Meditatsioon ja mindfulness

Ise pole kunagi ei mediteerimise ega "mindfulnessiga" tegelenud ega isegi suurt mõelnud selle teema peale. Ma lihtsalt ei tunne taolistest asjadest (nagu ka kristallidest, aurast või tshakratest) puudust, ei teagi kas oma vaimupimedusest või lihtsalt ratsionaalse praktilisuse tõttu. Elus on piisavalt põnevust ka ilma nendeta. Asjatundmatu kõrvaltvaatajana olen pidanud tüüpiliseks kahjutuks moevooluks, mille peale lääne heaoluühiskondades elavad inimesed igavusest oma vaba aega kulutavad. Eks kõigil hobidel on oma head ja halvad küljed, halvad kipuvad avalduma kui hobisid liiga tõsiselt võetakse, ainuõigeks peetakse või need sõltuvusteks muutuvad. Kui netis sattus ette Sciencealert'i artikkel "Meditatsioonil ja Mindfulnessil võivad olla varjuküljed millest ei räägita" viskasin pilgu peale. Olles läbi lugenud tekkis mõte seda teistegagi jagada. Kes oleks osanud oodata, et sellistel süütutel ja üles haibitud asjadel nagu meditatsioon ja mindfulness võivad ka varjuküljed olla ja sugugi mitte tühised. 

Kuna mindfulness on midagi, mida saab kodus tasuta harjutada, tundub see tihti ideaalse lahendusena stressi ja vaimse tervise probleemide vastu.

Mindfulness on budismist pärit meditatsiooniliik, mille käigus keskendutakse sellele, mida hetkel tajutakse, mõeldakse ja tuntakse.

Esimesed kirjalikud tõendid selle kohta pärinevad Indiast enam kui 1500 aasta tagusest ajast. Dharmatrāta meditatsioonitekst, mille kirjutas budistide kogukond, kirjeldab erinevaid meetodeid ja sisaldab viiteid depressiooni ja ärevuse sümptomitele, mis võivad tekkida pärast meditatsiooni.

Seal on ka kirjeldatud psühhoosiga seotud kognitiivseid häireid, samuti dissotsiatsiooni ja depersonaliseerumist (tunnet, et maailm on "ebareaalne").

Viimase kaheksa aasta jooksul on teadusuuringud selles valdkonnas plahvatuslikult kasvanud. Uuringud näitavad, et negatiivsed kõrvalmõjud ei ole haruldased.

2022. aastal läbi viidud uuring, milles osales 953 regulaarselt mediteerivat inimest USA-s, näitas, et üle 10% osalejatest koges olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid, mis avaldasid märkimisväärset mõju nende igapäevaelule ja kestsid vähemalt kuu aega.

2020. aastal avaldatud ülevaade rohkem kui 40 aasta teadusuuringutest tõi välja, et kõige sagedasemad kõrvalmõjud on ärevus ja depressioon, millele järgnevad psühhootilised või luululised sümptomid, dissotsiatsioon või depersonaliseerimine ning hirm või paanika.

Uuringud on samuti näidanud, et negatiivsed mõjud võivad ilmneda ka inimestel, kellel ei ole varasemaid vaimse tervise probleeme ja kes on meditatsiooniga kokku puutunud vaid mõõdukal määral, kuid mõju võib olla pikaajaline.

---

Läänemaailm on juba pikka aega teadnud neist probleemidest

1976 aastal ütles Arnold Lazarus, kognitiiv-käitumusliku teaduse üks võtmefiguure, et meditatsioon võib valimatult kasutatuna esile kutsuda tõsiseid psühhiaatrilisi probleeme, nagu depressioon, rahutus ja isegi skisofreeniline lagunemine.

Samas on tõendeid, et mindfulness võib heaolu parandada. Probleem on aga selles, et mindfulness’i treenerid, videod, äpid ja raamatud ei hoiata peaaegu kunagi võimalike negatiivsete mõjude eest.

Juhtiv mindfulness’i õpetaja ja budistlik vaimulik Ronald Purser kirjutas oma 2023. aasta raamatus McMindfulness, et mindfulness on muutunud kapitalistlikuks vaimsuseks.

