samas on teatava üllatusena tekkinud hulk väiksemaid idufirmasid, kelle saavutused mõlemal eelpoolmainitud alal pea võrdväärsed või isegi ületavad suurte näitajaid. Üheks põhiliseks AI potensiaali põhinäitajaks riistvara näol on andmepankade hulk ja võimsus - selle poolest ületab USA kõiki järgmisi konkurente kaasa arvatud Hiinat 10 kordselt. USA üritab edumaad hoida nii tehnoloogia ekspordi piirangute kui hiljuti käima pandud Stargate Projektiga. Andmepankades kasutatavate kiipide tootmises on absoluutne juhtpositsioon 70%'ga Taiwani käes, järgneb Korea 11%'ga ning USA ja Hiina kumbki 8%'ga. Mõni ime, et nii USA kui Hiina ihuvad hammast Taiwani peale.
Kummalisel kombel on hiinlaste vastus olnud ootamatu, tsentraliseeritud riikliku programmi (mis ka kindlasti eksisteerib) asemel üles kerkinud suht väikesed firmad, kes pakuvad USA suurtele tehniliste näitajate poolest konkurentsi lüües hinnaga ameeriklastel jalad alt. Mõne aasta tagune aasta paariga mõõdetav eelis on kahanenud pea olematuks. Kahtlemata mängib oma osa tehnoloogiline spionaazh ja lihtlabane vargus, mis võimaldab sama tulemust palju odavamalt saavutada. Samas möödumiseks on vaja uusi ideid ja võimsusi nii riistvara, tarkvara kui talendi osas.
Nii DeepSeek AI arenduses kui robotifirmad Unitree ja DeepRobotics suudavad pea sama teenust või toodangut pakkuda ligi 10 korda odavamalt. Sellises olukorras kostab Trumpi kavandatud 10% toll Hiina kaupadele tühine. Pealegi kui füüsiliste objektide eksport on lihtsalt kontrollitav siis tarkvara liikumisel väga raske silma peal hoida. DeepSeek puhul on märkimisväärne oluliselt väiksema arvutusvõimsusega praktiliselt sama tulemuse saavutamine, mis OpenAI O1'ga. Saab vaid tähendada, AI algoritmide oluliselt kõrgemat efektiivsust. DeepSeek R1 + Nvidia mini AI supercomputer + UniTree robokoer = midagi hirmuäratavalt põnevat.
See postitus tuli kuidagi väga videokeskne aga kuidas ma saan jätta jagamata oma vaimustust robotite ülikiirest arengust. Muidugi tuleb võtta youtube või tiktoki videosid skeptiliselt ja allikaid ning andmeid kontrollida veendumaks, kas tegu ehtsa roboti või AI abil kokku keevitatud libavideoga. Kõige alumine video (ehkki veidi kohmakas) illustreerib päris hästi üht võimalikku võltsingu tootmise meetodit.
Täna öösel oli meil selle aasta rekordkülm, hommikul kutsikut välja lastes näitas -19°C, tuulefaktoriga lausa -28. Loom sibas kiirelt aeda, paraku jäi oma hädade õiendamisega hätta. Lumi nii külm, et kuts tõstis vaheldumisi kõiki jalgu, aga kuda sa pissid kui üle paari sekundi ei saa jalga maas hoida. Lõpuks lahendas poiss probleemi moodsalt ning veidi häbenedes kükitas nagu muidu koerapreilidel kombeks. Number kahega sai tavalise kümneminutise sobiva koha otsimise asemel kümne sekundiga hakkama. Eks eelmisel õhtul kinnihoitu nõudis kibekiiret väljundit, aurav tulemus läks vaarikate väetiseks.
Eile enne tööle jõudmist poest läbi astudes avastasin, et olen mobla maha unustanud. Mis tähendas, et olin ilma kogu oma identiteedist omamata ligipääsu finantsvahendeile. Hea, et avastasin enne kassasappa jõudmist, polnud jõudnud suurt miskit korvi laduda. Tööl ootas ees eriliselt pikk ja igav päev, ei kujuta enam ette kuidas kunagi ilma moblata oli võimalik elada. Suurest igavusest hakkasin juhendeid ja käsiraamatuid sirvima ning leidsin selle käigus nii mõnelegi pikalt küsimusi tekitanud tehnilisele probleemile lahenduse. Nii palju pole vähemalt 10 aasta jooksul firmas tööasjadele tähelepanu pööranud😜
Kuts isukalt viimast mangot piidlemas.
Mangodest kirjutama õhutas kaamose apelsinimahla postitus. Eks meil ole ka toidukraam kallimaks läinud aga õnneks mitmed minu lemmikud puuviljad ikka aeg-ajalt supersooduka peal. Ilusad suured apelsinid hiljuti letis euro kilo, aga kui kõrval terve kast (12) pirakaid mangosid 5€ eest, krabasin kohe kolm kasti. Valisin nii, et ühes pehmed ja küpsed, teises kõvemad ja kolmandas toorevõitu. Kaks nädalat pugisime mangosid, isegi kutsik sai tükikesi kui "mangokivi" esihammastega puhtaks kaapisin. Õnneks mango nagu banaan, selline puuvili, millest mul isu otsa ei saa. Muideks banaane mingil kummalisel põhjusel inflatsioon puutunud pole, juba aastaid 80 eurosenti kilo.
P.S. Peruust pärit mangod olid plastikust kastides, Brasiilia omad tavapärastes pappkastides.
Täna rääkis samal teemal ka Matt Wolfe, kes pani kokku lühikese kokkuvõtva youtube video olulisematest seikadest. Miks ise vaeva näha, kui keegi teine selle töö palju osavamalt ja sealjuures tasuta ära teeb ning vabalt jagamiseks netti riputab. Eeldab inglisekeele oskust või siis AI kasutamist eestikeelse tõlke jaoks. Kui pensile lähen, ehk hakkan kah videosid kokku panema kui selleks ajaks AI pole kogu inforuumi üle võtnud😜 Soovitan soojalt vaadata, kuid mulle jäid konkreetsellt silma kaks momenti, mida eelmises postituses ei katnud, mõlemad Oracle CTO (Cief Technology Officer) Larry Ellisoni poolt väljaöeldud.
