Võllanali ehk Olecranon Bursitis

Kuu aja eest jäi esimest korda silma

Eilne vaatepilt

Kuu aega tagasi tütar märkas, et küünarnukil, mis suusatades pihta sai, on poole golfipalli suurune muna tekkinud. Kuna valu ei tundnud ja peeglist küünarnukki ei vaata siis ise ei märganudki. Katsudes sihuke pehme nagu vedelikku täis õhupall. Esialgne reaktsioon tüüpiline täisverd eesti mehele: terviseprobleemi ignoreerimine - ähh, mida ei vaata ja ei tunne, seda pole olemas. Kuna ära ei kadunud otsustasin naiste pealekäimisel arsti aja kinni panna ja ette näidata. Aga enne esitasin küsimuse tehisarule (ChatGPT 4), mis mu lühikese asjatundmatu kirjelduse peale hoobilt diagnoosi pani. Tegin seda inglise keeles, milles LLM töötab paremini ja lugejatele kergemaks mõistmiseks lasin tal hiljem eesti keelde ümber tõlkida:

Minu küsimus: Kahe kuu eest lõin küünarnuki ära. Liigese liigutamisel valu ei tee. Vaid veidi valulik kui üritan ülesirutada. Küünarnuki otsale tekkis umbes 4 cm läbimõõduga pehme muhk. Kas sa oskad pakkuda millega võiks tegu olla?

ChatGPT vastus:

Vedeliku täis muhk, mis on veidi suuremaks kasvanud, viitab suure tõenäosusega olekranooni bursiidile (mis kuradi asi see veel on), mis tekkis pärast sinu küünarnuki vigastust kaks kuud tagasi.

Mida jälgida:

✔️ Kui see ei ole punane, kuum ega väga valulik, on tõenäoliselt tegemist mittenakkusliku bursiidiga (tekkinud trauma või ärrituse tõttu). See võib iseenesest taanduda.
❌ Kui see muutub kuumaks, punaseks või valusaks, võib see viidata infektsioonile (septiline bursiit) ja peaksid viivitamatult arsti poole pöörduma.

Mida saad praegu teha:

✅ Väldi küünarnukile toetumist, et vältida lisakahjustusi.
✅ Kasuta jääkotti (10–15 minutit paar korda päevas), et vähendada turset.
✅ Pane ümber elastiksidemega kerge kompressioon, et vältida vedeliku kogunemist.
✅ Võta põletikuvastaseid ravimeid (nagu ibuprofeen), kui on valu või turse.

Millal arsti poole pöörduda:

🔹 Kui turse jätkuvalt suureneb või ei parane.
🔹 Kui märkad punetust, soojust või suurenevat valu (võimalik infektsioon).
🔹 Kui muhk takistab liikumist või muutub väga valulikuks.
🔹 Kui see ei ole mitme nädala pärast kadunud.

Mõnikord arst torkab vedeliku nõelaga välja, kui see on liiga suur või ei kao iseenesest. Kui see ei ole tõsine, võib see aeglaselt iseenesest taanduda.

Kas see tekitab pigem ebamugavust või on lihtsalt märgatav?

Arstile ma muidugi ei maininud AI diagnoosist sõnagi. Too vaatas, küsis millal märkasin esimest korda, katsus ja ütles siis: "mul on sulle hea ja halb uudis, alustan halvast". Vastuseks vaid mühatasin küsivalt. Arst vaatas kavala näoga otsa: "Halb uudis on see, et sa sured ära". Kergitasin küsivalt kulmusid. Enne kui öeldu kohale jõudis ja südari oleks põhjustanud lisas arst: "Hea uudis on see, et sa ei sure selle muhu tagajärjel ja ilmselt mitte nii pea". Mulle on alati meeldinud võllanaljad😁 Eriti sobivad praeguse välispoliitilise olukorra puhul. Teeme ultraheli ja siis otsustame, kas vaja midagi ette võtta. Selgitas, et ilmselt tegu sama probleemiga, mille tehiaru diagnoosis. Miks meil enam arste vaja kui tehisaru nii tublilt oskab diagnoosi panna?  Minusugustele tüüpidele, kes niisama loba ja ajaviitmist ei salli, sobib ideaalselt kiire ja kuiv info ning probleemile lahenduse pakkumine.

Kuna olen selline kobakäpp, kes end pidevalt kuhugi ära lööb, otsisin arsti juurest tulles garaazhist üles laste rulluisutamise küünarnukikaitsed ja panin peale. Enne tonksasin ikka hooletult paar korda nädalas millegi vastu. Nüüd vähemalt pole muret, et asi lisavigastuste tõttu hullemaks läheks.

Ingliskeelne originaalversioon:

I hit my elbow 2 months ago. It does not hurt when moving the joint. Only slightly painful when trying to overstretch. On the tip of elbow developed soft pump about 4 cm across. Could you guess what might be the problem with my elbow?

ChatGPT said:

It sounds like you might have olecranon bursitis, also known as "student's elbow" or "Popeye elbow." This happens when the bursa (a fluid-filled sac that reduces friction in the joint) becomes inflamed, often due to trauma (like hitting your elbow), prolonged pressure, or repetitive movement.

Key Signs of Olecranon Bursitis:

• Soft lump (fluid-filled swelling) on the tip of the elbow
• Minimal pain or no pain with movement
• Tenderness or mild pain when pressed or overstretched
• Warmth and redness (if infected, but not always present)

What You Can Do:

1. Avoid Pressure on the Elbow – Try not to rest your elbow on hard surfaces.
2. Ice Therapy – Apply ice for 10-15 minutes a few times a day if there's swelling.
3. Compression Bandage – Can help reduce swelling.
4. Anti-inflammatory Medication – Like ibuprofen, if there’s mild pain or swelling.
5. See a Doctor If:
   • The lump grows larger.
   • It becomes hot, red, or very painful (signs of infection).
   • It doesn’t improve over time.

