Inspektorid

Pole juba pikka aega tööst miskit bloginud aga täna sai nii palju nalja, et ei saa kirjutamata jätta. Võimalik, et ma ei mõistnud kõike päris täpselt oma puuduliku inglise keele oskuse tõttu aga mulle isiklikult jäi järgnev mulje. Nimelt kutsus ülemus meid koosolekule, selliste asjade puhul kipub alati olema halbu uudiseid. Kuna ei teatatud, et tegu konfidentsiaalse infoga siis annan siin lühiülevaate. Pealinna inspektorid olevat viibinud poolsalaja meie ettevõttes auditit tegemas.

Tulemuseks paarikümne leheküljeline aruanne puudustest ja vajakajäämistest (mida ilmselt keegi läbi ei loe), tehnilise poole pealt vaid kaks märkimisväärset puudust. Esiteks pidada me lugema liiga palju ja lahendama ristsõnasid. Teiseks polevat me piisavalt usinad vigade lahendamisel, mis seisneb selles, et me mitte ei otsi vigasid vaid ainult parandame neid probleeme mis tekkivad??? Sellisest tekstist kipub küll jääma mulje, et pealinna inimestel on vaja oma olemasolu põhjendada ja et neil pole täpset ettekujutust tehniku ülesannetest.

Kokkuvõttes on meil lugemine keelatud, ma ei imestaks kui kirjutusvahendid korjataks ka kõik ära:) Peaksime pidevalt masinate vahel ringi jalutama sõltumata sellest kas need töötavad või mitte:) Oli selge, et meie ülemus saab kogu asja absurdsusest aru aga tema peab seda meile edasi ütlema, meie peame seda kuulama, ütlema "jess söör", aga mis edasi saab? Rääkides vanemate olijatega, mainisid need, et see juhtub iga aasta kui pealinna inspektorid käivad. Paar nädalat peidetakse ajalehti ja siis vajub elu tasapisi vanadesse rööbastesse. Kokkuvõttes tegu tüüpilise sovjetliku kampaaniaga, kus kõik saavad linnukese kirja, pealinna ülemused preemiat ja miskit ei muutu. Ei ole midagi uut siin taeva all:)

Aga parima nalja jätsin viimaseks. Riik on mures meie tervise pärast ja seetõttu peame nüüdsest kandma pea sõjaväe tasemel gaasimaske kui trükkalitega tegeleme. Neil nimelt on lahustiks sellised tervisele ohtlikud ained nagu vesi ja alkohol. Kangesti tahtsin küsida, et huvitav miks küll riigipoest võime sama üliohtlikku kemikaali räige juurdehindlusega seespidiseks tarbimiseks osta ja keegi ei muretse, et üle klaasiääre võib lõhn ninna tulla:)

Ei maksa nüüd arvata, et mulle töö ei meeldiks, ikka meeldib, vaatamata sellele, et ei saa enam töö juures viinalõhna nuusutada:))) Aga äkki tehti seda meie kiusamiseks selle eest, et ametiühing streikis suvel, mine võta kinni mis mõtted pealinnas liiguvad:)