Kuna maailma uudised on nii masendavad pistan pea liiva alla nagu jaanalind ja postitan hoopis mõned toredad pildid. Uudisi pole vaja isegi kommenteerida, tegu pole enam mitte elegantse diplomaatilise mänguga vaid jõhkra jõul põhineva lehmakauplemisega. Nagu eelmises postituses mainitud tuli meil lund mitu raksu ja palju. Pargis tee pealt maha sumbates ulatas lagedal üle põlve. Minul isegi spets lumesaabastega raske liikuda, koeral põhimõtteliselt võimatu, minu jälgedeski oli loomal raske.
Rahvas kelgumäel nagu ennevanasti
Vaade aknast aeda
Aias kaevasin lumelabidaga rajad sisse, et saaks biojäätmeid komposti viia, kust jänkud paremad palad nahka pistavad. Kutsikul vaja ka natu ringi liikuda kui temaga tänaval jalutada ei saa. Loomale rajasin lisa teeharu aia äärde ja tasandasin pisikese platsi, mida too edukalt eesmärgikohaselt hunnikuga tähistas. Lumi ulatub tooli poole seljatoeni nagu pildilt näha. Maja ees kahel pool sissesõiduteed vallid pea auto katuseni, kõik käsitsi minu ja kaasa poolt labidaga visatud. Õnneks suht kerge ehkki tihe külma ilma lumi, kannatab ilma kerele liiga tegemata suuri labidatäisi tõsta.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!