Most cases of bursitis go away on their own, but if fluid builds up too much, a doctor might need to drain it. If it's infected, antibiotics might be required.

Would you say the lump is firm or more fluid-like? And has it grown bigger or changed over time?

A fluid-filled lump that has grown slightly bigger over time strongly suggests olecranon bursitis, most likely from your elbow injury two months ago.

What to Watch For:

✔️ If not red, warm, or very painful, it’s likely non-infectious bursitis (caused by trauma or irritation). This often resolves on its own with care.
❌ If it becomes hot, red, or painful, infection (septic bursitis) is a concern, and you should see a doctor immediately.

Jooksmisega oli see kuu täielik ikaldus nii ilma kui tõbine olemise tõttu. Lausa 11 päeva jäi vahele kuu keskel. 7 jooksuga kogunes vaid 50km keskmise tempoga 4:44 kilomeetri peale, parim kilt 4:24, viiekas 23:38 ja parim keskmine tempo 4:39 min/km. Käimine vaid 20km. Suusatasin seevastu suht viisaka distantsi 395 km kolme päevaga.

Udu on rindejoonelt hajunud.

Nüüd ma küll hoiatan ette, positiivset järgnevast loost suurt ei leia, ehk siis võtke palderjan ligi enne kui lugema hakkate😜 Aga mina pole süüdi ehkki elan samal mandril kui MAGA pünamütsikese riietusse peitunud kuri hunt oma pesakonnaga.

Mul olnud aega 8 tundi seedida Valges Majas toimunud spektaaklit. Kui enne võis hellitada pisikest lootust, et äkki Trump mängib mingit peenet mängu, mida tavakodanik ei mõista, siis nüüd on nendel illusioonidel lõpp. Pole vähematki kahtlust millises meeskonnas tüüp mängib ja see pole kindlasti sama kuhu lääne väärtusi hindavad Euroopa riigid koos Eesti ja Ukrainaga kuuluvad. Päris selge pole kas USA president tõepoolest kremli käsilane, mõjuagent või lihtsalt silmini ennast täis lollpea, aga alluvad on oskuslikult valinud pimesi lojaalsuse ja võrreldava vaimupimeduse järgi. Minu jaoks kõige üllatavam, et vabariiklaste hulgast ei kosta protestihääli, enamus vähegi ajurakke omavad ju näevad ja saavad väga hästi aru mis toimub. Ja kus on kogu see kuulus noorte woke protestijate jõuk, kes igasugu lääne liidrite kogunemiste juures märatses - kas päriselt olidki vene poolt organiseeritud???

Ukraina (ja Euroopa) jaoks on tegelikult hea, et tõehetk koheselt saabus. Palju hullem kui Trump oleks venitanud, lubadusi andnud, mingi ähmase nii ukrainlasi kui Euroopat uinutava lepingu sõlminud vaid selleks, et seda soodsal momendil murda. Arvestades, et Trumpi ameerika suure tõenäosusega ei kavatse täita NATO artikkel 5 siis milline võimalus olnuks ükskõik millise lubaduse puhul, et nad Ukrainat kaitseks kui vene peale vaherahu uuesti oleks kallale tulnud - olematu. Momendil ongi selline totter olukord, et ei ameeriklaste ega venega sõlmitud lepingutel pole mingit usaldusväärsust ja seetõttu ka erilist mõtet - kohale on jõudnud jõu mitte seaduspõhine maailmakord.

USA on meie leerist väljas, nüüd peaks Euroopa pöörama maksimaalse tähelepanu ja jõupingutused sellele, et nad otseselt venega liitu ei astuks, sest sellisel juhul oleks MRP 2 möödapääsmatu. USA esmane strateegiline vastane on Hiina ja ameeriklaste suurim hirm Hiina-Vene liit kuna see ühendaks maailma suurima rahvaarvuga ja teise majandusega piirkonna maailma suurimate loodusvarade ja suurima tuumaarsenaliga piirkonnaga. Hiina võtaks muidugi juhtrolli, vene muutuks kubermanguks. Ameeriklaste vaatevinklist oleks sellise arengu ärahoidmiseks Ukraina või ka suurema osa Euroopa mahamüümine odav hind. Paraku ei mõista ameeriklased, et ükskõik millist tehingut vene pakuks siis selles mängus tõmbavad nad Trumpil naha üle kõrvade.

Esimesed tõsise ohu märgid oleks USA poolt Euroopale tollitariifide kehtestamine, Euroopast vägede väljatõmbamine, Ukraina abi lõpetamine, Starlinki blokeerimine, USA relvade kasutamise keelamine, vene sanktsioonide kaotamine ja venega kaubanduslepingute sõlmimine, mis aitaks vähendada senistele liitlastele ja põhilistele kaubanduspartneritele kehtestatud tollitariifide negatiivset mõju. Otsest sõjalist ohtu ülejäänud Euroopal koheselt poleks, kui siis sabotaazhid ja hübriidrünnakud segamaks Ukrainale abi pakkumist. Trumpi valitsusel oleks paratamatult järgneva majanduslanguse käigus mugav süüdlasi sisevaenlaste näol otsida ja neid pigistama hakata. Ajaloost tuntud tüüpiline karmi käe rezhiimi areng.

Eurooplased kogunevad pühapäeval või esmaspäeval järjekordsele kriisikoosolekule. Seekord pole teemaks mitte niivõrd Ukraina kui kogu Euroopa. Kui tahetaks USA ja venega võrdväärsete partneritena suhelda tuleb sõjalisi kulutusi tõsta mitte protsendikümnendike vaid kümne protsendi võrra ja pakkuda tuumavõimekust ka Saksamaale, Poolale ja Ukrainale. Paberil on EU venest keskeltläbi kaks korda võimsam pea iga näitaja järgi, kuid puudub keskne juhtimine ja kiire otsustamine. Oleksin tõsiselt meeldivalt üllatunud kui Euroopa liidrid suudaks sellelt kohtumiselt tegeliku tulemuse mitte paljalt ilusate deklaratsioonidega välja tulla.

