Erialade perspektiivikusest

Viimase paari nädala jooksul on sellest teemast ja võimalikust tööturu katastroofist netis päris palju juttu olnud. Mind ärgitas lisaks programmeerimise automatiseerimisele ja robotite kiirele arengule kirjutama ka Maarja hiljutine postitus. Kui mul oleks koolimineku eas lapsed, kuhu üritaksin nende huvi suunata lootes, et tegu perspektiivika tegevusvaldkonnaga. Eeldades, et lapsed ka ülikooli läbivad, peaks suutma tehnoloogia ja ühiskonna arengut umbes 20 aastat ette ennustada. Käesolevat muutuste kiirust jälgides tundub täiesti lootusetu. Alles tundus arvuti eriala üks kõige perspektiivikamaid üldse, ja isegi momendil võivad AI'ga tegelevad tarkvara insenerid küsida müstilisi palgasummasid, aga ...

Paraku ei pruugi see lust ja lillepidu kaua kesta, sest need tarkpead saevad oksa millel istuvad. Kuuldavasti otsivad kolmanda neljanda aasta arvutiteaduse tudengid aktiivselt uusi suundi, tehnoloogia arengu eesliinil olles mõistavad nemad kõige paremini tehisaru saabumisega seotud muutuste kiirust ja ulatust. Järjest keerulisemad programmeerimisülesanded on jõukohased AI'le jätmata suurt midagi kogemusteta tööturule sisenevatele verivärsketele tarkvara inseneridele. Mitmed tehnoloogiahiiud on juba teatanud vastavate ametikohtade koondamisest ja värbamise peatamisest.

Nagu OpenAI pealik Sam Altman ütles on eesmärgiks tarkvara inseneride ja arendajate, ning edaspidi ka selle ala teadlaste töö automatiseerimine AI agentidega. Tekib positiivne tagasiside: AI agendid arendavad tarkvara luues järjest võimsamaid AI agente ... See protsess pidavat juba toimima tema firmas, esialgu küll inimsekkumisega ja suhteliselt aeglaselt, kuid järjest kiirenevas tempos. OpenAI CPO Kevin Weil kirjeldas intervjuus Wall Street Journalile arengu kiirust väga konkreetsete näidetega: GPT-3 arendusest GPT-4'ni kulus 18 kuud, O1'st O3'ni vaid kolm kuud. AI alase uurimistöö kiirus ja efektiivsus on tohutult kasvanud kuna järgneva AI mudeli loomiseks kasutatakse eelnevat mudelit. 

Kui O1 preview oli vastavate testide põhjal programmeerimise taseme poolest umbes miljoninda inimese tasemel, siis O1 umbes tuhandenda ja O3 juba 175'da programmeerija tasemel. Maailma parimad 200 programmeerijat võivad küsida vägagi soolast palka. Kui need saab asendada ööpäev läbi väsimata ja palju kiiremini töötavate AI programmidega hakkab ka paljudel kogenud tarkvara inseneridel tööga kitsas käes olema. AI agentide juures on erinevalt robotitest suureks eeliseks, et neid pole vaja füüsiliselt ehitada, piisab hiireklikiga just nii mitme koopia tellimisest kui vaja. Pluss kliendi erinõetele vastav treenimine. Sama nagu praegu tavalise tarkvaraga, ostad lihtsalt sobiva hulga litsentse. Praegu veel tegelevad inimesed kvaliteedikontrolliga aga ka seda saab automatiseerida. Kui nii edasi läheb piisab peagi vaid üldiseid strateegilisi suundi määravast direktorite nõukogust ja ma ei imestaks kui sealgi "istub" mõnes toolis AI. Intellekt läheb järjest odavamaks.

Tekib küsimus, millised erialad on LÄHITULEVIKUS kõige ohustatumad ja millised perspektiivikad, ehk mida AI või robotite poolt keerulisem või liiga kulukas üle võtta. 

Arvamusi on mitmesuguseid aga üldiselt pakutakse viieks kõige lootusetumaks:

1. Andmesisestus ja töötlus (finantsanalüüs, raamatupidajad, meditsiiniline diagnoos)

2. Klienditeenindus

3. Liinitöölised

4. Transport ja logistika

5. Müügimehed

Kõik need alad on juba praegu seoses automatiseerimisega tugevas languses.

Vähemohustatud erialad LÄHITULEVIKUS on seotud otseselt inimese kvalitatiivsete omadustega, mida raskem kuid mitte võimatu modelleerida nagu loovus ja empaatia.

1. Loovinimesed (kunstnikud, muusikud, meelelahutajad, sportlased). Paraku võivad nad muutuda moodsa aja nishikaupu tootvaiks ja nishimaitset rahuldavateks omavahel halastamatult konkureerivateks käsitöölisteks.

2. Arstid, õed, sotsiaaltöötajad. AI võib siiski peagi paljusid arste ja robotid õdesid ning sotstöötajaid asendada, empaatiat saab tarkvaraliselt simuleerida.

3. Õpetajad ja koolitajad. Väidetakse, et inimese oskus õpetada kriitilist mõtlemist ja sotsiaalseid oskusi on asendamatu. Vaadates laialt levivat harimatust ja sotsiaalsete oskuste puudust kahtlen selles sügavalt.

4. Torumehed, mehhaanikud, elektrikud, puusepad ... Äärmiselt varieeruvaid ja keerulisi manuaalseid oskusi nõudvaid töid on raske automatiseerida või vähemalt esialgu teha seda mõistliku hinnaga.

5. Poliitiline ja äri juhtimine, mis nõuab väga laiahaardelist ühiskonna mõistmist, inimgruppide vastuoluliste huvidega arvestamist, strateegilist planeerimist ja muutuva olukorraga kohanemist. Tänapäeval ringi vaadates tekib kuri kahtlus, et nii mõnedki totrused ja lausa katastroofilised lollused jäänuks riigijuhtide tasemel tegemata olnuks isegi suht lihtlabased robotid kapteni ametis.

Panite ehk tähele, et ei tarkvara ega riistvara insenere ega arendajaid pole kummaski nimekirjas. Arvan põhjuseks olevat eelkõige suurt ebakindlust kui kiiresti AI areneb ja ka seda, et võib tekkida hulk lähedalt seotud erialasid, milledele üleminekuks parimas positsioonis just arvutiinsenerid.

Mis mina arvan: Kokkuvõttes soovitaksin omandada võimalikult laiapõhjalisi praktilisi oskusi ja arendada kriitilist mõtlemist, loogikat ja põhjuslikkuse mõistmist. Need on oskused mis kuluvad alati ära. Konkreetset eriala pole mõtet isegi üritada pakkuda. Kergendustundega võin tõdeda, et mind tulevad tööturu mullistused ei puuduta, kui asi kisub jamaks lähen pensile ja asi ants.

P.S. Võib juhtuda, et kaob üldse vajadus mugavalt äraolemiseks tööd teha, siis pole ka vaja mingit ametit. Elame kenasti utoopias, tegeleme jõudu ja tahtmist mööda oma hobidega ning alko ja narkoudu pilvedes hõljuva hedonismiga. Mandume tasapisi muutudes AI'ga varustatud robotite poolt nunnutatavateks koduloomadeks😁