Saturday, November 19, 2011

Tunnistused

Selle kooliaasta esimesed tunnistused on nüüd käes. Kohe võin mainida, et olen mõlema lapse tulemusega rahul. Kui vanema tüdruku oma oli veidi parem kui ootasin siis noorem üllatas tõsiselt positiivses mõttes. Ma ei teagi kas eelmises koolis või eelmisel aastal olid tal nõudmised kõrgemad, on üheksas klass lihtsam kui kaheksas, on talle sattunud iseäranis heatahtlikud õpetajad või on laps tõepoolest õppimisse tõsiselt suhtuma hakanud. Tüüpiline eesti vanema mõttekäik kui lapsel üle ootuste hästi läheb:)

Nüüd siis konkreetsete tulemuste juurde kus numbrid väljendavad protsenti nagu meil omal ajal ülikoolis kombeks oli. Esimene tulp lapse tulemus, teine tulp klassi keskmine.

Pisem pseudonüümiga K on saanud kõigis ainetes klassi keskmisest parema hinde kui kehaline kasvatus välja arvata. Viimase pärast ma suurt ei muretse eriti peale seda kui laps tuli täna esimeseks katas karate Canada Shito-Ryu meistrivõistlustel juunioride mustade vööde kategoorias (millest tuleb juttu järgmises postituses). Oma jutu järgi polevat ta meeskonna spordis eriti osav, tühja kah. Võrreldes eelnevate aastatega on edasiminek hinnetes ilmne kui just tegu pole mingi statistilise eksitusega. Võimalik, et aitab ka sõprade valik, kes enamasti õppimist oluliseks peavad. Siin loetakse üle 80%'st tulemust "viie" vääriliseks, millise mõõdupuu kohaselt oleks tal viis viit ja kolm nelja. Ainus mure, et laps suudaks seda taset hoida!

"Puhtalt viieline" vanem tüdruk hoiab oma taset, aga see aasta on ta pidanud märgatavalt rohkem koolitööga tegelema kui eelnevail. Plikal on hea pea ja kui vaid viitsimist siis ei tohiks mingi ainega probleemi tekkida. Tema puhul pole mul suurt aimugi, mis nad koolis õpivad, abi pole kunagi vaja olnud. Juba hakkavad osade ainete hinded olema ülikooli sissesaamiseks olulised. Suht kõrgelt hinnatud Toronto Ülikooli saamiseks peaks olema 85% keskmine ja sama ülikooli kõrgtehnoloogia alale saamiseks eeldatakse 92% loodusteadustes. Eks näe kuidas läheb, aga momendil ei paista tema pärast olevat põhjust muretsemiseks.

Tuesday, November 15, 2011

Toronto Aastaajad

Novembri 15 kuupäev, kell on kolm ja jahedavõitu päike paistab, sooja nii 15 kraadi ringis. Mulle meeldib Toronto sügis. Just eile rääkisin üle Skype sõbraga Eestist ja jutt läks sita ilma peale nagu novembrikuus kipub juhtuma. Tuletas elavalt meelde neid poriseid ja pimedaid aegu peale oktoobri lehesadu ja enne detsembri lund. Aga siin tekib vahel tunne nagu oleks alles augusti lõpp käes.

Praegugi seda postitust toksides istun tagaaias ja nillin Creemore Springs Lager õlut, mis pidada canada parim olema nagu mu pruulmeistrist naaber väidab. Hinna põhjal otsustades päris kindlasti, sest 0.33 pudel maksab 2 eurot. Tõele au andes on hea küll aga kahtlen, et seda hinda väärt (mistõttu need ongi viimasest peost ülejäänud notid, mis üks hea ja kalli maitsega tuttav kaasa lohistas). Isiklikult eelistaks maitse poolest ikkagi A. le Coq'i Pilsi, mille poole liitrise pudeli sai suvel Eestis kampaania korras kolm korda odavamalt!

Tagasi pealkirja teema juurde. Ega siin muidugi alati sügisel selline ilm pole aga pimedat pilves ja sajust palju vähem kui Tallinnast mäletan. Ja kui päike välja tuleb on tal ikka veel piisavalt võimu, kuivatades teed paari tunniga ära. Isegi talvel pole seetõttu nii palju löga tänavail, päike lihtsalt kuivatab selle esimesel võimalusel. Vaid valge soolakord jääb asfaldile ja betoonile, mistõttu koer kannab tänavail jalutades papusid jalas.