Sitapea💩

Kirjutan esimese emotsiooni ja kõhutunde pealt minimaalselt infot omades. Ehk siis võin rängalt eksida, eks lähiaeg näitab. 

Internetis oli meem: "Esimest korda ajaloos kui öelda "see lollakas" ja 90% inimkonnast teab kellest jutt". Ma lisaks omalt poolt, et tänasest võib veendunud olla ka termini "sitapea" puhul, keda silmas peetakse. Nii mölaklikku käitumist nagu Trumpi puhul pole lääne kultuuriruumi kuulunud riigijuhtide juures varem ette tulnud. Tagajärjed saavad kardetavasti olema hukatuslikud mitte ainult Euroopale vaid kogu maailmale, kaasa arvatud USA.

Me muidugi ei tea veel tagapõhja, mis selle kokkupõrke kaamerate ees põhjustas. Ei kahtle, et kumbki pool esitab oma versiooni ja teades Trumpi patoloogilist valetamist kipun ukrainlaste oma rohkem uskuma, mis iganes see oleks.

Juhtuma pidi midagi ootamatut, sest riigijuhtide tasemel eelnevalt kokkulepitud dokumentide allakirjutamised on tavaliselt formaalsus. Lambist pakun, et Trump taganes mingist lubadusest või Zelenski ei nunnutanud tema egot piisavalt taevani kiitmisega. Kõige tõenäosem, et Trump andis mingi ähmase suusõnalise lubaduse julgeolekugarantiide, Ukraina territooriumi või USA abi kohta, mida keeldus kohtumisel kinnitamast. Äride tuntud tõde, et pool müügist on kliendi poodi saamine. Paistab, et Zelenskiga läbi ei läinud.

MEGA - Sõnad tegudeks!

Eile kuulsin vaid kommentaare aga täna lugesin Taani peaministri kõne läbi - virtuaalselt aplodeerin püsti seistes. Ta ütles äärmiselt ebadiplomaatiliselt ja otsekoheselt ära kõik olulise. Mul polegi miskit muud kommenteerida kui: Eurooplased, võtke end kätte ja asuge lõpuks ometi tegutsema. On küll pikalt liiga hilja aga äkki siiski natuke aitab. Kuuldes Saksa ja Prantsuse riigijuhtide mõtteid on viimased vist vähemalt hakanud endale tunnistama olukorra tõsidust. Euroopa jaoks on eksistentsiaaalseks küsimuseks äärmiselt kiirelt luua tuumaheidutusega varustatud sarnaste väärtustega ilma vetoõiguseta riikide kaitseliit! See tähendab nii USA kui mõningate Euroopa riikide (nagu Ungari ja Slovakkia) välja jätmist. Aga ma pikalt ei targuta, lugege ise Taani peaministri Mette Frederikseni kõnet:

Ma arvan, et on aeg lõpetada endale valetamine, et USA on midagi muud kui takistus selle eksistentsiaalse ohu lahendamisel, meie kõigi kodanike heaolu ja turvalisuse tagamisel.

Lubage mul tsiteerida Sun Tzu raamatut Sõjakunst: „Sõjakunst põhineb pettusel“ – ja kindlasti on Putin pidanud pettuse sõda. Ta projitseeris võimsa punaarmee ajaloolist jõudu, et kiiresti Ukraina vallutada. Ta püüdis seda teha väljaõppeta, aegunud toidumoonaga ja muidu kehvasti varustatud sõduritega.

Putin võttis riski, lootes, et NATO ei saada vägesid Ukrainale appi – ja tal oli õigus. Kuid mida ta ei osanud oodata, oli Ukraina rahva vaprus ja nende sõjaväeinseneride leidlikkus. Nende töö maa ja meredroonidega on ümber kujundanud lahingutaktika. Kui liitlased hakkasid varustama Ukrainat tankitõrjerakettidega Javelin, suurtükiväe toetuse ja muu vajaliku relvastusega, muutus mäng täielikult. Venelastel takistati õhuülekaalu saavutamast ja Vene Musta mere laevastik oli sunnitud peale suuri kaotusi taanduma.

Ukraina armee ja õhuväe tugevust tunnistab asjaolu, et Venemaad on suudetud kõigi eelduste vastaselt tagasi hoida. Olgem ausad – sõjavägi on saavutanud selle mitte tänu meile, vaid hoolimata meist. Oleme andnud neile just nii palju relvi, et karu tagasi hoida, kuid mitte et teda välja ajada. Oleme pidevalt viivitanud – nii suurtükimürskude, HIMARS-de ja ATACMS-te, tankide ja F-16 hävitajatega.

ME OLEME NAD MAHA JÄTNUD. Kuid need vaprad mehed ja naised on leidnud lahendusi ja kaitsnud mitte ainult oma riiki, vaid ka meie piire. ME VÕLGNEME NEILE PALJU. Mitte sõnasid ja kaastunnet, vaid õigeid tööriistu, et töö lõpule viia.

Ameerika on häbiväärselt jalga lasknud ja meie vaenlase poolele asunud. USA presidendi lemmikloom Elon Musk ning JD Vance on samal ajal aktiivselt toetanud paremäärmuslikke erakondi Euroopas. Seejärel tuli Vance häbematult meie enda maal õpetussõnu jagama. Mis oli meie vastus? „Palun ärge tehke meile haiget.“

Sel nädalal näeme Euroopa liidrite aeglast protsessiooni hullu kuninga Don'i õukonda, et seal alandusi taluda. Vabandage mu prantsuse keelt, aga „kurat sellega“ – on aeg selg sirgeks ajada ja öelda Trumpile „mine p*rse“. Kui see oleks minu teha, siis ütleksin talle ka, et ta võib oma sõjaväebaasid kaasa võtta ja kõik USA relvalepingud tühistada.