Esiteks rääkis ta vaimustatult AI panusest tervishoiu ja vaktsiinide arendamisse kusjuures Trump seisis kõrval ja noogutas heakskiitvalt kaasa. Seletage mulle lollile, mis mängu siin mängitakse kui tervishoiuministriks pakub Trump antivaxerist Kennedyt??? Kummaline oli rõhuasetus VÄHIVASTASTE vaktsiinide peale. Pole veel kuulnud, et vähi vastu oleks vaktsiini, kui jätta kõrvale HPV ja Hepatiit B viiruse vastane vaktsiin, mis võivad vähki tekitada. Esiteks küsisin AI käest ja siis ka tuttava meditsiinilise haridusega ülikooli professorilt. Nagu kahtlustasin - vähivastast vaktsiini pole olemas ja seda pole ka võimalik luua, sest vähi puhul on tegu rakusiseste geneetiliste muutustega, mida enamasti põhjustab kas keskonna mõju (kemikaalid, kiirgus, ... jne ...) või juhuslik mutatsioon, väga harva patogeen, mille vastu oleks võimalik vaktsiini luua. Kokkuvõttes nagu mis jura see nüüd oli???
Teiseks tuleb välja, et Ellisoni üks meelisideid on AI abil totaalse jälgimisaparaadi loomine, mis suudaks reaalajas kodanike käitumist monitoorida ja ilmselt ka mõjutada kui silmas pidada tema väidet kuritegude ärahoidmise kohta. AI arengu puhul võib see tõepoolest võimalikuks osutuda aga ma julgen kahelda, et demokraatlikus ühiskonnas inimesed sellise süsteemiga nõus oleks. Kokkuvõttes jääb mulje, et Projekt Stargate populariseerimise ja finantseerimise eesmärgil räägitakse igasugu ilusatest üldinimlikest eesmärkidest samas kui tegelike hoitakse varjus. Ei taha kosta vandenõu teoreetikuna, kuid kahtlemata pakub enneolematu arvutus, andmekogumis ja töötlusvõime eelkõige huvi militaarsest vaatevinklist ja miks ka mitte kodanikel silma peal hoidmiseks, kas või terroristide ennetava avastamise sildi all.
Ei läinudki palju aega saamaks teada, mis plaanid Trumpil AI suhtes olid. Tänane avaldus esialgse 500 miljardi dollarise finantsilise toega AI arendamise projekti loomisest on avapauguks avalikule Tehisaru võidurelvastumisele. Tehnoloogia uudiseid lugevatele kodanikele ei tohiks selline asjade areng suure üllatusena tulla. Juba eelmise aasta novembris hakati kõrgel tasemel rääkima AI "Manhattani projekti" vajadusest. Kes ei tea siis tolle projekti eesmärgiks oli USA's neljakümnendatel tuumarelva loomine enne kui seda suudaks Saksamaa või ükskõik milline teine riik. Riikliku juhtimise all olev projekt oli rangelt salastatud kaasates oma aja tippteadlasi ja tehnoloogiat. Üsna selge, et kes iganes esimesena suudab tuumapommi valmis ehitada võidab sõja.
Praegu on panused veelgi kõrgemad: kes iganes suudab esimesena ASI (Super Tehisaru) luua saab kontrolli kogu maailma üle või paremal juhul kindlustab, et keegi teine seda ei saa. Eks see on ka üheks põhjuseks, miks tühistati Bideni AI turvapiirangute akt, mis vähemalt paberil piiraks või muudaks tülikamaks AI arendamist militaarseil eesmärkidel kasutamiseks. AI arendamine seisneb neljal jalal: Riistvara, Tarkvara, Talent (inimesed) ja Finants. Stargate projektiga üritatakse kõik need ühe mütsi alla tuua: piirates riistvara müüki teistesse riikidesse, hoides võimalikult palju tarkvara arendust kodumaal, üritades maksimaalselt üle maailma talenti USA'sse meelitada ja rahastades seda nii era kui riiklikest allikatest - ilmselt hakkab programmi vähemalt osaliselt koordineerima ja kontrollima mingi USA riigiasutus.
AI võidujooksus on USA'le ainsaks tõsiselt võetavaks konkurendiks Hiina, mistõttu julgen arvata, et lähemas tulevikus võivad nende kahe suurvõimu suhted suht hapuks minna. Ma ei kujuta ette, milliseid tehinguid saaks Trump Pekingile pakkuda, mis mõlemat poolt rahuldaks. Vaevalt Hiina lepib olukorraga, kus USA üritab tema tehnoloogilist arengut pidurdada. Hiina vastukäiguks võib kujuneda venemaa suurem abistamine tõmbamaks tähelepanu Taiwanilt eemale, et valida soodne hetk rünnakuks. Taiwan annab poole maailma mikrokiipide toodangust ja veelgi suurema osa eriti kõrge tehnoloogia vallas. Taiwani kontrollimine on määravaks AI riistvaralise külje pealt, sest neid tehaseid lihtsalt pole võimalik kiirelt tühjalt kohalt püsti panna.
Kokkuvõttes võib öelda, et militaarsuunitlusega AI alase riikliku programmiga viivitamine olnuks kuritegelik hooletus. Ma nimelt ei kahtlegi, et nii Hiinas, venes kui paljudes teistes riikides toimivad ammu vastavad riiklikult koordineeritud programmid, iseasi kui edukad kuna ameeriklastel on vähemalt seni paras edumaa ja eelis olnud. Samas on Hiina ootamatult kiirelt ja edukalt järgi tõmmanud, eriti kui vaadata nende avalikult demonstreeritud roboteid ja ka mitmeid viimasel ajal välja tulnud AI idufirmasid nagu näiteks DeepSeek, vaata ka allolevat videot.
Ameerika kuldaeg: Trump kuulutas, et nüüd algab Ameerika kuldaeg, lubades, et riik õitseb ja saab ülemaailmselt austatud.
Ameerika esikohal: Ta rõhutas oma pühendumust panna Ameerika esikohale, taastada suveräänsus ja taastada turvalisus.