Talv on siin lahe, vahepeal külma ja lumetorme ja siis ilusat päikesepaistet. Kevad on Torontos lühike, kuiv ja harjumatult palav. Talvest suveks üleminek nii kiire, et tihtipeale ei jõua aiatöödegagi ühele poole enne kui 30 kraadine palavus tapma hakkab. Suvi kindlasti see aastaaeg, mille puhul iga kell Eestit eelistan. Siinse palavuse ja niiskusega pole ka pea 20 aasta jooksul ära harjunud.

Eestlasele võib kuuma üle kurtmine kosta eputamisena aga uskuge mind. Kuumalaine esimesel päeval päris vahva, teisel päeval pole häda aga neljandaks päevaks istuvad ka kohalikud õhujahutusega majades turvaliselt varjus. No ja mis kuradi suvi see on kui väljas ei saa olla, hullem kui Eesti talv kui vähemalt suusatama saab minna. Kokkuvõttes leian, et Eestil on oma geograafilise asukohaga vedanud: on aastaajad ja pole maavärinaid, vulkaanipurskeid, orkaane, tsunamisid ega mingeid teisi maailma mastaabis märkimisväärseid katastroofe. Eestis on ikka hea elada vaatamata tavapäraselt vihmasele jaanipäevale ja sääskedele:)

Monday, November 14, 2011

Mendelejevi Tabel

Novembrikuu "Discovery" ajakirjas oli eelviimasel leheküljel välja toodud mõningaid kilde Mendelejevi ja tema kuulsa tabeli kohta, millest polnud mina ja ilmselt ka paljud teised kunagi kuulnud. Keemia oli mul kooliajal reaalainete hulgas kõige nigelam ja seega ei pakkunud erilist huvi, aga mõningad põhiteadmised on ikka siiani meeles tänu erikooli süsteemile.

Eks enamus mäletab Mendelejevi tabelit rippumas keemiaklassi seinal aga kas keegi ka kunagi sellele mõtles, et tegu oli ju legaalse superspikriga, kui seda vaid lugeda osata. Elementide keemilised omadused on suures osas määratud väliskihis olevate elektronide arvuga, mistõttu klassikalises tabelis ongi kaheksa tulpa. Moodne tabel on keerulisem, sest esiteks on maksimaalne väliskihis olevate elektronide arv määratud lihtsa valemiga 2n2 kus n on kihi number. Teiseks ei määra kõrgema aatommassiga elementide puhul keemilist aktiivsust mitte ainult välimises kihis olevad elektronid. Kolmandaks muudavad olukorra keerulisemaks nii mõnedki erandid.

Aga aitab populaarteaduslikust lobast, toon välja pigem mõned põnevamad ja kasulikumad faktid. Lihtne viis otsustamiseks, millised ained teineteisega reageerivad: Lõika moodsast tabelist keskmised elemendid välja, järgi jääb 8 tulpa. Voldi 4'da elemendi juurest kokku ja kõik teineteisele langevad elemendid reageerivad aktiivselt teineteisega. Põhjus lihtne, sest nende kombineerumisel täitub väline elektronkiht täpselt 8 elektroniga, mis on stabiilsuse tunnuseks. Neljanda tulba elemendid aga reageerivad omavahel moodustades kristalle (räni), ahelaid (süsinik), ...

Mendelejev oli agar kaardimängija ja leidis, et elementide organiseerimiseks on mugav neid ja nende omadusi kaartidele kirjutada. Mõningase sarnaste omaduste kombineerimise peale laduski ta seitsmetulbalise pasjansi:) Ise oli kaardimängu analoogiast nii sisse võetud, et ei tahtnud kaua aega tunnistada inertgaaside olmasolu, sest need ei sobinud tema pasjansi süsteemi nõudes kaheksandat tulpa.

Viimased avastatud ja ikka veel ametliku nimeta elemendid on 114 ja 116 aga eeldatakse, et teoreetiliselt on viimane võimalik element massinumbriga 137, seega peaks uute elementide avastajatel veel küllaga tööd jätkuma.

Sunday, November 13, 2011

Auto müüdud

Ostmise peale olen ma küll mihkel aga müügimeest minust pole. Seda kogen iga kord kui vaja vanast autost lahti saada. Lausa stressi tekitab sihuke ettevõtmine nagu auto müümine. Ja ometigi suutsin nooremast peast sellega nii hästi toime tulla, et esimeste autode puhul ostsin masina, sõitsin sellega veidi ja müüsin siis alati kallimalt edasi.