Kui ta tahab juurdepääsu Ukraina maavaradele, siis olgu peale – Ukraina EI OLE USA-LE VÕLGU SENTIGI. Nad on lihtsalt tänulikud viisaka rahvana. Laenulepingut ei olnud. Kui Trump tahab mineraalide kaevandamisõigusi, siis tuleb relvade tarnimine panna tulevaste tulude sissemakseks. Jätame pakkumise lauale nädalaks ja kui see ei ole allkirjastatud, tõmbame selle tagasi. Siis ei saa nad mitte midagi ja lisaks ei võta me vastu ühtegi USA firmade pakkumist Ukraina sõjajärgseks ülesehituseks. See ongi tõeline „Tehingute kunst“ (Art of the deal).

Mis puudutab NATO liitlasi, siis Trump jalutab niikuinii minema – seega peab Euroopa KOHE end kokku võtma. Venemaa varad tuleb konfiskeerida ja kasutada neid Euroopa sõjatööstuse käivitamiseks. See loob töökohti ja majanduskasvu ning samal ajal suurendatakse kõigis relvatööstust omavates riikides tootmisvõimsust.

Samal ajal on meil juba olemas võimekus – eriti kui Poola astub sammu edasi – kaitsta end igasuguse suureneva Venemaa agressiooni vastu. Briti sõjavägi on juba öelnud, et vajaduse korral astutakse ohule kohe vastu. Kui seda kollektiivset lähenemist rakendatakse, võib Vene armee Ukrainas purustada täpselt nii, nagu Iraagi armee purustati operatsioonis Kõrbetorm.

On aeg ameeriklastele näidata, et nende teenuseid EI OLE ENAM VAJA. Kui sõda on läbi, saame hakata edendama eurot kui uut globaalselt reservvaluutat. Ei ole midagi halba ambitsioonikas olemises, ütlen ma.

Me peame endasse uskuma. On aeg töö lõpule viia ja maailmale näidata, et lolli mängimel on tagajärg (FAFO - Fuck Around and Find Out). 

On ainult üks külaidioot ja see ei ole Zelenskõi.

Sellega lõpetan.

Kommentaariks oskan omalt poolt lisada: "Miski on mäda USA's mitte Taani riigis". Kõnes häid kilde kohe õige mitu!

EW 107

Temaatiliste värvidega suusmäepilt

Nagu eelmises postituses lubatud põrutasin vabariigi aastapäeval suusahetke nautima. Suusatasin nagu poleks homset, üle üheksa tunni jutti 161 km mäel. Näis kauaks seda lõbu enam on, ei teagi kumba rohkem karta kas kliima soojenemist või mõnda Trumpile pähe kargavat lollakat ideed😝

Hommikul ajas kiisu mind kenasti 5:55 üles, tuli näo juurde nuuskis ja kukkus nurruma ning hõõruma nõudes silitusi ja sügamist. Sellisele äratuskellale peab ju ilus päev järgnema. Lebotasin 5 minti kassi kõhvitsedes enne kui voodist välja kobisin. Kõik asjad olin eelmine õhtu kenasti valmis pannud, nüüd polnud muud kui autosse vedada sel ajal kui kohvivesi keema läks. Suusad kaenlas uksest välja trepile astudes käisin hirmsa mürtsuga selili. Täielik ime, et miskit teravate servadega kivitrepil ära ei murdnud, suusad jäid poolest saati alla, see vist päästis. Öösel sulama hakanud lumi oli tilkunud katuselt külmale trepile tekitades märja jäälaigu. Kuradi loll oleks suusatama minnes kodutrepil jalg murda või pea lõhki kukkuda. Alati olen öelnud, et mäesuusatamisest, kosesõidust, langevarjuhüpetest ja karudest on palju ohtlikum kodus olla, mõelge vaid palju inimesi saab omas kodus läbi igasugu õnnetuste vigastada😜

Autosõit sujus kenasti nagu alati, nats alla kahe tunni kulus kohale jõudmiseks, mäele sain suusad jalas 09:01, minut peale tõstuki avamist. Hullult tuuline, auto ust pidin kõvasti hoidma. Päike paistis kuid järve kohal hakkasid tumedad pilved silma. Ilmaennustus ähvardas lõunast rahet ja lörtsi ning plusskraade. Hommikupooliku uhasin järskudel ekspertide musta rombi nõlvadel, lumi oli super, randid lõikasid sahinal. Keskpäeval saingi sahmaka lörtsi kaela, läksin korraks restosse, lonksasin õlle ja näsisin kaasa küpsetatud imemaitsvaid juustupeekoni kuklikesi. Moblal kiiresti uudistele pilku peale visates pidin seaks vihastama - USA on siis lõplikult vene leeri läinud, hääletas ÜRO's Ukraina resolutsiooni vastu koos semudest paariariikide vene, põhja-korea ja ungariga, isegi Hiina jäi erapooletuks. ÜRO resolutsioonid ei tähenda suurt miskit, kuid esimest korda astusid ameeriklased avalikult "kurjuse telje" riike toetama - seda häbiplekki ajaloost ei kustuta. Peale sellist meelsuseavaldust võib Euroopa üsna kindel olla, et vähemalt USA NATO 5't artiklit täitma ei hakka kui asi venet puudutab. Ehk järjest rohkem tuleb tõendeid, et mu kõhutunne ei pruugigi petta.

P.S. Nagu ennegi olete piltidelt näinud pole suusamäel ka ilusa ilmaga erilist trügimist.

