Sunday, February 23, 2025

Kõhutunne

Kõhutunne ehk moodsama sõnaga intuitsioon on üks kahtlane asi kuid vahel harva ennustab täpsemini kui igasugused mõistlikud ja loogilised arutluskäigud. Üleeile õhtul tööl tuli mul nagu välk selgest taevast selline kõhutunde episood: meenus kui ennemuistsel ajal istusime tüdrukuga augusti lõpus Vääna rannas kivil ja vaatasime päikeseloojakut. Kõik oli superilus aga kõhutunne ütles: naudi hetke, ees ootab pikk sügis ja talv ja miski ei saa enam nii olema nagu enne. Hiljem kodus voodis ei tulnud und kui see uuesti meenus - ja siis kerkisid mälust üles kirjeldused mitmetest raamatutest, kus tegelased rääkisid oma tunnetest ja tegemistest teise maailmasõja eelsel suvel. Huvitav moment, et ehkki teema sama, siis aastaarvud erinevad: meile, poolakatele ja soomlastele oli märgiline 1939, Lääne-Euroopale 1940, venelastele ja ameeriklastele 1941. Pika sissejuhatuse lõpetuseks vihjas kõhutunne, et see suvi saab olema mingi perioodi lõpuks ja järgmise alguseks.

Hommikul oli nagu tellimuse peale BBC's John Simpsoni artikkel, mis väitis, et aasta 2025 saab kõigi eelduste kohaselt olema samasuguseks suurte maailmapoliitiliste muudatuste tähiseks nagu 1968 ja 1989. Vana maailmakord, rahvusvahelised suhted ja tõekspidamised asenduvad uutega. Seni peale NL lagunemist nauditud pikk ja rahulik USA hegemooniale toetunud stabiilsusperiood saab läbi. Täna valimisvõidu võtnud Saksamaa uus kantsler Merz kinnitas õhtul oma sõnadega sama vaatenurka: "I have no illusions at all about what is coming out of America. I am very curious to see what will happen between now and the Nato summit at the end of June, whether we will still be talking about Nato in its current form or whether we will have to establish an independent European defence capability much more quickly". Oleks nagu aeg, 80 aastat on eurooplased Ameerika peale lootes liugu lasknud.

Kõhutunde järgi ei ole mõistlik elada kuid seda ei maksa ka täiesti eirata. Ma ei kavatse oma puhkuseplaane sellepärast muuta või mingeid muid ülepeakaela otsuseid vastu võtta kuid vastikuteks arenguteks valmisoleku taset on ilmselt mõistlik tõsta kiiremini kui ehk ilma Trumpita seda teinud oleks. Hullult põnev näha kuidas USA president käitub kui Ukraina tema pakutud tehingu kõigele vaatamata kuu peale saadab. Täiega vene leeri astumiseks pole isegi Trump piisavalt hull ... või on??? Eurooplaste kohta mainiti kusagil, et Trumpi käitumine on neile nagu suitsetajast ülekaalulisele esimene südameinfarkt - kui see ka ei mõju peaks hakkama hauaplatsi otsima.

Positiivse noodiga lõpetades: "Iga supp on keetmsie ajal palavam kui taldrikult sisse larpides". Suuremastaabiliseks konventsionaalseks sõjaks Euroopa vastu pole tänu Ukrainale venel jõudu mitu aastat isegi kui ameeriklased uttu tõmbavad ja NATO euroklubiks muutub. Kui Euroopa omaette jääb peab ta paari kolme aastaga vene jaoks tõsiseltvõetava sõjalise ja poliitilise heidutuse üles ehitama. Raha puudumine pole põhjendus, sest tegemata jätmine mitte ei maksaks kümme korda rohkem vaid oleks eksistentsiaalne oht. Tuumasõja puhul pole niikuinii vahet.