Ainuüksi USA-s on meditatsioonitööstuse väärtus 2,2 miljardit dollarit (1,7 miljardit naela). Mindfulness’i valdkonna juhtfiguurid peaksid teadma, et meditatsiooniga kaasnevad ka riskid.

Mindfulness’i liikumise üks võtmetegelasi Jon Kabat-Zinn tunnistas 2017. aastal intervjuus The Guardianile, et „90% teadusuuringutest mindfulness’i positiivsete mõjude kohta on kehval tasemel”.

Samas kirjutas ta 2015. aasta Ühendkuningriigi parlamendi mindfulness’i aruande sissejuhatuses, et mindfulness võib muuta kes me oleme inimestena, kogukondadena, ühiskondadena ja isegi liigina.

Selline peaaegu religioosne vaimustus mindfulness’i võime üle mitte ainult üksikisikuid, vaid kogu inimkonda muuta, on selle toetajate seas tavaline. Paljud ateistid ja agnostikudki usuvad, et mindfulness võib suurendada maailma rahu ja kaastunnet.

---

Meedia on mindfulness’i käsitlenud kallutatult

2015 aastal kirjutas Miguel Farias koos kliinilise psühholoogi Catherine Wikholmiga raamatu "Buddha Pill", kus oli ka peatükk meditatsiooni negatiivsetest mõjudest. Meedia, sealhulgas New Scientist ja BBC Radio 4, levitasid seda laialdaselt.

Aga 2022. aastal toimunud kõige kallima meditatsiooniuuringu (üle 8 miljoni dollari, mida rahastas Wellcome Trust) tulemused jäid meedias peaaegu tähelepanuta.

See uuring hõlmas üle 8000 lapse (11–14-aastased) 84 koolist Ühendkuningriigis, ajavahemikus 2016–2018. Tulemused näitasid, et mindfulness ei parandanud laste vaimset heaolu võrreldes kontrollgrupiga ning võis isegi halvendada nende seisundit, kes olid vaimse tervise riskigrupis.

---

Eetilised küsimused

Kas on eetiline müüa mindfulness’i äppe, õpetada meditatsioonikursusi või kasutada mindfulness’i kliinilises praktikas, hoiatuseta selle võimalikest kõrvalmõjudest?

Arvestades tõendusmaterjali kõrvalmõjude sageduse ja mitmekesisuse kohta, peaks vastus olema „ei”.

Paljud mindfulness’i õpetajad aga usuvad, et see praktika saab ainult head teha ega ole kõrvalmõjudest teadlikud.

Kõige sagedasem lugu, mida kuulen inimestelt, kes on mindfulness’i negatiivseid mõjusid kogenud, on see, et õpetajad ei usu neid. Tavaliselt öeldakse neile lihtsalt „Jätka mediteerimist, küll see möödub”.

Uuringud kuidas ohutult mediteerida, on alles hiljuti alanud, mistõttu puuduvad selged juhised.

Siin on ka laiem probleem – meditatsioon tegeleb ebatavaliste teadvusseisunditega, kuid meil pole veel piisavalt psühholoogilisi teooriaid nende mõistmiseks.

Kuid olemas on ressursid, kust inimesed saavad meditatsiooni negatiivsete mõjude kohta rohkem teada. Nende hulka kuuluvad:

• Veebilehed, mida on loonud mediteerijad, kes on kogenud tõsiseid kõrvalmõjusid
• Akadeemilised käsiraamatud, kus on sellele teemale pühendatud eraldi sektsioonid

USA-s on olemas isegi kliiniline teenus, mis on suunatud neile, kes on kogenud ägedaid ja pikaajalisi meditatsiooniprobleeme. Seda juhib mindfulness’i uurija.

---

Kokkuvõte

Kui meditatsiooni kasutatakse heaolu või teraapia vahendina, peab avalikkus olema teadlik selle potentsiaalsest kahjust.

Mida lugejad asjast arvavad, kas on ise harrastanud, on tundnud positiivseid või negatiivseid mõjusid?