Optimistlikult särava Päikesega SINI-MUST-VALGE

Kõhutunne

Kõhutunne ehk moodsama sõnaga intuitsioon on üks kahtlane asi kuid vahel harva ennustab täpsemini kui igasugused mõistlikud ja loogilised arutluskäigud. Üleeile õhtul tööl tuli mul nagu välk selgest taevast selline kõhutunde episood: meenus kui ennemuistsel ajal istusime tüdrukuga augusti lõpus Vääna rannas kivil ja vaatasime päikeseloojakut. Kõik oli superilus aga kõhutunne ütles: naudi hetke, ees ootab pikk sügis ja talv ja miski ei saa enam nii olema nagu enne. Hiljem kodus voodis ei tulnud und kui see uuesti meenus - ja siis kerkisid mälust üles kirjeldused mitmetest raamatutest, kus tegelased rääkisid oma tunnetest ja tegemistest teise maailmasõja eelsel suvel. Huvitav moment, et ehkki teema sama, siis aastaarvud erinevad: meile, poolakatele ja soomlastele oli märgiline 1939, Lääne-Euroopale 1940, venelastele ja ameeriklastele 1941. Pika sissejuhatuse lõpetuseks vihjas kõhutunne, et see suvi saab olema mingi perioodi lõpuks ja järgmise alguseks.

Hommikul oli nagu tellimuse peale BBC's John Simpsoni artikkel, mis väitis, et aasta 2025 saab kõigi eelduste kohaselt olema samasuguseks suurte maailmapoliitiliste muudatuste tähiseks nagu 1968 ja 1989. Vana maailmakord, rahvusvahelised suhted ja tõekspidamised asenduvad uutega. Seni peale NL lagunemist nauditud pikk ja rahulik USA hegemooniale toetunud stabiilsusperiood saab läbi. Täna valimisvõidu võtnud Saksamaa uus kantsler Merz kinnitas õhtul oma sõnadega sama vaatenurka: "I have no illusions at all about what is coming out of America. I am very curious to see what will happen between now and the Nato summit at the end of June, whether we will still be talking about Nato in its current form or whether we will have to establish an independent European defence capability much more quickly". Oleks nagu aeg, 80 aastat on eurooplased Ameerika peale lootes liugu lasknud.

Kõhutunde järgi ei ole mõistlik elada kuid seda ei maksa ka täiesti eirata. Ma ei kavatse oma puhkuseplaane sellepärast muuta või mingeid muid ülepeakaela otsuseid vastu võtta kuid vastikuteks arenguteks valmisoleku taset on ilmselt mõistlik tõsta kiiremini kui ehk ilma Trumpita seda teinud oleks. Hullult põnev näha kuidas USA president käitub kui Ukraina tema pakutud tehingu kõigele vaatamata kuu peale saadab. Täiega vene leeri astumiseks pole isegi Trump piisavalt hull ... või on??? Eurooplaste kohta mainiti kusagil, et Trumpi käitumine on neile nagu suitsetajast ülekaalulisele esimene südameinfarkt - kui see ka ei mõju peaks hakkama hauaplatsi otsima.

Positiivse noodiga lõpetades: "Iga supp on keetmsie ajal palavam kui taldrikult sisse larpides". Suuremastaabiliseks konventsionaalseks sõjaks Euroopa vastu pole tänu Ukrainale venel jõudu mitu aastat isegi kui ameeriklased uttu tõmbavad ja NATO euroklubiks muutub. Kui Euroopa omaette jääb peab ta paari kolme aastaga vene jaoks tõsiseltvõetava sõjalise ja poliitilise heidutuse üles ehitama. Raha puudumine pole põhjendus, sest tegemata jätmine mitte ei maksaks kümme korda rohkem vaid oleks eksistentsiaalne oht. Tuumasõja puhul pole niikuinii vahet.

Ärme põe tuleviku pärast, maailmapoliitika käib oma rada tavakodanikest sõltumata. Nautigem hetke, sest ei või kindel olla kui palju neid antud on nautimiseks. Ma käitun oma sõnade järgi ja põrutan nüüd suusatama!

Lehmakauplemine

Tänahommikused Trumpi sõnavõtu põhipunktid:

- Macron ja Starmer pole midagi rahu heaks teinud, miks nüüdki.

- Zelenskil pole mingeid kaarte mänguks, Trump temast tüdinud. 

- Zelenski ja Ukraina osalus läbirääkimistel pole vajalik.

Õhtul teistsugused:

- Zelenski ja putka peaks kohtuma.

- Läbirääkimised Ukraina maavarade üle jätkuvad, kokkulepe lähedal.

Ehk siis Trumpi avaldusi ei saa tõsiselt võtta kuna tegu patoloogilise valetajaga. Väite peale, et Zelenski toetus 4% vastas isegi Muski tehisaru Grok: Trumpi toetus 45%'ga USA's on madalam kui Zelenski 57%'ne toetus Ukrainas. 

Et ikka põnevust jaguks lasi Trump vastu ööd lahti nelja tärni kindralist Staabiülemate Komitee Esimehe (Joint Chiefs Chairman). Selle peale on isegi tema enda meeskond peast kinni haaranud, eelkõige ajastuse tõttu. USA demonstreerib ilmekalt peataolekut sel ajal kui vene Ukrainas peale pressib ja Hiina Austraalia juures muskleid näitab.

"Lehmakauplemise" samamõtteline tõlge oleks inglise keeles "Horse trading" - vahendeid valimata räpane äri ajamine. Just sellega tegeleb USA president momendil kasutades häbenemata ära oma jõupositsiooni pööramata vähematki tähelepanu Ukraina huvidele. Hea kokkuleppe puhul tunnevad mõlemad pooled, et on soodsa diili teinud. Trumpi sõnul on ameeriklastel vaja Hiinast sõltuvuse vähendamiseks haruldasi metalle, mida väidetavalt just eriti Ukraina idaosas päris palju leidub. 