Ärme põe tuleviku pärast, maailmapoliitika käib oma rada tavakodanikest sõltumata. Nautigem hetke, sest ei või kindel olla kui palju neid antud on nautimiseks. Ma käitun oma sõnade järgi ja põrutan nüüd suusatama!

15 comments:

  1. Kui su kõhutunne ütleb, et tõenäoliselt hakkad haigeks jääma, siis seda tasub uskuda küll. Sellisel juhul joo rohkem vett ja ära mine peldikust kaugemale.

    Muus mõttes... mis paganama tunded. Jah, me töötleme päris suurt hulka infot ise seda teadvustamata ja kui aju selle töötlemisega valmis saab, siis pakub ta meile tulemust kenasti garneeringuga ja suure portsuna, aga see pole mingi müstiline tunne, see on lihtsalt toorinfo ürgtöötlus. Tegelikult ütleb elementaarne loogika ka ära, et Trumpi võimulesaamisega läheb sitasti paljudel. Nüüdseks on läinud juba nii sitasti et isegi sinul viskas ärevuse sisse, võibolla sa pole sellega harjunud? Mulle on ärevus vana tuttav ja ma võin öelda, et kui seda esineb sageli, siis enamikel juhtudel see valetab. Samamoodi nagu mu eks.

    Kogu see instinktiivselt millegi äratundmise teema on mu jaoks üldse ärritav, sest sellele on ehitatud paljud sittade inimsuhete kritiseerimised: "Kuidas sa kohe aru ei saanud, et ta... niisugune ja naasugune on!" Jah, aitäh, see, et ma kohe aru ei saanud ei tähenda ju, et ma praegu eksiksin, mul on selle inimesega nüüd kaks aastat kogemust, kas see pole kindlam info? Äkki ma nüüd võiksin oma vea parandada.

    Poliitikas on vigade parandust palju keerulisem teha kui isiklikes suhetes ja sellepärast ei meeldi mulle väga ka hästitamine: "Ise te selle Trumpi valisite". Väga paljud ju ei valinud. Demokraatia süsteemne probleem number ei tea mitmes. Täpselt, nagu kõik venelased pole Putini tegude eest isiklikult vastutavad, samamoodi pole ka kõik USakad Trumpi tegude eest isiklikult vastutavad.

    Aga jah, halvad ajad on garanteeritud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Venemaaga seoses on palju "süü vs vastutus" artikleid kirjutatud. Kehtivad USA kontekstis sama hästi.

      Rein Raud, Facebookis (USA keskkond eksju), täna:

      "Dear American friends, please know that one day, when this mayhem is over, you will be asked: what did you do on those days? Did you resist or go along? If you resisted, then how? Every hand raised in support of any Trumpian initiatives is a Nazi salute."

      Delete
    2. Huvitav misda tunnevad USA diplomaadid, kes peavad Trumpi agendat läbi suruma. Vene omadel on ammu sillad põletatud, ameerika omad peaks mõtlema, et äkki on pikas perspektiivis kasulikum sellest mängust välja tõmmata, sest Trumpi aeg ei kesta igavesti. Oma sinisilmsuses vaatamata kõigile märkidele ikka veel ei kujuta ette USA pöördumist fashistlikuks riigiks.

      Delete
  2. väikese lohutusena loen just Minna Ålanderilt, kuidas Trumpi valitsusaeg on nii kiiresti nii imelikuks läinud, et isegi Euroopa paremäärmuslased ütlevad temast lahti. Näited: Prantsuse Front Nationali Jordan Bardella keeldub USAsse esinema minemast (sest prantsuse paremäärmuse eripära on see, et natsisümboolika on neile punane rätik); Norra endine trumpist, kes varem on Trumpi Nobeli rahupreemiale nomineerinud, kritiseerib teda nüüd Ukraina pärast; rootsidemokraatide Mattias Karlsson ütleb, et vabariiklaste partei "har blivit skit" (samuti Ukraina pärast).

    ReplyDelete
    Replies
    1. no ja Nigel Farage ja Musk läksid juba enne tülli.