Natuke kahju kohe loobuda sellest autost. On meid kokkuvõttes hästi teeninud ja pole kordagi tee peale jätnud. Ja kus kõik oleme koos käinud ja palju aega tema sees istudes veetnud. Aga mis teha, paratamatult saabub kord aeg kui meie teed lahknevad. Viimasel aastal oli selge, et see juhtub üsna pea, sest pisivigasid kippus järjest tihemini ette tulema ja kaugel seegi moment oli kui esimest korda oleks tee äärde ära väsinud. See masin oli mul kõige suurema kilometraazhiga, mis kunagi olnud, 201000 pole ükski enne välja vedanud, enda sõidetud veidi enam kui 105000.

Mul on ka kogemus igat karva muslimitega ja paistab et neil sellidel on oma taktika. Kõigepealt lepivad hinnas kokku aga kui maksmiseks läheb on ikka raha vähem. Siis näidatakse oma tühi rahakott ette ja kukutakse soiguma ning lubatakse prohveti habeme nimel kohe homme puuduv summa ära tuua. No kes see loll ikka uskuma jääb, teatavasti pole uskumatule valetamine nende arusaama järgi patt.

Aga seekord ei viitsinud neljakümnest puudujäänud dollarist suurt numbrit teha, sest auto sai mu hoovi pealt minema ja kokkuvõttes sain selle eest ikkagi ligi kolm korda rohkem kui diiler pakkus. Masin oli iseenesest suht heas korras, aga miskipärast näidati isegi minu soodsa hinna puhul minimaalset huvi. Vaatamas oli kahe nädala jooksul käinud vaid kaks inimest, müüsin ta kolmandale. Inimesi hirmutab kui ülevaatus tegemata, sest siis ei tea palju võib kordasättimine maksma minna.

Mina ei viitsinud aga sellega enam jamada, ega vanasse masinasse raha sisse panna. Mehhaanikust ostja teadis ilmselt enam-vähem mis masin väärt ja tegi kokkuvõttes hea äri. Nii et nüüd on siis lõpuks mu viimane Ford Taurus Wagon läinud - adjöö.

Saturday, November 12, 2011

Kultuurierinevused :)

Selle pildi leidsin oma tuttava FB postitusest. Foto mõnedest tuntud riigijuhtidest G20 kohtumisel iseenesest ju ei miskit erilist, aga juurde lisatud tekst oli ikka tõepoolest vaimukas, eriti viimase aja poliitiliste sündmuste valguses!

Cultural Differences Noticed at the G20 meeting in Toronto ...
The Canadian: Self-absorbed and disconnected from reality.
The American: Businesslike, unwilling to be distracted.
The French and the Italian: "LOOK AT THAT ASS!"

Kultuurierinevused G20 kohtumisel, Väga tüüpiline:))) Lisan eestikeelse vabatõlke.
Canada - endale pühendunud ja kaotanud kontakti reaalsusega,
USA - professionaalne, ei lase end segada millestki.
Prantsusmaa, Itaalia - Vau milline pepu !!!

P.S. Eriti meeldib mulle Sarkozy näoilme:)))

Friday, November 11, 2011

See ongi Jalgpall :)

Ma ei leia, et oleks põhjust häbeneda kaotust 0:4 kui vastaseid väljakul kolme mehe võrra rohkem kusjuures üks neist kohtunik. Igatahes mäng ise mulle meeldis, sest Eesti meeskond ei andnud alla ka lootusetus seisus ja mängis talupoja kangekaelsusega lõpuni nii, et viimaks oli kohtunik sunnitud oma erapooliku vilepartii punktiks kaheldava penalti lisama. Samas peaks positiivse momendina mainima, et Eesti peab edasisaamiseks Iirimaal ainult 5 vastuseta väravat lööma, mis on täiesti võimalik kui peaks kohtunikuga samamoodi vedama kui seekord iirlastel.

