Hoki

Laupäeval oli Torontos tähtis hokipäev:) Esiteks õnnestus Toronto Maple Leafs meeskonnal üle pika aja üks mäng võita. Kogu liiga eelviimase meeskonna kohta on see suur saavutus. No ausalt öelda ei ole ma nende mänge enam aastaid jälginud, kaua sa ikka vaatad meeskonda, kes pidevalt peksa saab. Aga Torontolasi see ei paista häirivat, oma meeskonda (ehkki minu teada Torontost pole seal küll kedagi) toetatakse hullumeelse järjekindlusega ja jäähallis on vaatajaid piisavalt. Keegi mainiski, et Toronto meeskonda pole enne mõtet häid mängijaid osta kui vaatajad kaovad, milleks raha mängijate peale kulutada kui kõbin piletimüügist ja reklaamidest niikuinii sisse tuleb. Samas aga on lähemal ajal toimumas hokiturniir, mille olulisemaid mänge huviga jälgida kavatsen. Spordivõistlustel on alati minu jaoks palju põnevam olnud see kui vastamisi rahvusmeeskonnad mitte aga mingid linnade klubid ükskõik kui kuulsad nad siis ka on.

Moment meie mängust, kus esimene poiss on Maple Leafs särgis

Teiseks meeldejäävaks sündmuseks oli see, et viskasin oma elu esimese värava canadalaste pühas mängus:) Olime sünnal ja eelsoenduseks läksid kõik, kellel või veel keele peal sulab nagu öeldakse, linna hokiväljakule, mis teatud aegadel tasuta kasutamiseks. Meeskonnad pandi kokku ning minagi komberdasin hokikepile toetudes väljakule.

Vanem tüdruk ja mina hokiväljakul

Pisikesed poisid uisutasid nagu noored jumalad meie ümber ringe aga mingi moment lendas litter minu juurde, pikemalt mõtlemata hakkasin vastaste värava poole liikuma. Õnnega pooleks sain mõned uisusammud teha ilma, et oleksin litrit vastastele kaotanud. Otsustasin selle osavamatele edasi sööta ja saatsin litri paraja laksuga teele. Paraku lendas see meie mängija jalge vahelt läbi üle vastase hokikepi ja libises posti äärest väravasse!!! Edasises mängus seisnes mu osavõtt siiski rohkem nii vastaste kui omade segamises ja enda püstihoidmises:)

P.S. Pühapäevasest ameerika tähtsaimast spordisündmusest pole mul tulemusest aimugi, ei tea isegi millised meeskonnad sellest osa võtsid. Peale ameerika jalgpalli on ainult pesapall mis minu jaoks veelgi igavam. Tean millest räägin, sest olen mõlemaid staadionil vaatamas käinud ja pidevalt kella jälginud, millal küll ometi minema saab. Aga maitse üle ei vaielda, las igal ühel olla oma meelis-sport ja objektiivselt võttes pole ju üks parem teisest.