Trumpil suva, kellelt neid saab, peaasi et võimalikult odavalt. Ukraina käest tahtis tasuta saada, juba antud sõjalise abi eest. Venelased pakkusid sama tehingut, kuid küsisid raha. Zelenski keeldumine ajas Trumpi marru, mis mõttes ei lase nahka üle kõrvade tõmmata. Läbirääkimised siiski väidetavalt veel käivad. Minu arust oleks Ukrainal kaval ameeriklastega kokku leppida, kui saavad rahu ja Trump läinud, võivad lepingust taganeda - Trump ei pea endagi allkirjastatud lepetest kinni (Kanada, Mehhiko NAFTA), miks peaks Ukrainlased pidama. Kui keegi mölisema hakkab hea Budapesti memorandumile viidata. Paraku on oht selles, et venelased tunnevad taolist mängu paremini, neil ju kuhjade viisi murtud leppeid ja pikk ajalugu isu korral lääne firmade "seaduslikult" üle võtmisest. Räpases äris pole Trumpist neile vastast.

Järgmine nädal lähevad Macron ja Starmer Washintoni üritades päästa mis päästa annab. Mul pole erilist usku sellesse kohtumisse. Macroni tänahommikune esinemine, kus ta üritas rõhutada Trumpi asjalikkusele ja USA enda huvidele, kostus endiselt naiivne. Kahel eurooplaste Pariisi "kriisikohtumisel" ei paistnud mingeid erilisi tulemusi olevat. Trump ise ütles täna hommikul, et Macronil ja Starmeril oli kolm aastat aega kuid nad pole suutnud miskit teha. Põhiprobleemiks asjaolu: Euroopal pole USA'le midagi pakkuda.

                 BBC Newsnight: Välisluure MI6 endise juhi intervjuu

Briti välisluure MI6 endise bossi intervjuu põhipunktide kokkuvõte:

Maailmakord on muutunud kokkuleppe ja seaduspõhisest jõu ja sobingupõhiseks, kus suured jagavad maailma oma huvisfäärideks. Arvesse võetakse vaid reaalset jõudu (hard power). Kui Euroopa tahab sõna sekka öelda peab väga kiirelt usutava reaalse sõjalise heidutuse üles ehitama. Omalt poolt lisaks, et maailmas arvestatakse tõsiselt vaid tuumajõudusid. Majanduslikku võimsust selleks on, näis kas ka otsusekindlust. Lähemas tulevikus otsustatakse kuhu mõjusfääri väiksemad tegijad hakkavad kuuluma. Kui Euroopa ei suuda ärgata läheb joon mitte Ida ja lääne-Euroopa vahelt vaid mööda Atlandi ookeani.

                  Euroopa Liidu ja vene majanduslik ja sõjaline võrdlus

Trumpil on tugevad kaardid kuid mitme eelmise välispoliitilise kriisi ja praeguse käitumise põhjal otsustades ei oska ta neid absoluutselt kasutada. Vene majandus ja sõjandus pole heas seisus - praegu on aeg surve peale panna, mitte anda neile võimalust end koguda. Trump vaatab maailmapoliitikat kinnisvara ärimehe pilguga, enamus teisi riigijuhte mõistab suurt poliitikat kaasa arvatud Kremli kaak. USA näeb Ukraina probleemi maa-ala hõivamise ja ressursside seisukohast, vene Ukraina suveräänsuse hävitamise nurga alt. Lõpetuseks arvas Alex Younger, et tal pole suurt lootust Trumpi võimesse saavutada püsiv rahu õiglasest rääkimata. Trump on liiga lihtsalt manipuleeritav, tema seekordne meeskond pole just kõige teravamad pliiatsid, lisaks kardavad objektiivset nõu anda.

Endine NATO Euroopa vägede asejuht kindral Richard Shirreff väljendas end selgelt ja otsekoheselt: Ainus tee rahuni vältimaks suurt sõda on venemaa lüüasaamine Ukrainas. Kuna realistlikult ei paista seda olevat oodata peaks Britid kohe kutsuma reservistid teenistusse ja oma majanduse üle viima sõjaseisukorrale vastavaks.

Lumi, mets ja koer

Koeraga metsas

Lumemees ja koer väljal

Kuna maailma uudised on nii masendavad pistan pea liiva alla nagu jaanalind ja postitan hoopis mõned toredad pildid. Uudisi pole vaja isegi kommenteerida, tegu pole enam mitte elegantse diplomaatilise mänguga vaid jõhkra jõul põhineva lehmakauplemisega. Nagu eelmises postituses mainitud tuli meil lund mitu raksu ja palju. Pargis tee pealt maha sumbates ulatas lagedal üle põlve. Minul isegi spets lumesaabastega raske liikuda, koeral põhimõtteliselt võimatu, minu jälgedeski oli loomal raske.

Rahvas kelgumäel nagu ennevanasti

Vaade aknast aeda

Aias kaevasin lumelabidaga rajad sisse, et saaks biojäätmeid komposti viia, kust jänkud paremad palad nahka pistavad. Kutsikul vaja ka natu ringi liikuda kui temaga tänaval jalutada ei saa. Loomale rajasin lisa teeharu aia äärde ja tasandasin pisikese platsi, mida too edukalt eesmärgikohaselt hunnikuga tähistas. Lumi ulatub tooli poole seljatoeni nagu pildilt näha. Maja ees kahel pool sissesõiduteed vallid pea auto katuseni, kõik käsitsi minu ja kaasa poolt labidaga visatud. Õnneks suht kerge ehkki tihe külma ilma lumi, kannatab ilma kerele liiga tegemata suuri labidatäisi tõsta.