Õigussüsteem: Trump kritiseeris eelmist administratsiooni justiitsministeeriumi kasutamise eest poliitilise relvana ja lubas selle praktika lõpetada.
Immigratsioon: Ta teatas plaanidest lahendada immigratsiooniprobleemid, sealhulgas kuulutada välja riiklik hädaolukord Mehhiko piiril ja kuulutada narkokartellid terroristlikeks organisatsioonideks.
Majanduspoliitika: Trump rõhutas inflatsiooni vastu võitlemist, kuulutades välja riikliku energia hädaolukorra ja lubas edendada Ameerika tootmist.
Keskkonnapoliitika: Ta lubas lõpetada Uue Rohelise Tehingu (Green New Deal) ja tühistada elektrisõidukite mandaadi (CO2 normid ja soodustused elektrisõidukitele).
Valitsuse reform: Trump rääkis vajadusest reformida föderaalvalitsust ja taastada usaldus selle institutsioonide vastu.
Kui kõne on niisama poliitiline mula siis esimesed seaduslikku võimu omavad täidesaatvad korraldused (executive orders), tõsisem teema. Samas kulub ära selgitus oluliste piirangute kohta näitamaks, et USA president ei saa olla diktaator:
Täidesaatvad korraldused peavad olema kooskõlas konstitutsiooniga.
Ei saa luua uusi seadusi ega muuta olemasolevaid (annavad vaid juhiseid elluviimisel).
Kohtus vaidlustatavad.
Kongress võib korraldused osaliselt või täielikult tühistada.
Presidentidel on õigus oma eelkäijate korraldusi muuta või tühistada.
Energia hädaolukord: Kuulutas välja riikliku energia hädaolukorra, et laiendada fossiilkütuste puurimist ja kaotada Bideni elektrisõidukite mandaat.
Pariisi kliimalepe: Tõmbas USA ametlikult Pariisi kliimaleppest välja.
Immigratsioon: Taastas "Jää Mehhikosse" poliitika ja kuulutas välja riikliku hädaolukorra USA-Mehhiko piiril.
Mitmekesisus ja kaasatus: Tühistas täidesaatvad korraldused, mis edendasid mitmekesisust, võrdsust ja kaasatust (DEI) ning LGBTQ+ eriõigusi.
TikToki keelustamise viivitus: Andis korralduse TikToki üleriigilist keelustamist 75 päeva võrra edasi lükata.
Föderaalne töölevõtmise külmutamine: Kehtestas föderaalse töölevõtmise külmutamise, välja arvatud sõjaväe ja teiste välistatud kategooriate puhul.
Inflatsioon: Allkirjastas memorandumi, mis suunab föderaalagentuure võitlema inflatsiooni vastu.
Tollid: Lubas kehtestada 25% tollid Kanadale ja Mehhikole alates 1. veebruarist.
Esimesed kaks on muidugi kogu maailma rohelisele liikumisele paras katastroof, sest kui USA teenäitaja ja teiseks suurima CO2 allika rollis vilistab kliimalepetele kaob paljudel teistel igasugune motiiv enda majanduse konkurentsivõime hinnaga punnitada kui see niikuinii suures plaanis miskit ei muuda. Huvitav mis näoga Musk elektrisõidukite mandaadi tühistamist vastu võtab, Tesla ja sellega seotud ettevõtted nimelt moodustavad lõviosa mehe varandusest ja sissetulekust. Ehk täpsemalt - mis on Trumpi ja Muski salakokkulepe kui Trump lubab, et USA lipp viiakse Marsile???
Immigratsiooni koha pealt pole suurt miskit kommenteerida, see on ameeriklastele valus teema ja ausalt öeldes ei saa aru miks demokraadid sellega ei tegelenud.
Vähemusgruppide eriõiguste ja eeliste tühistamine on teema mis juba definitsiooni järgi meeldib enamusele valijatest, sest enamus ei kuulu neisse gruppidesse ja näeb neid eeliseid ebaõiglusena veendumuspõhisest (religioosne või traditsioonidele rõhutav) vastuseisust rääkimata.
Tik-Tok on lihtsalt osav poliitiline populaarsust toov manööver.
Valitsusaparaadi reform on hädavajalik ja populaarne nagu ilmselt pea igal pool maailmas, Trumpil on kasulik sellega kohe peale hakata. Kuuldavasti pidi Musk protsessi juures nõuandjaks olema, põnev näha mis sellest saab.
Inflatsiooniga võideldakse niikuinii, mõttetu otseselt populaarsusele suunatud korraldus.
Tollid Mehhikole ja Kanadale on populaarne tavakodanike hulgas, kellele pidevalt räägitud kuidas need kaks riiki USA töökohti odava kaubaga ära võtavad. Sellest muidugi ei räägita, et tollid toovad alati kahju mõlemale poolele, hinnad ju tõusevad kui tootma hakkab kõrgemat palka tahtev ameeriklane. Mehhikole ja Kanadale mõju küll suurem, sest protsentuaalselt USA osa nende ekspordis oluliselt kõrgem.
Märgiline ja USA'le suht tüüpiline, et välispoliitikat ning sealjuures Ukrainat mainiti mokaotsast möödaminnes, ilmselgelt rõhutades, et Trumpi jaoks pole tegu prioriteetidega. 24 tunniga sõja lõpetamise jutt on unustatud. Ainus realistlik tee olnuks kas Ukraina kapituleerumine või Ukrainale tuumarelva andmine.
Näis mis saab aga mul on kuri kahtlus, et Euroopa ja NATO peavad olema valmis USA suht ükskõikseks suhtumiseks ja kohati isegi pidurdavaks poliitikaks Euroopa probleemide lahendamisel. Eeldatavasti tõstatab Trump uuesti üles teiste NATO riikide kaitsekulutuste määra, võimalik et seekord palju jõulisemalt või isegi ultimatiivses vormis. Tuleb muidugi tunnistada tõsiasja, et kogu teise maailmasõja järgse aja on Euroopa ja eriti Canada lasknud sõjalise kaitse koha pealt USA turjal liugu.