Aga selline see jalgpall juba on ja sellega tuleb leppida. Niikuinii oleks sutsu palju oodata, et me jalgpallis suudame selle mängu suurkujusid lüüa. Iirimaa tunnuseks on ju jalgpall ja katoliku usk, millest viimane moodsal ajal kaduma hakanud. Mis neil vaesekestel alles jääks kui me ristikulehe maa asukatelt jalgpalli võtaks:) Alumistel piltidel on momendid, mis ilmselt mängu tulemuse määrasid, viga ja selle eest määratud ebaadvekaatne karistus:(

Aga mulle ikka väga meeldib mu töö (mis annab igal võimalikul juhul vaba päeva nagu näiteks 11.11.11). Siis veel meeldib hirmsasti kiire interneti ühendus, neti telekas ja ETV, mis võimaldab telesaateid, kaasa arvatud spordisaateid, otse vaadata. Nüüd on tõesti kodus teleka ees istudes tunne nagu oleks Eestis, ei peagi enam lennukisse istuma. Pildi kvaliteet väga hea, vaatamata sellele, et fotode peal just nii ei paista. Aga ega telekast pildi tegemisel vist kunagi kvaliteetset fotot saa. Jään põnevusega järgmist mängu ootama lootes, et ETV'l ikka õigus ka seal toimuvat matshi rahvusvaheliselt netis näidata.

Eesti-Iirimaa

Täna äkki tundsin, et Eesti on ikka täiega Euroopas ja Maailmas. Nimelt teades, et Eesti jaoks lausa sajandi matshiks kutsutud Eesti-Iiri jalgpallimatsh pidi kolmveerand kümme ehk kolmveerand kolm kohaliku aja järgi algama, viskasin pilgu läpakal peale. ETV kannabki üle - super, kohe HDMI taha ja signaal telekasse. Kiirelt korkisin õlle ning jõudsin just hümnide ajaks end mõnuga IKEA mugavasse tugitooli istutatud. Ega suurt lootust ju pole aga ikkagi uhke ja hea tunne vaadata kuidas Eesti maailma tasemel esineb!!! Eks hiljem kirjutan pikemalt, momendil 31'l minutil oleme küll taga 0 : 1 aga Eesti surub iirlasi kaitsesse!

Tuesday, November 8, 2011

Mälu

Mis arvate millisest mälust tuleb juttu, kas püsi- (ROM) või muutmälust (RAM). Vale puha, hoopis kõige tavalisemast kõrvade vahel asuvast mälust, millest sõltub kui kiiresti suudate leida oma eelmisel päeval kiiruga kuhugi "kindlasse" kohta susatud autovõtmed üles. Vahel võivad autovõtmed ka õige tavatutesse kohtadesse sattuda nagu juuresolevatelt piltidelt võib näha. Kellel meil poleks sellega probleeme, ja tavaliselt kipub just nii juhtuma, et mida kiirem seda jäljetumalt on kõik vajalikud asjad saladuslikult peitu pugenud.

Mul kippus unustamisega juba lapsepõlves suuri probleeme olema. Tihtipeale ei suutnud hommikul kooli tormates vihikut, raamatut, kalkulaatorit, taskumalet või miskit muud olulist leida. Inimese pea pole põhjatu prügikast kuhu igasugu rämpsu pidevalt võib sisse loopida, paratamatult hakkab varsti üle ääre ajama ja osa asju kukub välja. Probleemiks kipub olema oskus eraldada rämpsu vajalikust, sest tihtipeale mäletame absoluutselt ebaolulisi asju detailselt samas kui lihtsad kuid tähtsad ununevad.

Mingi moment hakkasin juba arvama, et normaalne elu ongi kui suure osa ärkveloleku ajast kulutad otsimisele. Aga lõpuks viskas üle, no kaua võib. Istusin maha ja otsustasin leida loogilise lahenduse - Heureka, nii lihtne see oligi! Minusuguse kalamäluga isiku jaoks on ainult üks lahendus - distsipliin. Kokkuvõttes tuleb piiratud hulk eriti olulisi objekte panna ALATI (see on oluline võtmesõna) kindlasse kohta, kust võid seda ka kinnisilmi leida.

Kõige raskem oligi muidugi distsipliini kasvatamine, koju jõudes oli ikka esimene liigutus autovõtmed instinktiivselt pikemalt mõtlemata kuhugi visata. Aga kui veidi aega olin endaga vaeva näinud ja avastasin kui palju see elu lihtsamaks muutis polnud enam keeruline end momendiks sundida. Võtmed riputan kindlasse nagisse, rahakoti, kella ja mobla sinnasamasse lähedale riiulile. Need ongi 4 hädavajalikku asja, mida pean tööle minnes kaasa võtma. Uksest välja astudes seisatan momendiks ja kontrollin, et kõik need 4 asja on ikka füüsiliselt minu küljes. Sedagi juhtunud, et enne suure tuhinaga uksest välja tormamist olen momendiks autovõtmed käest köögilauale asetanud ja puudumist märganud alles auto ust avama asudes. No ja muidugi snepperlukk kindlalt sulgunud:(

Kokkuvõttes:
1. Määra ära suht väike number HÄDAVAJALIKKE asju.
2. Aseta need ALATI kindlasse kohta, ükskõik kui kiire momendil on!!!
3. KONTROLLI lahkudes füüsiliselt katsudes, et need ikka on sinuga kaasas!

