3I Atlas

3I Atlas NASA graafiline esitus 

1. Juulil avastati kolmas pea kindlalt tähtedevahelisest ruumist pärit objekt. Pea kindlalt, sest momendil Päikesele Jupiteri orbiidist veidi lähemal on tema kiirus 58 km/s mis ületab oluliselt päikesesüsteemi paokiiruse 20 km/s sellel kaugusel. Kõige lähemale Päikesele, Marsi orbiidist veidi sissepoole, jõuab objekt oktoobri lõpus. Esialgsed andmed suuruse ja massi kohta on suhteliselt ebakindlad kuid kindlasti on tegu oluliselt suurema objektiga kui senised kaks. Hinnangud 10 - 30 km. Kolm juba mainitud fakti: avastamise aeg, kiirus ja suurus panevad mõtlema äärmiselt ebatõenäolise, kuid mitte võimatu stsenaariumi peale. Kui selline objekt tabaks maad oleks meil vaid 4 kuud aega ja praegusel tehnoloogilisel tasemel ei suudaks inimkond midagi ette võtta katastroofi ärahoidmiseks.

Ollakse üsna veendunud, et teame kõikide suuremate (tõsiselt ohtlike) asteroidide orbiite ja ka mitmete lühema perioodiga komeetide omasid. Teoreetiline oht lähiajal varitsebki vaid pika perioodiga komeetide ja nüüd ka tähtedevaheliste objektide näol, sest avastamise momendiks on nad jõudnud Jupiteri lähedale, mis annab liiga lühikese ettehoiatusaja. 3I Atlas tuletab meelde, et ehkki katastroofiliselt suure komeedi kokkupõrge maaga on äärmiselt ebatõenäoline, pole see siiski null. 10-20km suurust komeeti peetakse piisavaks põhjustamaks tsivilisatsiooni hävingut ja massilist liikide väljasuremist. 

Fakt, et inimesed ja ülejäänud elukad ikka veel maa peal ringi tatsavad kinnitab kosmilise katastroofi kaduvväikest tõenäosust - viimane tõsine pauk oli dinosaurused hävitanu 66 miljoni aasta eest. Sellisel tasemel asteroidide või komeetide kokkupõrkeid maakeraga juhtub hinnanguliselt keskeltläbi kord 100 miljoni aasta jooksul. Tundub rahustav, aga see tähendab, et iga aasta on katastroofi tõenäosus 1 : 100 000 000, võrdluseks 6/49 lotos kuue numbri äraarvamise tõenäosus 1 : 14 000 000 ehk vaid 7 korda suurem. Samas on iga aasta loto võitjaid päris mitu. Saan küll aru, et päris nii ei saa võrrelda aga statistikat on ikka tore vaadata😜

Järgneb Tehisaru lühikokkuvõte kõigest mida tänase seisuga teame 3I Atlas kohta.

🌌 Avastamine ja tähistus

• Avastati 1. juulil 2025 ATLAS-seire abil Tšiilis; eelvaatlused pärinevad juba 14. juunist.

• Ametlik tähistus: C/2025 N1 (ATLAS). Kinnitati kui kolmas tähtedevaheline objekt pärast Oumuamuat (1I) ja Borisovit (2I).

---

🧭 Orbiit ja kiirus

• Väga hüperboolne, retrograadne orbiit (ekstsentrilisus ~6,1), läheneb Päikesesüsteemile Galaktika keskme suunast.

• Päikese suhtes kiirus: ~58 km/s, kiireneb periheelis kuni ~68 km/s.

---

🛰 Trajektoor

• Periheel: ~29.–30. oktoober 2025, 1,35 AU kaugusel (just Marsi orbiidist seespool).

• Lähim kohtumine Marsiga: ~0,19 AU (~29 miljonit km) 3. oktoobril 2025.

• Lähim Maa-le lähenemine: ~1,8 AU (~270 miljonit km) 19. detsembril 2025.

---

🪐 Füüsikalised omadused ja aktiivsus

• Kooma ja saba näha, seega on tegemist aktiivse komeediga.

• Arvatav läbimõõt: ~10–30 km (oluliselt suurem kui varasemad tähtedevahelised objektid).

• Praegune heledus ~18 magnituudi; eeldatavalt ~14–15 magnituudi septembriks.

---

🔭 Vaatlused ja uurimine

• Vaatlevad mitmed suurte teleskoopide võrgustikud: VLT, Hubble, JWST, ALMA, Mars Reconnaissance Orbiter jt.

• Rohkem kui 50 observatooriumi osaleb ülemaailmses kampaanias, et uurida objekti koostist, kuju, pöörlemist jne.

---

🚫 Ohtu Maale ei ole.

---

✨ Miks oluline

• Suurim ja kiireim seni avastatud tähtedevaheline objekt.

• Võimaldab haruldast pilguheitu teistest tähesüsteemidest pärit ainesse, aidates mõista planeetide kujunemist galaktika tasemel.

---

📅 Vaatlusperiood

Aeg	Staatus
Juuli–september 2025	Nähtav keskmise suurusega teleskoopidega; heledus ~14–18
Oktoobri lõpp	Päikese taga (periheel)
Detsembri algus 2025	Naaseb nähtavale Maa suunas enne süsteemist lahkumist

🛰 Sondi pole võimalik saata, liiga ootamatu ja kiire.

---

Kokkuvõttes on 3I/ATLAS haruldane ja teaduslikult väga väärtuslik tähtedevaheline külaline — suur, kiire ja ainulaadne võimalus uurida meie Päikesesüsteemist väljaspool pärit ainet. See on oluline teadusetapp, mis aitab paremini mõista meie galaktika ülesehitust ja arengut.