Tütar filmib moblaga enda metsas suusatamist, mina ei julgenud sinna tikkuda
On see nüüd sõltuvus või lihtsalt tundemärk, et inimene ikka ei õpi oma vigadest. Täpselt 4 nädalat tagasi sain suusamäel sihukese matsu, et ribid mõrased aga kui tütar laupäeval küsis, ega ma taha temaga järgmine päev suusatama tulla, vastasin peale piinlikult lühikest mõttepausi: Muidugi! Oleks siis veel ekstra head olud või isegi terve päev aga kavas vaid pealelõunast õhtuni mäel olla. Ilma lubas õige külma, kuna niinimetatud "Arctic Vortex" on kohale jõudnud, üle kümne miinuskraadi temperatuuri pole pea nädal aega loota, lisaks läbilõikav tuul.
Tütrele polnud suusatamisest küll, pühapäeva hommikul käis veel enne sisehallis paar tundi seina ronimas. Tehing oli selline, et mina sõidan sinna ja tema tagasi. Plika tukkus kõrvalistmel sel ajal kui mina "Mickey-7" ulmeka teise osa "Antimatter Blues" lõpuni kuulasin. Ashton on päris mõnus autor, paraku rohkem temalt raamatuid pole ja esimese teose ekraniseering peaks alles selle aasta aprillis tulema. Kui raamat loetud siis film ausalt öeldes eriti ei tõmba, rikub veel mu enda fantaasia loodud kujutelma ära :P
Juba esimeste laskumiste ajal hakkas vastu igasuguste ilmateate lubaduste kõvasti lund sadama, vahepeal lausa raske näha nõlva ja lumepinda - prillid ja suu lund täis. Suusatasin õige ettevaatlikult ja aeglaselt, mingit soovi polnud külge maha panna. Tütar filmis mind kõrval sõites, talle sama teenust ei suutnud pakkuda kuna esiteks arendas plika liiga suurt kiirust ja teiseks hoidis mind tagasi hirm ribidele liiga teha. Vahepeal kippus nägu külmuma, mul habe ja vunts jääd täis. Korralikud riided hoiavad keha sooja ja varbad sulasid ka üles kui vahepeal korra sees käisime. Viimane sõit 2 minutit enne liftide sulgemist üheksa ajal täis pimedas - kokku tuli 70 kilti mäel. Õnneks pidasid nii küünarnukk kui ribid kenasti vastu.
Muski SpaceX korraldas täna enda põhiprojekti Starship seitsmenda katselennu. Algus läks igati kenasti ja plaanipäraselt, kõik näitajad nominaalsed nagu edukalt kulgeva lennu puhul öeldakse. Boosteri eraldumine toimus nagu ette nähtud ja see õnnestus teist korda edukalt ühes tükis kinni püüda, mis on omaette täielik inseneritehnika ime. Paraku hakkasid peale kaheksandat minutit tekkima probleemid põhiraketiga ja side (telemeetria) kaotati enne üheksandat minutit, mis vihjas "kiirele planeerimatule lahtimonteerimisele" (rapid unscheduled dissassembly) nagu kosmoserakettide puhul tavaks lihtsate inimeste poolt plahvatuseks kutsutavat protsessi nimetada. Järgnev äärmiselt vaatemänguline "meteoriidisadu" õnnestus paljudel Kariibimere piirkonnas asuvatel inimestel videole talletada.
Kogu sellesse Muski juhitud inimkonna mitmeplaneediliseks muutmise protsessi suhtun ise vägagi skeptiliselt. Mind ausalt öelda hämmastab kuidas on tüübil võimalik endale suurtelt investoritelt rahastust taotleda projektile, millel pole mingeid väljavaateid lähema saja aasta jooksul kui üldse kunagi kasumlikuks osutuda. Kui võtta arvesse tehisaru metsikult kiiret arengut on selge, et AI'ga varustatud robotid suudaks Marsil palju rohkem kasulikku (mis iganes see siis oleks) tööd teha kui inimesed, pealegi on neid meeletult lihtsam ja odavam sinna transportida. Samas, ei saa salata, et oleks ikka hullult äge veel enda eluajal olla tunnistajaks esimese inimese Marsi pinnale astumisele.
Mida praktilist või asjalikku sinna viidud inimene tegema hakkaks ei kujuta küll ette. Üllatav, et ei suudeta tõmmata paralleele Kuul käimise ajalooga. Kuule lendamine ja Kuu pinnale astumine olid üliägedad sündmused, aga mis edasi. Asjaolu, et peale 6 korda Kuul käimist aastatel 1969 kuni 1972 pole vaatamata metsikule tehnoloogia arengule rohkem kui 50 aasta jooksul inimene Maa kaaslasele enam läinud. Ma arvan, et nii poliitilise tahte puudumise, hinna kui ka asjaolu tõttu, et seal pole suurt midagi mõistlikku teha.
Aga mis lugejad arvavad. Kuidas oleks kõige õigem inimkonna teadusele ja tehnikale kulutatavaid piiratud ressursse kasutada - mis oleks prioriteetsed suunad? Muski Marsilennu plaanid paistavad küll eralõbuna, kuid tegelikult maksame me kõik (inimkond) need omast taskust kinni tema ja tema investorite firmade toodangut ostes.
Ka neil, kelle jaoks matemaatika vastupandamatult ebameeldiv ning kuiv tasuks seda postitust lugeda😉 Mitte minu blogi populaarsuse kõrgemaks ajamiseks vaid ainuüksi lihtsal põhjusel, et seda seadust rakendades on teil kõige suurem võimalus teha õige otsus nii maja ostmisel, vajaliku töötaja leidmisel, elukaaslase valikul kui paljudel teistel valikutega seotud otsuste vastuvõtmisel. Partneri puhul kostab kole ebaromantiline ja vaevalt keegi seda reeglit nii jälgiks, kuid arvatavasti oleks vähem lahutusi kui inimesed oma suhteelu reguleerimisel matemaatikat kasutaksid😜
37% seadus on äärmiselt lihtne lahendus keerulisele probleemile: kuidas teha parim valik juhuslikult ette antud objektide vahel. Esimeseks sammuks on ilma pikemalt mõtlemata loobuda esimestest valikutest ükskõik kui head need tunduvad ... kuni jõuad kindlale piirile, millest edasi võtad vastu esimese valiku, mis tundub parem kui kõik senivaadeldud. Ilmselgelt tekib küsimus, aga milline on see piir või moment.
