Vaalanahas kilu???

Olen nüüd õhtu jooksul jälginud AI uudiste tulva nagu põnevusfilmi ja üritanud sotti saada mis tegelikult toimub. Kas vaal on ikka nii suur kui paistab? Kas absoluutse ühe firma päevase marketcap kaotuse (465 miljardit USD) rekordi teinud NVIDIA langus pole mitte massiivne ülereageerimine. Absoluutne enamus on veendunud, et ameeriklaste AI alasele ülemvõimule on tulnud lõpp, osa siiski kahtlevad juhtides tähelepanu teatud aspektidele, mõned peavad kogu paanikat osavate finantsmanipulaatorite vandenõuks teenimaks üüratuid kasumeid. Loomulikult ei mõista mina ega ilmselt keegi teine momendil kogu mängu sisu, aga tahaks jagada kahte momenti, millest ühele juhtis tähelepanu mu kaasa ja teisest räägib CSIS AI keskuse juht Gregory Allen oma intervjuus Bloombrgile.

Kallis kaasa nimelt tuletas meelde aegade hämaruses toimunud sarnaseid juhtumeid tarkvara vallas. Windowse, IOS ja Linuxi konkurentsi ning Microsoft Office ja Open Office kasutamist. Kui Windows, IOS ja Microsoft Office olid tasulised ning nende kasutamise eest peavad nii tavakodanikud kuid eriti firmad kena kopika maksma on praktiliselt võrdväärsed Linux ja Open Office tasuta vabavara. Miks siis ei läinud esimesed pankrotti, ons inimesed raha peale kurjad, et nõus maksma teenuse eest, mida mujal tasuta pakutakse. Trikk muidugi selles, et tasulised variandid pakuvad oluliselt paremat tugiteenust ning turvalisust ning vastutavad selle eest. Firmadel palju kindlam neid kasutada ja kaasnevad kulud klientide selga edasi kanda. Linux ja Openoffice jäid arvutientusiastide kasutada.

Gregory Allen üritab selgitada praeguse olukorra tagamaid. Nimelt polevat DeepSeek saavutused asjatundjatele eriti suureks üllatuseks, ehkki hiinlased on kahtlemata äärmiselt osavalt ameeriklaste AI alase uurimistöö alusmüürile suutnud suht minimaalsete vahenditega vägagi muljetavaldava ehitise püstitada. Eriti üllatav seoses faktiga, et väidetavalt kasutavad põlvkonna jagu vanemaid kiipe kui ameeriklased. Allen juhib tähelepanu Jevonsi paradoksile mis väidab, et mingi tehnoloogia odavnemine viib tihtipeale selle oluliselt laiemale kasutamisele mistõttu kokkuvõttes kulutatakse raha ikkagi rohkem. AI puhul on muidugi suhted üüratud, näis kas paradoks peab. Teise momendina tõi ta välja asjaolu, et tänu opensource koodile saavad ameeriklaste firmad kõiki hiinlaste uuendusi takistusteta kopeerida aga seoses riistvara ekspordi piirangutega on hiinlased tõsises händikäp seisus. Paradoksaalselt saavutasid nad võimsa efektiivsuse tõusu just tänu piirangutele, sest olid sunnitud minema innovatsiooni mitte kopeermise teele.

  Veidi tausta ja juhend kuidas DeepSeek enda arvutisse installida 18:35 videol

Kui Bloombergi intervjuu põhjal jäi mulje, et peaks tormama NVIDIA aktsiaid ostma siis mina manitseks vaoshoitusele. Praegune seis pole sarnane koroona aegse naftahinna langusele, kui mingi muu lahendus peale naftahinna tõusu polnud lihtsalt võimalik kui just tsivilisatsiooni kokkukukkumine välja jätta, mille puhul poleks niikuinii vahet olnud. Matt Wolfe räägib ülaloleval videol lühidalt taustast ja annab ka juhiseid kuidas igaüks võib ise DeepSeek tehisaru kasutada, meetodeid on mitu: logi sisse nende veebilehel, kasuta läbi Groki või isegi laadi maha enda arvutile (videos juhend alates 15'st minutist). Tavakasutaja arvutil (soovitavalt võimsa GPU'ga) sellisel tasemel tehisaru kasutamine on minu arust väga kõva sõna. Kohe tekivad küsimused, kui palju ja milline kontrollimehhanism on sisse ehitatud, et seda ei saaks kurjalt kasutada??? Programm ju töötab autonoomselt netist väljas, ehk siis välispidist kontrolli pole ja tänu open source koodile saavad osavad vennad igatsugu piirangud maha võtta!