Pooltäistühi klaas ja lumi.

Elame ainult üks kord.
Eksid, sureme ainult üks kord aga elame iga päev!

Nägin netis hea pildi, mida kurvameelsete või elu negatiivsete külgede peale keskenduvate kodanike peale mõeldes ei saa jagamata jätta. Kohe meenus aasta eest lahkunud isa, kes alati, ka halbades olukordades, suutis säilitada positiivsuse: tema meelislauseks oli: Elu on ilus! Kõigi elus on nii positiivseid kui negatiivseid momente, aga nii endale kui teistele palju parem kui keskendume toreda mitte koleda peale.

Eile tuli lõpuks korralikum sahmakas lund ka meie maja ette ja aeda. Seni on Ontarios aeg-ajalt siin-seal vägevaid lumetorme olnud ja kohati pea meetri jagu valget puru tulnud kuid Toronto vaeslapse ossa jäänud. Mitte et ma eriti igatseksin lume ajamist, kuid talvel on kuidagi ilusam kui maa valge ja kümne viieteist külmakraadiga kergelt härmas rohi ei paista normaalne. Pealegi võib sihuke olukord viljapuudele ja põõsastele halvasti mõjuda, maapind külmab liiga sügavalt läbi.

Kutsik oli muidugi lumest pöördes, sulaselge puhas rõõm! Õhtul kui koju tulin lasin tal värskes lumes ringi tormata sel ajal kui ise labidaga sissesõiduteed puhastasin. Lumi õnneks suht kerge ja kohev, lihtne ühe käega terves laiuses kühveldada. Hommikul pidin operatsiooni kordama, sest ööselgi nii viis senti juurde tulnud. Kutsik kurivaim jooksis joonelt naabri maja ette ja punnis sinna junnid. Puhastasin auto enne ära aga kui läksin junne võtma oli valvas naaber minust ette jõudnud ja need kilekotikeses kenasti näitlikult minu trepile asetanud. No kurat küll, ega ma poleks neid tema maja ette jätnud, eks järgmine kord kui näen siis vabandan. Paraku nagu kaasa mainis on too naaber paar korda varem mingite suvaliste penide sita meie trepile toonud😒