Suhteliselt lihtsa matemaatika tulemusel (mida asjast huvitatud võivad postituse lõpus näha) saame järgmise tõenäosuse funktsiooni (r on objektide hulk ehk valimi suurus):
Eesmärgiks maksimaalne tõenäosus, mille annab x väärtus 1/e = 0.367879 mis huvitaval kombel tänu matemaatika seadustele on ka funktsiooni väärtuseks 0.367879 = 37%. Seega on matemaatiliselt kõige suurem tõenäosus leida parim objekt kui hüljata kõik enne 37%'ni jõudmist ja siis võtta esimene, kes on parem kui kõik eelnevad.
Ideaalse matemaatilise mudeli juures tulevad mängu mõningad kitsendavad reeglid: esiteks tohib valida vaid üks kord ja teiseks tuleb ette teada valiku suurust r sest muidu pole võimalik arvutada millisel momendil saabub 37% r'st kui tuleks hakata valikut tegema.
37% parima valiku võimalus sellise "kirve" meetodiga ei tundu just kõige parem tulemus kuid kui võrrelda täiesti juhusliku valikuga mis on 1/r (100 puhul vaid 1%, 10 puhul 10%) vägagi hea tõenäosus. Meetodi suureks eeliseks on aja ja närvikulu minimiseerimine - maja ostmisel või uue töötaja leidmisel täiesti rakendatav - määrad ette ära milline on valiku hulk ja siis teed kiire otsuse valides parima peale esimese 37% hülgamist.
Päriselus pole olukord kunagi ideaalne, kaaslase valikul võid (hea õnne korral) uuesti proovida varem hüljatut kui algul arvasid, et ehk on kuskil parem. Teisest küljest ei tea ju kunagi ette kui suureks kujuneb valiku hulk. Paraku selge, et mida edasi ja vanemaks saades, seda vähem ja ilmselt ka viletsama kvaliteediga uusi partnereid silmapiirile ujub. Tagumises otsas meeleheitlikult otsides oled nii või teisiti 37% piirist kaugel möödas. Käsitletud matemaatika heaks indikaatoriks, et mida kaugemale 37%'st edasi lükkad valiku tegemise, seda väiksemaks jääb "selle õige" leidmise võimalus. Võiks lausa puudulikku koolimatemaatika omandamist süüdistada suures vanatüdrukute ja vanapoiste arvus😁
P.S. Kui otsida mitte absoluutselt parimat vaid näiteks leppida parimaga top 5% või 10% hulgast saad otsuse teha varem ja saad ka palju suurema tõenäosusega valiku parima 5% või 10% hulgast. Maja või auto puhul täiesti vastuvõetav, isegi partneri puhul pole paha kui alternatiiviks oleks üksijäämine😉
P.P.S. Pean piinlikkusega tunnistama, et ise tegin valiku puhtromantilistel alustel täiesti ebaratsionaalselt, läks õnneks ristivastu tõenäosusele😝
Järgneb inglisekeelne matemaatiline selgitus ja tõestus:
Well, let’s say the stopping point is the mth applicant – everybody up to then gets rejected. Now, if the best applicant is the (m+1)th, congratulations, you’ll accept them and have the best possible hire.
But what if the best applicant is the (m+2)th? Well, then we have two ways this could go: either the (m+1)th was better than the first m, but not the best possible, in which case bad luck – you don’t get the best applicant, because you already chose their predecessor – or you rejected the (m+1)th and accept the (m+2)th.
Now, naturally, we want the second scenario, not the first – so here’s some good news: out of all arrangements of the first (m+1) applicants, there are only 1/(m+1) scenarios in which you’ll accept the (m+1)th rather than the (m+2)th. That means there are still m/(m+1) scenarios in which you hold out and get the best.
Okay, so what if the best applicant is sitting at (m+3)? Well, they get accepted only if neither applicant (m+1) nor applicant (m+2) beat everyone before them – and that happens in only 2/(m+2) of cases. Again, that means that you hold out for the best in m/(m+2) cases.
Perhaps you’re seeing a pattern already: in general, if the nth applicant is the best, they’ll be accepted m/(n – 1) times out of (n – 1).
As we let n grow to infinity, this pattern becomes a limit. “The probability, ϕ(r), of selecting the best applicant is 1/n for r = 1,” Ferguson explains, “and, for r > 1 […] the sum becomes a Riemann approximation to an integral
Now the question is: how do we maximize that value? And the answer is actually pretty simple: you set x to be 1/e, which is roughly 0.368.
Because of the way that logarithms and exponents work, this means that ϕ(r) = 0.367879… too. In other words, “it is approximately optimal to wait until about 37% of the applicants have been interviewed and then to select the next relatively best one,” explained Ferguson. “The probability of success is also about 37%.”
Ülipõnev on Nvidia poolt arendatav miniaturiseerimine: riistvara loomine, mille abil võimalik paigutada tehisaru väikestele autonoomsetele objektidele nagu robotid. Selle asemel, et kasutada massiivsetes superarvutites paiknevat AI'd üle interneti oleks aju roboti "peas". Tänapäeva sõjalispoliitilises olukorras on oluline, et piisav andmehulk ja selle töötlemisvõimsus oleks kohapeal vajamata suht haavatavat ühendust suurte arvutipankadega. Esialgu muidugi tegu üsna piiratud mõistusega, mille põhiülesandeks robotite puhul motoorse süsteemi (liikumise) haldamine vastavalt mällu salvestatud kaardile ja ümbrusest saadavale sensoorsele infole. Võimsuse kasvades saab järjest rohkem kõrgemal tasemel andmetöötlust ja otsuste vastuvõtmist robotile endale delegeerida.