      Delete
  3. ma mõlgutan aga USA sisepoliitika koha pealt (sest välispoliitiliselt olen ma nad kasvõi oma närvide rahustuseks täiesti maha kandnud ja loodan ainult, et nad ei hakka otse vaenulikult tegutsema, à la Taanit ründama või Venemaale Ukraina vastu relvi tarnima):

    Muski käealused lammutavad usinalt föderaalameteid. Mida see tähendab föderaalvõimu ja osariikide võimu suhete koha pealt? Ma näen võimalikku stsenaariumi, millest on palju räägitud Venemaa kohta - et kui keskvõimul muutub äärealade valitsemine logistiliselt liiga keeruliseks, käed pole küllalt pikad, siis vajuvad need äärealad vaikselt minema, ilma ametlikult lahku löömata.

    no näiteks, et kui Trumpi jutt kaitsekulude vähendamisest on tõsi ja föderaalset armeed tõmmatakse koomale, siis kas keskvõimul on näiteks piisavalt jõudu, et osariigilt föderaalmaksud sisse nõuda, kui see ei taha maksta, sest osariik peab nagunii kõik need riigifunktsioonid, mis varem olid keskselt juhitud, ise koha peal ära täitma?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma threadsist loen, et vallandatakse ka meditsiinitöötajaid. Miskipärast on mulle jäänud mulje, et USas on kõik erameditsiin.
      Noh ja see Muski käsilaste nõue: "kirjuta mulle viis asja, mida sa eelmisel nädalal tegid." Absurdne lihtsalt.

      Delete
    2. Ja siis sellised asjad: https://www.threads.net/@gilliansmithnyc/post/DGa0Z9hRMcn

      Delete
    3. Või Dr. Teresa Borrenpohli juhtum. Ähh. Neid asju on Threadsis liiga palju. Ainus lootus on jah, et USakatel jõuab ka mõni punane joon kätte.

      Delete
  4. See su halvustatud intuitsioon on paljudel juhtudel akumuleeritud kogemus ja asjatundlikkus, varemkogutud infol põhinev kiiranalüüs, milles ei ole mitte midagi müstilist ja mida ei saa vastandada "ratsionaalsusele". Loe juurde näiteks: Fabritus and Hagemann, The Leading Brain, TarcherPerigee C2017.
    Vt ka Arne Naess taskupahnaratsionaaslus.

    ReplyDelete
  5. Mulle tuli millegipärast meelde etendus "Homme algas sõda". Aga erinevalt eelmistest kommentaatorite st usun ma nn kõhutunnet, eelaimust.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui inimene ütleb, et usub kõhutunnet/eelaimust, siis mida ta usub? Et see on olemas? Et see on tõde? Et see on fundamentaalselt erinev eesajukoores toimuvast protsessist, midagi seletamatut? Mingi muu variant?

      Delete
  6. No käesolev blogija on ju põgenik, loomulikult on tal hirmud. Ta ju põgenes vene ajal nagu põgenikud omal ajal, loomulikult on tal hirmud. Oli põgeniku laagrites, jne.

    ReplyDelete
  7. Personaalselt eelistan alati ratsionaalset formaal-loogilist analüüsi kõhutundele, minu kogemuse alusel on enamasti andnud paremaid tulemusi mistõttu ei saa elu üle kurta. Samas ei saa salata, et vahel tabab just kõhutunne kümnesse, kui vaid oskaks ära tunda millal!

    ReplyDelete
    Replies
    1. mul oli vanasti hea kõhutunde valdkond hääletades - kõhutunne sai paremini aru, milline autojuht ahistama hakkab. St mul oli see taip neis riikides, mille keelt ma halvasti oskan, palju parem, kui neis, mille keelt vabamalt räägin. Nähtavasti laseb mu ratsionaalne mõtlemine end mõistlikust jutust ära lollitada, laseb tähelepanu jutule ära tõmmata, nii et ei märka kehakeelt.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!