Ise olime muidugi jälle suusatamas ja magasime selle tähtsa momendi maha kui Kristina medalisõitu tegi. Olin just kohvitopsi võtmas kui sõbra poeg hüüatas rõõmsalt: Eesti teine medal. Mõtlesin, et mis jura ta ajab, Eestil pole ju ühtegi aga heitsin pilgu telekale ja mis ma näen - Kristina nimi tõepoolest naiste 10 km murdmaa medalisaajate nimekirja teisel real. Mu suust kostis rõõmus huilatus, mille peale nii mõnigi pead pööras ja siis viisakalt naeratas mõistes erutuse põhjust.
Hiljem kodus telekast autasustamis tseremooniat jälgides kuulsin teadustajalt üllatava uudise, et hõbemedali võitis Islandi esindaja??? Et ikka päris kindel olla kuulasin kolm korda üle ja veendusin et siin Canadas samastatakse prantsusekeelne riik l'Estonie inglisekeelse Islandiga mis paraku päris korrektne ehk pole. Aga noh see on väike aps olümpiatule äparduse või avapäeva õnnetuse kõrval. Aga mis ma ikka irisen, kes teab teab niikuinii mis ja kus Eesti on ja kes ei tea, sellele ei lähe niikuinii korda kah. Igatahes palju õnne Kristinale, olgu ta kasvõi Islandilt:)
Samas ei saanud kuidagi jätta välja trükkimata medalitabelit tänase ajaloolise seisuga, kus Eesti ilmselt esimest ja ainsamat korda Venemaa ees juhib:) Soomet oleme ennegi löönud, Lätist ja Leedust rääkimata:)))
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!