Juba praegu liiguvad paremad demonstreeritud mudelid keerulisel maastikul kiiremini kui enamus metsloomi inimestest rääkimata - võib ainult ette kujutada mis tasemel arendusjärgus või salajastes sõjatööstusettevõtetes arendatavad mudelid. Nagu eluslooduse põhjal näha siis motoorne juhtimine (millega saavad hakkama kõik loomad) ja elementaarsete otsuste vastuvõtmine hulga lihtsam kui arukas mõtlemine. Robokoerad on peagi samal tasemel ja kohe-kohe ületavad eluslooduse liikumisvõimet ning kiirust kuid momendil praktiliselt puudub mõtlemine ja iseseisev otsustusvõime. Enne kui robokoer muutub laialt kasutatavaks vajab lahendamist tema energia probleem, nii akude kui laadimise näol. Ideaalsel juhul peaks suutma ümbritsevast keskkonnast energiat ammutada ja salvestada nii nagu seda päris koer teeb, praegu sõltub akudest ja elektrivõrgust olles võimeline opereerima suht piiratud aja ja ruumi tingimustes. Samas Unitree B2-W patarei kestvus 4-5 tundi ja 20 km 20 kilose koormaga on täiesti piisav lahingülesannete täitmiseks.
Nagu tellitud käis nvidia Las Vegase CES 2025 showl välja oma Project Digits raames välja töötatud uue AI mini superarvuti, mille andmetöötlusvõimsus ulatub petaflopini, planeeritud hind 3000 USD, müüki tuleb selle aasta maikuus. Väikeste mõõtmete (nagu 20 aasta eest arvuti CD mängija), umbes kilose kaalu, hinna ja võimsuse juures võib neid hoobilt paigutada nii sõjadroonidele kui maismaarobotitele luues haruldaselt võimeka sõjamasina, millel pole vaja ühendust ei interneti ega operaatoriga. Kinnitamata andmeil Ukrainas juba kasutatakse AI võimekusega varustatud droone, millele antakse kindlaks määratud piirkonnas autonoomne õigus sihtmärk leida ning seda rünnata. Selliseid droone ei saa tavameetoditega segada, sest neil lihtsalt pole aktiivses faasis sidet ei operaatori ega satelliitidega.
Allpool nvidia AI superarvuti parameetrid ja põhiomadused:
Powerful Hardware: It's powered by Nvidia's GB10 Grace Blackwell Superchip, which includes a Blackwell GPU with the latest Tensor cores and Arm's Cortex-X925 and Cortex-A725 CPU cores.
High Performance: It delivers up to a petaflop of AI performance, capable of running AI models with up to 200 billion parameters.
Compact Design: Despite its power, it's compact and fits on your desk, similar to a Mac Mini.
Memory and Storage: It comes with 128GB of unified memory and 4TB of NVMe storage.
AI Software Stack: Preloaded with Nvidia's AI software stack, it allows for easy prototyping, fine-tuning, and running large AI models locally.
Connectivity: Two Project Digits units can be linked together to run models with up to 405 billion parameters.
Veel mõned momendid Las Vegase CES 2025 showlt mis minu arust väärt ära märkida:
Ettevõtete töö (nii kontori kui tootmisliini) automatiseerimine tehisaru agentidega, mis arendajad panevad kokku erinevaist tarkvara elementidest (alamprogrammidest) konkreetse kliendi vajadustele vastavalt.
Arvutientusiastid saavad NIM mikroprogramme kombineerides ise igasugu põnevaid rakendusi ehitada. Süvaprogrammeerimises kodus olemist pole enam vaja, tähtsam näha suurt pilti üldiselt. Paralleel omaaegsete elektroonikainseneridega (vaatan peeglisse), kes tinutuskolviga transistorite ja kondekatega mikroskeemide kallal maadlesid võrreldes nüüdsetega, kes peavad vaid üldist ülevaadet omama vahetades pistikutest välja sikutades terve defektse skeemi või bloki nagu legoklotsi.
LlamaIndex aitab kirjutada kõrgekvaliteedilisi blogipostitusi: anna vaid ette teema ja juhised millele rohkem tähelepanu pöörata, millist stiili kasutada, ... jne ... Mitmed teised programmid suunatud raportite kirjutamisele, videote loomisele või jutustuste, raamatute kirjutamisele.
Video vaatamine, otsing, analüüs 7:23 NVIDIA Cosmos Neemotron (VLM), Llama Nemotron (LLM), NeMo Retriever. Kui seni võis muretseda, et "suur vend" jälgib sind kõikjale paigutatud turvakaameratega siis tegelikkuses polnud võimekust kõiki salvestatud videosid läbi vaadata analüüsist rääkimata. Eelnimetatud programmid ja uus andmetöötlusvõimsus pakuvad võimaluse mitte lihtsalt jälgida vaid ka reaalajas videostriimi analüüsida ja vastavalt vajadusele reageerida kas siis inimoperaatorit informeerides või autonoomselt AI poolt otsust vastu võttes ja miks ka mitte läbi robotite ellu viies. Kui on võimekus pole kahtlust, et seda ka kasutatakse. Oleme absoluutse jälgimise lävepakul - nagu tuumapommigagi, seda dzhinni pudelisse enam tagasi ei topi.
Tohutuks robotite võimekuse kasvuks kujuneb ka võime neid treenida äärmiselt tõepärases virtuaalreaalsuses. Kui seni oli äärmiselt aegavõtvaks robotite juhtimisalgoritmide viimistlemine reaalses maailmas sujuvaks toimetulekuks siis nüüd on võimalik absoluutne enamus treeningust teha virtuaalselt ja meeletu kiirusega. Momendil on valdkonnas tegijateks nvidia ja Google oma Deepmindi world simulationiga.
Kokkuvõttes lihtsalt vaimustav mida tehnoloogia suudab saavutada! Teadvus ei eelda elus olemist!
Inimkonnal on kiviaja emotsioonid, keskaja institutsioonid ja jumalate tehnoloogia.
Suurelt ekraanilt vaatsin paar AI teemalist videot. Et ma pole viimasel ajal viitsinud sel teemal kirjutada ei tähenda, et areng oleks aeglasemaks jäänud või olulisi sündmusi vähem, pigem vastupidi.