Igatahes on tulemuseks uskumatuna tunduv olukord, kus olulisi asju praktiliselt enam kunagi maha ei unusta. Olen sarnast meetodit laiendanud ka reisima/matkama mineku puhul. Kui vanasti võis kindel olla, et olulisi asju jäi maha siis nüüdseks olen toksinud arvutisse Excelis kolm üldist nimekirja: Talveasjad, Suveasjad, Eestireis. Nimekirjad on koostatud osavõtjate nimede alusel ning lisaks üldised esemed. Enne iga konkreetset reisu teen arvutis vajalikud muudatused, trükin nimekirja välja, jätan mõned tühjad read viimasel momendil lisanduvate esemete tarvis. Märgin vastava eseme alles siis tärniga ära kui see kohvris või kotis sees.

Võib tunduda, et kole aegavõttev organiseerimine aga uskuge mind, iga planeerimisele kulutatud minut toob tagasi kümme asjatule rahmeldamisele kaotatud minutit. Lisaks muidugi oluliselt madalam stressi tase ja hilisem närvitsemine kui miskit maha jäänud. Loomulikult pole see lollikindel süsteem ja vahel ikka ununeb mõni asi aga minusuguse uimapea puhul ainus mõeldav lahendus. Peagi on veelgi lihtsam, kui saan iga moment pähe kargava idee nutitelefonil nimekirja toksida.

Monday, November 7, 2011

COD4 MW3

Suur enamus neist, kes ei tea mida pealkirjas olev tähtede ja numbrite kombinatsioon tähendab on ilmselt üle 30 aasta vanad ja "õrnemast" soost. Sellega ei taha ma sugugi naisõiguslasi solvata, lihtsalt millegi pärast on kujunenud nii, et naissoo esindajatele ei paku kõmmutamismängud pinget kui üksikud erandid välja arvata. Samuti tuleks suhtuda ka pakutud vanusesse, ega ei teagi teisi endavanuseid hulle, kes vahel tunnikese või kaks oma niigi vähesest vabast ajast arvuti taga mängimisse mataks. Sõdurinimede põhjal otsustades ilmselt mõningaid siiski leidub. Kes veel pole aru saanud, siis tegu on "Call Of Duty 4, Modern Warfare 3" nimelise mänguga. Mul on olemas neist kolmest esimene (taaskasutuskeskusest $2 eest saadud). Olen mänginud veidi, aga eeldab minu jaoks liiga kiiret reaktsiooni. Igaks juhuks lisan ka kohe, et mul pole plaanis COD4 MW3'e osta, üks mäng BF3 kujul röövib piisavalt aega:)

Nagu nimest võib arvata on eri aegadel terve hulk sama seeria mänge välja lastud. Minu hinnangul ongi domineerivateks selles kategoorias Battlefield ja Call Of Duty. Esimene neist realistlikum ja trailerite põhjal hinnates paremate efektidega, mõeldud rohkem arvutil üle interneti meeskonna mänguks. Tohutu suured detailsed kaardid, kus madistab kuni 64 mängijat korraga (mitteametlikes serverites kuuldavasti enneolematu 256). COD on aga tuntum nimi ja ligi 10 aasta jooksul on nad sisse toonud uskumatuna tunduva 3 miljardit dollarit. Battlefield 3 oli esimese päeva õhtuks müünud 5 miljonit koopiat umbkaudse hinnaga $60 tükk. Pole just keeruline numbreid kokku lüües arvutada, millised summad liiguvad mängumaailmas.

