Seagripi teema ei paista oma populaarsust kaotavat. Kui eelnevais juttudes kirjutasin haigusest endast, siis seekord tuleb juttu vaktsineerimisest, mis peaks olema ajakohane kuna mitmed riigid on juba alustanud. Samas on inimesed kahevahel kas seda teha või mitte, kuulujutte ju levib igasuguseid, keda usaldada?
Kõik taandubki sellele keda usaldada (Ma ei kasuta põhimõtteliselt sõna uskuda, mis vihjab pimedale usule). Järgnevat juttu on mõtet lugeda neil, kes usaldavad teadlasi ja rahvusvahelisi organisatsioone (P.S. jutt pole valitsustest aga ravimifirmadest kes võivad olla motiveeritud üht-teist varjama või ka modifitseerima).
Mõned olulisemad faktid vaktsiini kohta:
1.Vaktsiin ei saa põhimõtteliselt esile kutsuda haigust, sest sisaldab kas surnud viirust/juppe või modifitseeritud viirust, mille paljunemine liiga aeglane, et haigust esile kutsuda.
2.Vaktsiin töötab ainult selle viiruse tüve vastu, mille jaoks loodud. Kui saad teist sorti gripi jääd ikka haigeks!
3.Seega parema kaitse jaoks peaks laskma vaktsineerida nii tavalise kui seagripi vastu.
4.Vaktsiin ei ole 100% efektiivne kuid vähendab oluliselt nii haigestumise riski kui haigestumise korral esinevaid sümptoome.
5.Resistentsus tekib umbes 2 nädalat peale vaktsineerimist.
6.Vaktsineerimine pole soovitatud teatud gruppidele (haiged, allergikud(teat tüüp), ...) täpsem info vaktsiini pakendil.
7.Seagripi vaktsiin on sama ohutu kui teised gripi vaktsiinid.
(selgituseks, et kõige rohkem komplikatsioone esile kutsunud vaktsineerimiskampaania toimus 1976, 523 inimest 48 miljonist ehk 0.001% vaktsineerituist sai raskeid komplikatsioone kellest suri 25 ehk 0.00005%, gripp aga tapab praegu umbes 0.1% nakatanuist – kokkuvõttes on 2000 korda suurem võimalus surra gripi kui vaktsineerimisest tulenevate komplikatsioonide kätte)
8.Seni pole ühtegi tõsist vaktsineerimisega seotud tüsistust raporteeritud.
9.Teatud tüüpi elavhõbeda ühend (ethyl mercury mitte aga methyl mercury) võib olla vaktsiinis. See lahkub organismist ja temaga seoses pole täheldatud mingeid kõrvalnähte.
Olen selle seagripi vaktsiini info lingi ka varem esitanud, aga kes tahab täielikku infot otsesest allikast, soovitan lugeda.
Ise kavatsen lasta end sobival võimalusel vaktsineerida aga sappa ka ei viitsi minna. Kuna olin suht tõbine mitu päeva, siis äkki olen sellega niikuinii hiljaks jäänud. Nimelt annab läbipõdemine teatavasti immuunsuse. Samas võib olla ka tegu tavalise külmetusviirusega (isegi spetsidel olevat ilma labori analüüsideta) raske vahet teha, sest sümptomid samad. Muideks külmetusviiruse vastu vaktsiini pole, sest tuntud viirusetüüpe 100 ringis ja muteerumine liiga kiire muutes vaktsiini valmistamise võimatuks.
Vaktsiinivastaste põhiväited on kas ohutust puudutavad, vandenõuteooriaid eeldavad või religioossed. Ohutuse osas peaks WHO pakkuma piisavalt infot, et see mure ümber lükata. Vandenõu ja Religiooni puhul pole mõtet vaielda.
Kalkuneil on linnugripp, lehmadel hullu lehma tõbi.
Seltsimehed... kui te ei taha jõulupraeks saada
siis peame endale ka tõve välja mõtlema!
Seltsimehed... kui te ei taha jõulupraeks saada
siis peame endale ka tõve välja mõtlema!
Ja muidugi on olemas ka terve ports seinast-seina eriskummalisi tegelasi nagu näiteks Austria ajakirjanik Burgermeister (kes väidab, et WHO, UN, USA, ... kes iganes plaanivad viiruse abil genotsiidi www.thefluecase.com) või Indoneesia tervishoiu minister Supari (kes ei taha saata viiruste näidiseid soovides ravimifirmadelt rohkem raha välja pigistada).
Nagu enne mainitud igaüks valigu keda soovib usaldada. Sensatsioonilised lood on ju põnevad aga kogemus näitab, et tegelikkus kipub pigem rahulikumat ja igavavõitu rada kulgema.
Tore kuulda, et keegi veel minuga ühel nõul. Arvan et haiguste puhul tasub arsti ja auto juures remondiluksepa nõu kuulata aga mitte vastupidi:D
ReplyDeleteJa muidugi on parim võimalus uks lukku panna ja oodata millal taud mööda läheb – paraku kahjuks ebapraktiline.