Nädalavahetusel käisime tuttavate uue kutsika katsikul, millest kaasa pikemalt kirjutas. Tegu oli kahekuuse viinerikutsuga ehk taksiga. Minu poetatud nalja, et just paras "hot dog" - pane aga loom sirakile saia vahele ja tõmba soru ketšupit seljale, pidasid tüdrukud sündsusetuks:) Koju naastes sain omaette põneva telefonikõne - keegi neiuke helistas Egiptusest??? Peale momenti arusaamatust selgus, et tegu oli vanema lapse sõbrannaga, kes eelmine aasta sinna elama kolis. Ta pidi koolivaheajal siia tulema ja tahtis kokku saada.
Aga Eestiga skypedes selgus jutu sees, et viimane aeg viljapuude oksi lõigata. Igatahes meie olude järgi, sest seda olevat vaja teha enne kui puudel pungad paisuma hakkavad. Aga tänapäeva inimene ju niisama ei usu, pidin ikka googeldama ka, veendumaks, mis on kõige parem aeg okste pügamiseks. Tulemuseks sain, et oksi peab lõikama siis kui puud talveunes - lehtede langemise ja pungade puhkemise vahel. Parim aeg olevatki enne pungade puhkemist. Uurisin pungi, millest juba piilus veidi rohelist, aga puhkenuks neid küll ei saanud lugeda.
Meie õunapuud on juba paar aastat lõikamata olnud ja seega vajasid hädasti harvendamist. Tõele au andes tuleb tunnistada, et saaki suurt ei saa, sest enamuse õunu rikuvad õunakoid ära. Üks aasta proovisin pritsimisega ka aga vaatamata kõigi õpetuste üksikasjalisele järgimisele ei aidanud ühtigi. Tegelikult on puud meil aias rohkem sel eesmärgil et pakkuda varju nii päikese kui naabrite pilkude eest.
Igatahes pühapäeval sai see töö tehtud. Lisaks naksasin kirsil tipu maha, mis kole kõrgeks läinud, nii et kaasa ei ulatunud isegi redeliga noppima. Ja kui aega jäi üle lõikasin ka kuivanud vaarikavarsi välja. Nendega talitan lihtsalt nii, et lasen kääridega kümnesendisteks juppideks ja puistan vaarikate vahele maha. Seda teinud juba üle 10 aasta ning paistab, et vaarikad kannibaliseerivad edukalt oma surnud suguvendade tükke.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!