Friday, October 31, 2025

AI: Ühiskonna opsüsteem

Inimkonna OP süsteem Humanitas
autoriks Gemini
Tehisintellekti ajastul, kuhu oleme jõudnud, sobib kasutada arvutiala termineid. Nii nagu arvutustehnika tarkvara aluseks on kompuutritel operatsioonisüsteem (Windows, Linux, Mac-OS) või nutitelefonidel Android ja iOS saavad inimühiskonna opsüsteemiks olema erinevad tehisintellektid. Momendil oleme arengu algusjärgus kus palju erinevaid võistlevad omavahel. Nagu tehnoloogiaga ikka, lõpuks haaravad põhilise turuosa mõned suured tegijad. Millised praeguste hulgast või hoopis mõni uus tulija, ei oska ka kõige targemad pead ennustada. AI saab olema ühiskonna opsüsteemiks, sest peagi ei funktsioneeri miskit ilma AI rakendusi kasutamata. Tehisaru kiire leviku põhjuseks on tema poolt pakutav efektiivsuse enneolematult kiire kasv, mis esialgu avaldub tarkvaralistes rakendustes kuid liigub peagi edasi absoluutselt kõigile aladele.

Üsna varsti on pea sama võimatu ilma tehisaruta hakkama saada nagu praegu ilma elektrita. Ehk siis eraisik hädapärast ja suurte ebamugavuste hinnaga ju saab aga ettevõtete jaoks oleks tegu otseteega pankroti suunas. Vabaturu majanduse konkurents ongi põhjuseks, miks nii meeletud summad suunatakse AI võimsuse ostmisele, keegi ei taha riskida rongist maha jäämisega. Palju väiksem risk on liiga palju arvutusvõimsust võrreldes liiga hilja või liiga vähesega. Finants mis sinna suunatakse peab aga kusagilt tulema ja vähestel on piisavalt sularessursse või krediidi usaldatavust. 

Mõned teevad ringrahastust, mis sarnaneb kahtlaselt püramiidskeemiga (OpenAI ja Nvidia). Teised (Amazon, Meta) hindavad kulud ümber lõigates mujalt, et võimalikult palju AI peale suunata. Amazoni (ja varsti paljude teiste ettevõtete) viimane vallandamislaine polnud seotud nii palju tehisaru poolt nende 30000 inimese töö ära võtmisega kuivõrd vahendite ümberpaigutuse ja prioriteetide ümberhindamisega. Veidi varem nad hoopiski palkasid juurde AI tipptegijaid kuuenulli palkadega ja nood polnud vallandatude hulgas. Sama töö üritatakse teha oluliselt väiksema tipptalentide meeskonnaga.

Nagu ütles paari päeva eest Nvidia CEO Jensen Huang: Praegu ei tule karta mitte seda, et robot või AI sinu töö võtaks, tuleb karta, et kaotad oma koha teisele inimesele, kes oskab robotit või AI'd sinust paremini kasutada. Robotid ja AI pole praegu veel mitte midagi muud kui inimese töötulemuse võimendajad.

Järgmises postituses Huangi argument miks pole tegu AI mulliga: AI areng on jõudnud virtuaalse tsükli ja positiivne tagasiside etappi.

2 comments:

  1. Kas oled mõelnud võimalusele, et AI toob kaasa meie digitaalse orjastamise? Kontrollib mehhaaniliselt külma masinliku kalkulatsiooniga meie käitumist ja vabadust toimetada meie poolt soovitud viisil ja ulatuses.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Juba praegu oleme vabatahtlikult orjad: töötame teistele (riik, firmad, omanikud, ...) et saadud raha eest süüa ja ulualust saada ning ülejäänu eest igatsorti mittehädavajalikku nodi hankida. Keegi ei sunni aga ise ühiskonnaväliselt (ilma seaduste ja piiranguteta) kõiki oma vajadusi rahuldada nagu ürgajal oleks hullult ebaefektiivne, vabakäigu orjana on elu lihtsam ;)

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!