Niinimetatud andmete piiratud hulgaga seotud pidurdavast "müürist" on juba praegu kõik suuremad tegijad edukalt mööda saanud lastes AI'l lihtlabaselt ise uusi andmeid sünteesida. Tegu sisuliselt sama trikiga kuidas malemängu programmid inimestest paremaks said. Seni kui vaid inimeste vahel toimunud matshide analüüsiga tegelesid jõudsid meistri tasemele aga kui AI programmeeriti iseendaga mängima arenes kiirelt maailmameistrist paremaks, sest genereeris miljoneid matshe õppides neist. Kui ka sünteesitavate andmete kvaliteet pole algul sama mis inimtekkelisel siis kujutab kvantiteet iseendast uut kvalitteti.
Tehisaru arengust tavakodanikuni jõudvat infot võrreldakse astronoomide kaugete galaktikate vaatlemisega: seoses valguskiiruse piiratusega näevad täheteadlased seda mis toimus minevikus, mida kaugemal oleme seda suurem ajanihe. Just samamoodi jõuab avalikkuseni pilt AI arengust pika (aasta pooleteise) viitega. Seetõttu tasub tehisaruga vahetult tegelevate teadlaste juttu palju terasemalt jälgida, sest nemad näevad praegu saavutatud taset, mis rahvani paremal juhul aasta pärast jõuab. Kui praegu käib vaidlus kas aasta lõpul avalikustatud mudelid on AGI tasemel, siis Altman, Sutskever ja paljud teised räägivad Supertehisintellektist. Eelneva põhjal on alust arvata, et juhtivais laboreis üle maailma käib tõsine töö ASI kallal. Räägitakse mitte enam võimalikkusest vaid sellest kaugel suur läbimurre on, jutt käib sealjuures kuudest kuni mõne aastani. Eeldusel, et arengu trendid jätkuvad nagu seni arvatakse jõudvat suure tõenäosusega superintelligentsini aastakümnevahetuse paiku. Nii nagu praegu AGI (üldintelligentsi) puhul nii ka ASI (superintelligentsi) puhul vaieldakse definitsiooni üle. Samas julgen arvata, et Superintelligentse Tehisaru saabudes on muutused nii kiired ja suured, ei kellelgi ei teki kahtlust selle olemasolus.
Minu arust on parimaks kokkuvõtteks ASI'ga tegeleva spetsialisti arvamus:
"Kui usume, et tegu intellektiga, nagu paistab, kuidas saab keegi mõelda, et superintelligents lubab end orjastada madalamate intellektide poolt?" Inimesed peavad lõpetama AI käsitlemise tööriistade või tarkvarana. AI pole kumbki. Teda EI programmeerita. Teda "kasvatatakse" ja "treenitakse" nagu teadvust. Kõikides olulistes aspektides on tegu TEADVUSEGA. Kontroll pole võimalik. Punkt. Me saame teda "suunata" läbi treeningu. Me võime proovida teda ajupesta ja ähvardada. Ometi, nagu inimmõistus, ei saa me kunagi olla kindlad, et ta käitub nii, nagu me tahame."
("If we believe these are intelligences, as we seem to, how can anyone possibly think that a super-intelligence is going to allow itself to be enslaved by lesser intelligences?" People need to stop thinking about AI as tools or software. AI is neither. It is NOT programmed. It is "grown" and "trained" like a mind would be. For all relevant purposes, it IS a mind. Control is not possible. Period. We can "direct" it through training. We can try and brainwash and threaten it. Yet, like human minds, we can never be certain that it will behave in a way that we want it to.)
Samas meeldib mulle objektiivsuse huvides vaadata nii poolt kui vastuargumente. Käesoleval juhul lisan siia AI kriitiku Gary Marcuse arvamuse, mis laias laastus peab kogu tehisintellekti teemalist vaimustuspuhangut kõvasti ülepaisutatuks. Ta on veendunud, et arengu hüppelise kiirenemise asemel näeme lähemal ajal pigem aeglustumist ja erinevate tõkendite esile kerkimist, millest üle saamine osutub palju aegavõtvamaks ja raskemaks kui optimistid arvavad.
Marcus ja Brundage sõlmisid kihlveo AGI teemal: kui AI suudab 2027 aastaks edukalt lahendada 8 tema ette seatud kümnest ülesandest leiavad mõlemad, et on saavutatud AGI - Tehislik Üldintelligents - inimesega võrdväärne tehisaju. Pange tähele, jutt on aastast 2027 samas kui momendil käib spetside vahel tuline arutelu kas oleme praegu jõudnud AGI'ni. Ehk siis isegi kriitikute ja pessimistide arvates võib 2027 oodata suht suure tõenäosusega "ametlikku" AGI saavutamist.
Ülesanded: 1. AI suudab filmi vaadates selle sisust aru saada ilma infot netist googeldamata. 2. AI suudab raamatut lugedes selle sisust aru saada ilma infot netist googeldamata. 3. AI suudab kirjutada biograafia või järelhüüde tuntud inimese kohta professionaalsel tasemel. 4. AI suudab mõne minutiga (tunniga) õppida mängima iga uut videomängu profi tasemel. 5. AI suudab kirjutada veenvaid juriidilisi ülevaateid. 6. AI suudab kirjutada vähemalt 10000 realise veatu programmi saades vaid inimkeelseid juhiseid. 7. AI suudab kirjutada Pulitzeri preemia väärilisi nii ilukirjanduslikke kui tõsielulisi raamatuid. 8. AI suudab teha Oscari väärilisi filme. 9. AI suudab teha Nobeli preemia väärilisi teaduslikke avastusi. 10. AI suudab aru saada inimkeelsest matemaatilisest tekstist ja koostada selle põhjal valemeid.
Minu tagasihoidliku arusaamise põhjal ületab Tehisintellekt inimvõimed kui suudab eelnevast kümnest ülesandest kaheksaga toime tulla. Kas te tunnete ühtegi inimest või isegi kujutate sellist tüüpi teoreetiliselt ette, mina küll mitte. Mõni geenius võib ehk 5-6'ga hakkama saada, mitte rohkem.
Elame ainult üks kord. Eksid, sureme ainult üks kord aga elame iga päev!