Täna on lehtedes esikülgedel kuulutused, COD4 MW3 väljatulekust. Jälle kord poed südaöösel lahti ja mitmete suuremate linnade keskustes on juba õhtul korraldatud vastava teemalised rahvapeod, kus pakutakse temaatilist nänni tasuta, erisoodustusega riistvara ja kuponge teistele mängudele, kohtumised arendajate ja programmeerijatega, ...... Ühesõnaga 8 november 2011 on mängumaailmas oluline daatum. Kardetavasti ilmub homme kooli palju kalapilgulisi punaste silmadega magamata lapsi, kes öö läbi teineteist virtuaalselt nottinud:)

Wednesday, November 2, 2011

Ostuhullus ja Laenubuum

Kui meie viimase aja krediitkaardi arveid vaadata võiks arvata, et oleme viimaks ameeriklasteks muutunud, kes pikemalt mõtlemata hullumiseni asju ostavad. Seda on ka Visa ja American Express ilmselt suure rõõmuga tähele pannud, sest just tuli teade krediidi limiidi olulisest tõstmisest. Tundub, et nii jätkates võiks lausa keskmiseks kreeklaseks muutuda, kelle võlakoorem peale kulutusbuumi üle pea kasvanud. Järgneb Ameeriklaste kohta avaldatud võrdlemisi hirmutav statistika:

Kesmine krediitkaardivõlg pere kohta: $15,799
Krediitkaartide hulk USA elanikel: 609.8 miljonit (3.5 inimese kohta)
Keskmine protsent: Uus kaart 14.89%, Olemasolev 13.10%
Kogu krediitkaardi võlg USA's: $793.1 billion
Inimeste koguvõlg: $2.43 trillion
Rohkem samateemalist infot leiab järgnevalt veebilehelt: www.creditcards.com

Paraku on pisike aga oluline vahe meie ja tavalise krediitkaardi kasutaja strateegias. Nimelt on meil kombeks krediitkaarti kasutada deebitkaardina makstes alati arved keskeltläbi kuu aega hiljem 100% ulatuses ära. Nii hoidume röövellike laenuprotsentide maksmisest, kuid saame samas kasutada kõiki krediitkaardi eeliseid nagu maksmise mugavus, turvalisus ja lisaks teatavad rahalised soodustused.

Kuidas siis suht tagasihoidliku sissetuleku puhul võrdlemisi lahedat elu elada. Minu arust pole seal midagi keerulist, võtmeks on talupoeglik majandusmõtlemine ehk lihtsalt tavaloogika, "common sense" inglise keeles. Ühest küljest teha vaid vajalikke kulutusi aga teisest küljest ka mitte keelata endale asju või tegevusi mida naudid. Elame ju lõppude lõpuks vaid üks kord sellesinase maamuna peal.

Kokkuvõttes pole kunagi midagi peale maja võlgu ostnud. Esiteks nii palju vaba raha lihtsalt polnud ja teiseks on majalaenu protsent madalaim võimalikest. Aga siingi on majanduslik mõte taga, nimelt on vähemalt Ameerikas oma majas kokkuvõttes odavam elada kui üürikorteris, eriti pikas perspektiivis vaadatuna. Üüriga võrreldav summa kulub kuus maja laenu tagasimaksetele aga tegelikult maksad seda endale, sest lõpuks oled maja omanik samas kui üüriraha on puhtalt kaduma läinud. Elukvaliteedist muidugi rääkimata, kuna vähemalt minu jaoks on oma aed ja oma elamine hindamatu väärtusega. Tean millest räägin, sest rohkem kui esimesed 30 eluaastat olen ju elanud üüripinnal.

Ja lõpuks kordan kuldseid sõnu mis mu sugulane lausus kui Kanadasse saabusime: "Every buck you save is worth 2 bucks you earn". Iga dollar mida kokku hoiad on väärt kaks dollarit mida teenid, tegelikult momendil isegi veidi rohkem, sest igasugu maksude peale kulub kokkuvõttes rohkem kui 50%. Seega olen viimase paari kuu jooksul "teeninud" nagu advokaat:D Kokkuhoid võrreldes tavahinnaga: mobla $170, pesumasin $200, auto $2100, karate aastamaks $1500, suusad $300, suusapuhkus $1100, suusatamise hooaja piletid $700, telekas $800 - kogukokkuhoid $6870 ehk siis $13740 lisasissetulek:) Tegelikult saaks ju ka ilma nende kulutusteta elatud ja veel rohkem kokku hoitud aga mis elu see siis oleks.

Oluline on muidugi see, et kõik need ostud olid vajalikud, aga mitte tehtud lihtsalt trendiga kaasa minnes. Moblasid oli siinmaal niikuinii lõpuks vaja muretseda, pesumasinata ikka ei saa, autota ameerikas oled kui invaliid, karate on füüsilise koormusena haruldaselt kasulik tervisesse investeerimine, suusatamine ainsana lihtsalt nauding (taastab töövõimet:), uus nutitelekas hoiab kaablimaksu arvelt kokku ja säästab aega võrreldes tavalise telekaga.