Vahel paistavad pisikesed numbrid niiiiiii .... armsad! Eriti kui neid odomeetri peal vaadata:))) Ülemisel pildil meie vana auto armatuurlaud koos läbisõitu näitava numbriga 201123 km, alumisel tutika kahe kohaline kilometraazh 73 km, millega ta Hyundai esindusest endale saime. Koju sõiduga oleks peaaegu ühe numbrikoha juurde keevitanud. Seega istub nüüd füüsiliselt meie maja ees minu elu esimene tuliuus auto, seni olen aruka inimesena vaid kasutatuid ostnud:)
Selle koha pealt vaadates tundub nagu oleks nõuka ajal elu üsna normaalne olnud. Isal oli sama vanuseni jõudnuna juba kaks uut autot või õigemini zhigulit ostnud. Samas ei maksa unustada paradoksi, et tol ajal olid keskmiselt kasutatud autod kallimad kui uued. Kui jutt juba ajaloole läks siis meenub, et õllepudel maksis 33 kop, ehk 120 rublase keskmise kuupalga eest saanuks osta 360 õllepudelit, õlut ennast lausa 900 pudeli jagu, ehk 450 liitrit kuna tagastatav pudel maksis tervelt 20 kop!!! Siin saaks keskmise netokuupalga eest osta nii 1000 samasuurt pudelit, ehk 500 liitrit õlut (pudeli maksumus on tühine). Järeldus: elu on praegu Canadas pea sama hea kui Nõuka ajal Eestis:)))
Viimasel pildil istun meie uues masinas sellise ilmega nagu oleks kooki moosiga pakutud:) Ei saa salata, et tuju hea, osaliselt põhjustas selle ootamatult soodne viimase hetke muutus hinna ja mudeli kombinatsioonis. Koju sõites vaatasin hoolega, et ei kriibiks teist tipptunni liikluses:) Esimene silmatorkav kogemus puudutab mootori võimsust, mis jääb vanale autole tuntavalt alla. Noh ja siseviimistlus pole ka nii luksuslik kui vanas masinas, palju plastmassi. Aga muidu on loomulikult uus etem. Tegu ju ikkagi Koreas Euroopa turu jaoks toodetud Hyundai i-30'ga, mis Ameerika variandist oluliselt erineb. Olengi nüüd Korea fänniks hakanud:)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!