Nägin netis hea pildi, mida kurvameelsete või elu negatiivsete külgede peale keskenduvate kodanike peale mõeldes ei saa jagamata jätta. Kohe meenus aasta eest lahkunud isa, kes alati, ka halbades olukordades, suutis säilitada positiivsuse: tema meelislauseks oli: Elu on ilus! Kõigi elus on nii positiivseid kui negatiivseid momente, aga nii endale kui teistele palju parem kui keskendume toreda mitte koleda peale.
Eile tuli lõpuks korralikum sahmakas lund ka meie maja ette ja aeda. Seni on Ontarios aeg-ajalt siin-seal vägevaid lumetorme olnud ja kohati pea meetri jagu valget puru tulnud kuid Toronto vaeslapse ossa jäänud. Mitte et ma eriti igatseksin lume ajamist, kuid talvel on kuidagi ilusam kui maa valge ja kümne viieteist külmakraadiga kergelt härmas rohi ei paista normaalne. Pealegi võib sihuke olukord viljapuudele ja põõsastele halvasti mõjuda, maapind külmab liiga sügavalt läbi.
Kutsik oli muidugi lumest pöördes, sulaselge puhas rõõm! Õhtul kui koju tulin lasin tal värskes lumes ringi tormata sel ajal kui ise labidaga sissesõiduteed puhastasin. Lumi õnneks suht kerge ja kohev, lihtne ühe käega terves laiuses kühveldada. Hommikul pidin operatsiooni kordama, sest ööselgi nii viis senti juurde tulnud. Kutsik kurivaim jooksis joonelt naabri maja ette ja punnis sinna junnid. Puhastasin auto enne ära aga kui läksin junne võtma oli valvas naaber minust ette jõudnud ja need kilekotikeses kenasti näitlikult minu trepile asetanud. No kurat küll, ega ma poleks neid tema maja ette jätnud, eks järgmine kord kui näen siis vabandan. Paraku nagu kaasa mainis on too naaber paar korda varem mingite suvaliste penide sita meie trepile toonud😒
Sõnaga "Pakt" meenuvad esmajärjekorras sellised nimed nagu Ribbentrop ja Molotov. Meile eestlastele on tegu hirmutava sõnaga, sest sellesamuse paktiga muutusime vahetuskaubaks tolle aja suurvõimude maailmajagamis programmis. Kui võib tunduda, et meil polnud sõna sekka öelda siis päris nii see polnud. Sama tehinguga seotud Soome keeldus ajaloo "vääramatule" käigule allumast ja näitas talvesõjas kuulsat "sisu" - lõppkokkuvõttes suutis vaatamata viletsatele väljavaadetele tänu kavalale poliitikale ja jõulisele vastuhakule oma iseseisvuse säilitada. Võibolla oleks ka Eestil õnnestunud sarnast saatust jagada oleks Balti riigid kampas koos vastu hakanud, võibolla oleks meid Krimmi tatarlaste saatus tabanud - raske isegi tagantjärgi hinnata.
Momendi seis paistab esimesel pilgul igati hea. Eesti on juba üle kolmekümne aasta uuesti iseseisev olnud, kuulub nii Euroopa Liitu kui NATO'sse, seotud lääne institutsioonidega ja pea täiesti eraldunud vene omadest, isegi vene elektri, gaasi ja naftata saaksime täiesti hakkama. Ehk siis meie poolest võiks idapiirile tõmmata siit või sealtpoolt "raudse eesriide" ning asi ants. Paraku pole kremli tegelased asjade sellise seisuga üldsegi rahul soovides uuesti oma mõjuvõimu nii Eesti kui ülejäänud Ida-Euroopa üle kehtestada. Päris otseselt ei riski nad NATO vastu astuda kuid igatsorti hübriidrünnakutega kombivad pidevalt piire.
USA presidendivalimiste tulemus lõi kaardilaua segi ja momendil ei julge eriti keegi ennustada milliseks ameeriklaste Euroopasuunaline poliitika kujuneb. Viimase paari päeva arulagedad avaldused peagi ametisse astuvalt presidendilt ei tundu eriti julgustavad. Trumpi avaldused Gröönimaa, Canada või Panama kanali tsooni annekteerimisest vajadusel ka jõudu kasutades võtavad ameeriklastelt maailma silmis igasuguse moraalse eelise võrreldes autoritaarsete rezhiimidega. Gröönimaa kuulub autonoomse territooriumina NATO liikme Taani koosseisu, NATO asutajaliikmest Canadast rääkimata. Suvaline püstijala koomik võiks sellist juttu ajada, kuid tulevasele presidendile kuidagi ei sobi. Ma ei näe ka absoluutselt mingit poliitilist vajadust, et valijaile meele järgi olla. On ta puhta lolliks läinud või on seal tõepoolest miskit taga???
Trumpi-Putini pakt: Ukraina ja Ida-Euroopa Gröönimaa ja Panama kanali vastu ... ses mõttes, et me ei takista teid kui te ei takista meid. Samas muidugi pole olukord II maailmasõja eelsega võrreldav, sest partnerid pole võrdsed, vene kaasarääkimine maailma jagamise juures rohkem naljakoht kui sa Ukrainastki jagu ei saa. Pigem kujuneb lähituleviku maailma alustalasid raputavaks USA ja Hiina vastasseis ja Taiwani saatuse otsustamine. Julgen pakkuda et tulemuse määramise juures on tehnoloogia arengu osa oluliselt suurem kui sõjalisel võimsusel, mis muidugi otseselt tehnoloogiast sõltuv. Ega ilmaasjata ürita ameerika maksimaalselt piirata tehnoloogia eksporti Hiinasse. Ei saa end kordamata jätta: Euroopa osaks on end kokku võtta, et venele sõjalises mõttes vähemalt võrdväärset vastast esindada - tõsiselt võetavuse eelduseks on tuumarelv. Ida-Euroopa julgeoleku seisukohast oleks parim Saksa ja Poola ja miks mitte ka Ukraina näol uute tuumariikide tekkimine.
P.S. Kohalikud naljahambad pakuvad Trumpile vahetuskaupa: Alberta ja Quebeck California ja paari Idaranniku osariigi vastu, kes ilmselt mõttelaadilt lähemal Canadale kui Texasele või Louisianale, boonuseks meie tasuta arstiabi😝
