Eelmise nädala Economistis oli huvitav artikkel naiste eelistuste kohta mehe valikul. Uurimuse all oli mehe maskuliinsuse ja riigi majandusliku edukuse, seksuaal-sotsiaalsete traditsioonide ning tervishoiusüsteemi vaheline seos. Selgus, et kui riigi edukus või seksuaal-sotsiaalsed traditsioonid ei omanud märgatavat mõju naiste eelistustele siis riigi tervishoiu süsteem oli paraku oluline.
Viletsa tervishoiuga piirkondades on macho mehed hinnas, sest nende tugevatel geenidel on taolistes oludes suurem võimalus ellu jääda. Arenenud riikides aga on pigem tähtis, et mees suudaks analüüsida tervisekindlustuse plaane, muutes nii füüsilise külje vähemoluliseks.
Kokkuvõttes töötab Darwini teooria edukalt ka naiste (muidugi ka meeste) alateadvuses avaldades mõju kaaslase valiku eelistusele. Arenguriikides eelistavad naised pigem jagada tugevat isast samas kui arenenud riikides soovivad nad ühte kindlat, isegi kui see osutub äbarikuks. Lihtsalt geenide eduka jätkamise strateegia on eri piirkondades erinev. Liigi adapteerumine muutuvate oludega on üks edukuse ja püsimajäämise tingimusi.
Eelneva loo otsene järeldus paistab olevat see, et inimene kui liik mandub füüsiliselt eeldusel, et elu läheb paremaks. Samas olen varem lugenud uurimust selle kohta, et ka vaimselt pole asi kiita, sest üldise tendentsina kipub nii hariduslikult kui majanduslikult edukail olema keskeltläbi vähem järeltulijaid.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!