Lennutamas drooni

                           Suvila ja lõkkeplats lumetul detsembrikuul

Kui droon juba kaugelt Kanadast kaasa tassitud tuleb teda ka lennutada. Jõuluõhtu veetsin emaga, järgmise päeva oma asju sorteerides aga reedel lubas Eestimaa detsembri kohta vägagi kena ilma, isegi veidi päikest, mõned plusskraadid ja mitte väga tugevat tuult. Just sobiv drooni katsetada, sest mida külmem seda väiksem patarei mahtuvus ja lühem lennuaeg. Sobivaim koht kusagil lagedal suht inimtühjal kohal ... otse loomulikult tuli esimesena pähe suvila ja Vääna rand. Patareid olid eelmisel päeval igaks juhuks laaditud.

Esialgu oli kavas autoga sõita, sest droon ju kaasas. Samas milleks autot vaja, see tühi ei kaalu ju midagi aga autot pole veel jõudnud katsetada. Kui käima ei lähe või mõni muu jama siis raiskan ilusa päikselise ilma ära mida talvel tihti ei pakuta. Toksisin Vääna ranna google kaardi peale sihtmärgiks ja valisin liiklusvahendiks ühistransa: alla tunni viib kohale vaid ühe ümberistumisega. Pealegi mugav - rooli taga istumise asemel saan istmel lebotada ja moblat rullida. Asi otsustatud.

Lumemarjad maja taga

Suvilasse jõudes tegin mõned pildid enne tuppa astumist ja drooniga tegelema asumist. Meeldetuletuseks vaatasin DJY Fly äpi menüüd üle. Esiteks panin lennuaparaadi lihtsaima follow rezhiimi peale. Jalutasin ringi nii maja taga kui ees ning lõpuks suundusin läbi värava metsaalusele lõkkeplatsile. Droon lendas järgi nagu eriti hästi kuulekuse trenni läbinud koer ning tuli lõpuks kutsumise peale minu juurde ning laskus peopesale.

Järgmisena saatsin ta 10 meetri kõrgusele, et saada ülevaatlik videolõik krundist ja majast. Natuke liiga madal, et kogu maatükki kaadrisse jäädvustada kuid suurt kõrgemale ei riskinud, sest tuul suht tugev, puude ladvad õõtsusid. Proovisin Droniet ja Helixit, kõik funksis nagu reklaamivideotel, ainus erinevus filmitavas subjektis, kes välimuse ja graatsilisuse poolest ei saanud lähedalegi.

Suvilakrunt oli end ammendanud, nüüd tahtsin põhieesmärgile randa proovima minna. Pakkisin drooni seljakotti ja hakkasin astuma. Tuul tundus kahtlaselt tugev, mere kohin kostis poole kildi peale metsa vahele - ei paistnud väga lubav. Randa jõudes polnudki nii hull kui kartsin. Võtsin kohe ranna alguses kõrkjate vahel drooni välja ja panin jälgimisrezhiimi. Õhkutõustes lendas korraks vastu kõrkjaid aga aga suutis alla kukkumata ootamatut mõju korrigeerida. Jalutasin rannale hoides silma peal, et tuul pingsalt sumisevat aparaati minema ei kannaks. Paar korda tugevama iiliga kallutas end tuulde ja sõdis edukalt vastu, üllatavalt hästi sai hakkama.

Randa mööda jalutades lennutasin veel mõned korrad, siis läksin metsa vahele. Ka seal polnud probleemi puutüvedest ja madalatest männiokstest eemale hoidmises, ainult üle luitevalli tagasi rannale suundudes ilmselgelt punnitas kõvasti vastutuult. Mis edasi teha? Tahaks Türisalu panga alla minna, kus põnev maastik aga äkki tuul liiga puhanguline. Kell alles veidi 2 läbi, lähen vaatan, aega veel on. Enne panga alla jõudmist jäi silma meres supilaual aerutav ja suurte lainetega võitlev vend. On alles entusiasm - mul tulid paljast vaatamisest külmavärinad peale. Filmisin teda uue mobla 20X zoomiga.

Teatava üllatusega võis paekivi panga alla jõudes tõdeda, et tuul oli siin tegelt hoopiski vaiksem, ehkki puhus otse merelt. Lasin kitsast kivist randa mööda sörkides droonil end jälitada ja hiljem ka vertikaalselt tõustes/laskudes filmida. Jällegi ei julgenud kõrgemale kui 10 meetrit lennutada, äkki tuul viib üle panga ääre minema. Kokkuvõttes igati ägedad kaadrid. Drooni kaasavõtmine osutus tõepoolest heaks otsuseks.