Lendamise ilu ja valu

Lennusõit on ajavõit, kahtlemata tõsi kuid nagu igal reeglil on ka sellel erandid, milles võis tütar eile näitlikult veenduda. Ta oli nimelt lennanud eelmine nädal Bostonisse suurele Rainbow 6 arvutimängu turniirile, mitte küll mängijana vaid seoses oma firmaga. Vahepeal oli meil Torontos kaks vägevat lumetormi, mis lennuliikluse pausile panid. Eile kui hakkas tagasilennu check-in tegema teatas lennufirma, et lend on ära jäetud ja suunas ümberbroneerimisele. Paraku olid kõik sidekanalid ummistunud, millest tekkis kahtlus, et miskit erakordset juhtunud. Mina viisin samal ajal koera parki. Kuna soolalödistel tänavatel ei tahtnud temaga jalutada istusin autosse. Raadiost tuli kohe uudis lennuõnnetusest Toronto lennuväljal: Minnesotast saabunud lend Delta 4819, Bombardieri CR-900 lennuk oli maandumisel lennurajal purunenud. Toronto lennuväli suletud.

         Eile 17 Veebruar umbes 14:30 lennuõnnetus Toronto lennuväljal

Video põhjal on näha, et lennuk maandub liiga järsult. Rajale prantsatades murduvad nii põhiteliku rattad kui vähemalt üks tiib küljest. Esmalt plahvatav lennukikütuse tulekera mingi ime tõttu ei süüdanud tagurpidi pööranud lennukikeret ehkki nii lennuk kui inimesed olid aviobensiinist läbi ligunenud. Kõik 80 reisijat ja meeskonnaliiget pääsesid eluga, vaid kaks raskemalt vigastatut haiglas.

Tütar asus palavikuliselt otsima alternatiivset võimalust Torontosse lendamiseks kuid seoses lumetormidest põhjustatud viivituste ja nüüd veel õnnetusest tingitud lennuvälja sulgemisega osutus praktiliselt võimatuks. Isegi Buffalosse (2 tundi autoga Torontosse) lendamise hinnad olid natukese ajaga stratosfäärilistesse kõrgustesse tõusnud. Seadsime üles neti peal pere "kriisikoosoleku" teemal kuidas saada tagasi vanem tütar USA "pantvangistusest". Autoga Bostonisse oleks üle 10 tunni, selle mõtte viskasime kiirelt välja. Aga noorem tütar küsis miks sa ei laenuta autot ning sõida Buffalosse, tulen sinna vastu. Sellega lõpetasime, tütar pidi olukorda uurima ja teada andma mis teeb, paar õhkõrna lennupileti võimalust rippus veel õhus.

Tunni aja pärast saime talt teate: töökaaslane oli pakkunud välja võimaluse lennata Californiasse, et sealses firma peakorteris mõni päev veeta kuni Toronto lennuväli töökorda saab. Vahet suurt polevat, sest töötab ju niikuinii kontorist eemalt, aga sealtpoolt pakutaks ka turvaline arvuti ja ühendus. Praeguse seisuga ongi California lennupiletid olemas ja plika sinnapoole teel. Ehk siis noortel elu igavaks ei lähe aga ilmselgelt viskab lennukitega reisimisel aeg-ajalt ootamatuid vimpkasid sisse. Tähtis, et ise oled asjalik, analüüsid kaine peaga olukorda ja võtad vastu parima võimaliku otsuse. Bostonist mõnepäevase California vahepeatusega Torontosse lendamist saab võtta kui põnevat seiklust mitte kui stressi tekitavat jama!

Kallid lugejad, kui viitsite jagage millised on teie kõige ootamatumad või põnevamad lennukite või lennureisidega seotud kogemused?

Meditatsioon ja mindfulness

Ise pole kunagi ei mediteerimise ega "mindfulnessiga" tegelenud ega isegi suurt mõelnud selle teema peale. Ma lihtsalt ei tunne taolistest asjadest (nagu ka kristallidest, aurast või tshakratest) puudust, ei teagi kas oma vaimupimedusest või lihtsalt ratsionaalse praktilisuse tõttu. Elus on piisavalt põnevust ka ilma nendeta. Asjatundmatu kõrvaltvaatajana olen pidanud tüüpiliseks kahjutuks moevooluks, mille peale lääne heaoluühiskondades elavad inimesed igavusest oma vaba aega kulutavad. Eks kõigil hobidel on oma head ja halvad küljed, halvad kipuvad avalduma kui hobisid liiga tõsiselt võetakse, ainuõigeks peetakse või need sõltuvusteks muutuvad. Kui netis sattus ette Sciencealert'i artikkel "Meditatsioonil ja Mindfulnessil võivad olla varjuküljed millest ei räägita" viskasin pilgu peale. Olles läbi lugenud tekkis mõte seda teistegagi jagada. Kes oleks osanud oodata, et sellistel süütutel ja üles haibitud asjadel nagu meditatsioon ja mindfulness võivad ka varjuküljed olla ja sugugi mitte tühised. 

Kuna mindfulness on midagi, mida saab kodus tasuta harjutada, tundub see tihti ideaalse lahendusena stressi ja vaimse tervise probleemide vastu.

Mindfulness on budismist pärit meditatsiooniliik, mille käigus keskendutakse sellele, mida hetkel tajutakse, mõeldakse ja tuntakse.

Esimesed kirjalikud tõendid selle kohta pärinevad Indiast enam kui 1500 aasta tagusest ajast. Dharmatrāta meditatsioonitekst, mille kirjutas budistide kogukond, kirjeldab erinevaid meetodeid ja sisaldab viiteid depressiooni ja ärevuse sümptomitele, mis võivad tekkida pärast meditatsiooni.

Seal on ka kirjeldatud psühhoosiga seotud kognitiivseid häireid, samuti dissotsiatsiooni ja depersonaliseerumist (tunnet, et maailm on "ebareaalne").

