Kuna juba üle 12 aasta näen hommikul ärgates silmi avades ühte kindlat pilti siis otsustasin selle ka fotole jäädvustada. Just taoline aknatagune viinamarja kasvude vahelt paistva puu pilt avaneb mulle ilma, et peaksin pead padjalt tõstma. See kõverik oks on nii tuttavaks saanud, et mõjub lausa teraapiliselt rahustavalt. Poisikesena sai vibusid tehtud ja ilmselt seetõttu jäi ka too oks silma kui potensiaalne vibukaar:)
Suvel muidugi varjab lehtkate osaliselt mu vaadet, kuid tuttav kõverik paistab siiski siit-sealt välja. Juulist oktoobrini on aga viinamari oma uute kasvude ja lehtedega kogu väljavaate katnud kaitstes nii kuuma päikese eest. Suurlinnas elades pole ilmselt paljudel võimalust loodust või rohelust näha, peavad hoopiski naabermaja seina piidlema.
Eelnev pani mõtlema, mida näen Eestis ärgates. Linnas on samuti puud akna taga ja pilt isegi ilusam. Eriti kena on muidugi suvemajas, kus lisaks kaunile vaatele (mets on kohe aia taga) kostab hommikuti juba varakult ohtralt linnulaulu. Kui just mõni töökas naaber ei ole otsustanud küttepuid tegema hakata:)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!