Viimase kaheksa aasta jooksul on teadusuuringud selles valdkonnas plahvatuslikult kasvanud. Uuringud näitavad, et negatiivsed kõrvalmõjud ei ole haruldased.

2022. aastal läbi viidud uuring, milles osales 953 regulaarselt mediteerivat inimest USA-s, näitas, et üle 10% osalejatest koges olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid, mis avaldasid märkimisväärset mõju nende igapäevaelule ja kestsid vähemalt kuu aega.

2020. aastal avaldatud ülevaade rohkem kui 40 aasta teadusuuringutest tõi välja, et kõige sagedasemad kõrvalmõjud on ärevus ja depressioon, millele järgnevad psühhootilised või luululised sümptomid, dissotsiatsioon või depersonaliseerimine ning hirm või paanika.

Uuringud on samuti näidanud, et negatiivsed mõjud võivad ilmneda ka inimestel, kellel ei ole varasemaid vaimse tervise probleeme ja kes on meditatsiooniga kokku puutunud vaid mõõdukal määral, kuid mõju võib olla pikaajaline.

---

Läänemaailm on juba pikka aega teadnud neist probleemidest

1976 aastal ütles Arnold Lazarus, kognitiiv-käitumusliku teaduse üks võtmefiguure, et meditatsioon võib valimatult kasutatuna esile kutsuda tõsiseid psühhiaatrilisi probleeme, nagu depressioon, rahutus ja isegi skisofreeniline lagunemine.

Samas on tõendeid, et mindfulness võib heaolu parandada. Probleem on aga selles, et mindfulness’i treenerid, videod, äpid ja raamatud ei hoiata peaaegu kunagi võimalike negatiivsete mõjude eest.

Juhtiv mindfulness’i õpetaja ja budistlik vaimulik Ronald Purser kirjutas oma 2023. aasta raamatus McMindfulness, et mindfulness on muutunud kapitalistlikuks vaimsuseks.

Ainuüksi USA-s on meditatsioonitööstuse väärtus 2,2 miljardit dollarit (1,7 miljardit naela). Mindfulness’i valdkonna juhtfiguurid peaksid teadma, et meditatsiooniga kaasnevad ka riskid.

Mindfulness’i liikumise üks võtmetegelasi Jon Kabat-Zinn tunnistas 2017. aastal intervjuus The Guardianile, et „90% teadusuuringutest mindfulness’i positiivsete mõjude kohta on kehval tasemel”.

Samas kirjutas ta 2015. aasta Ühendkuningriigi parlamendi mindfulness’i aruande sissejuhatuses, et mindfulness võib muuta kes me oleme inimestena, kogukondadena, ühiskondadena ja isegi liigina.

Selline peaaegu religioosne vaimustus mindfulness’i võime üle mitte ainult üksikisikuid, vaid kogu inimkonda muuta, on selle toetajate seas tavaline. Paljud ateistid ja agnostikudki usuvad, et mindfulness võib suurendada maailma rahu ja kaastunnet.

---

Meedia on mindfulness’i käsitlenud kallutatult

2015 aastal kirjutas Miguel Farias koos kliinilise psühholoogi Catherine Wikholmiga raamatu "Buddha Pill", kus oli ka peatükk meditatsiooni negatiivsetest mõjudest. Meedia, sealhulgas New Scientist ja BBC Radio 4, levitasid seda laialdaselt.

Aga 2022. aastal toimunud kõige kallima meditatsiooniuuringu (üle 8 miljoni dollari, mida rahastas Wellcome Trust) tulemused jäid meedias peaaegu tähelepanuta.

See uuring hõlmas üle 8000 lapse (11–14-aastased) 84 koolist Ühendkuningriigis, ajavahemikus 2016–2018. Tulemused näitasid, et mindfulness ei parandanud laste vaimset heaolu võrreldes kontrollgrupiga ning võis isegi halvendada nende seisundit, kes olid vaimse tervise riskigrupis.

---

Eetilised küsimused

Kas on eetiline müüa mindfulness’i äppe, õpetada meditatsioonikursusi või kasutada mindfulness’i kliinilises praktikas, hoiatuseta selle võimalikest kõrvalmõjudest?

Arvestades tõendusmaterjali kõrvalmõjude sageduse ja mitmekesisuse kohta, peaks vastus olema „ei”.

Paljud mindfulness’i õpetajad aga usuvad, et see praktika saab ainult head teha ega ole kõrvalmõjudest teadlikud.

Kõige sagedasem lugu, mida kuulen inimestelt, kes on mindfulness’i negatiivseid mõjusid kogenud, on see, et õpetajad ei usu neid. Tavaliselt öeldakse neile lihtsalt „Jätka mediteerimist, küll see möödub”.

Uuringud kuidas ohutult mediteerida, on alles hiljuti alanud, mistõttu puuduvad selged juhised.

Siin on ka laiem probleem – meditatsioon tegeleb ebatavaliste teadvusseisunditega, kuid meil pole veel piisavalt psühholoogilisi teooriaid nende mõistmiseks.

Kuid olemas on ressursid, kust inimesed saavad meditatsiooni negatiivsete mõjude kohta rohkem teada. Nende hulka kuuluvad:

• Veebilehed, mida on loonud mediteerijad, kes on kogenud tõsiseid kõrvalmõjusid
• Akadeemilised käsiraamatud, kus on sellele teemale pühendatud eraldi sektsioonid

USA-s on olemas isegi kliiniline teenus, mis on suunatud neile, kes on kogenud ägedaid ja pikaajalisi meditatsiooniprobleeme. Seda juhib mindfulness’i uurija.

---

Kokkuvõte

Kui meditatsiooni kasutatakse heaolu või teraapia vahendina, peab avalikkus olema teadlik selle potentsiaalsest kahjust.

Mida lugejad asjast arvavad, kas on ise harrastanud, on tundnud positiivseid või negatiivseid mõjusid?